Menüü 
Postimees: Riigipea järjekordne «ei»
13.02.2017MeediakajastusOTSAST PEALE. Vabaõhumuuseum ootab president Kersti Kaljulaidi loobumise järel Libertyt endale tagasi, valitsus otsib uusi võimalusi, millest üks on ka hoonete müük.
Kohe ametiaja alguses kirikule ei öelnud, seejärel president Konstantin Pätsi võimalikule monumendile ei öelnud president Kersti Kaljulaid ütles ei ka varasema riigipea ajal algatatud Liberty mõisa presidendi residentsiks ehitamisele, mis paneb ministrid-ametnikud uude olukorda.
Kuna Kaljulaidi loobumisotsus on värske, ei ole praegu veel ühtegi otsust, aga murtakse pead, kas anda Liberty tagasi endisele omanikule vabaõhumuuseumile, luua Libertyst n-ö riigiresidents ehk koht presidendile, peaministrile ja riigikogu spiikrile, kus kõrgeid väliskülalisi vastu võtta, või anda mõisahoone järgmise presidendi valimise järel algset ideed täitma. Alati jääb variandiks ka võimalik võõrandamine ja hoonete müükipanek. Mingi selgus võib tulla kevadise riigieelarve strateegia arutelude ajal. Avalikkuses on välja pakutud ka variant, et kuna Eesti Pank müüb 1,5 miljoni euro eest kenasti korda tehtud Maardu mõisa, siis võiks riik Liberty kordategemiseks kõrvale pandud 4,4 miljonist eurost kõvasti võita ja osta selle mõisa esindushooneks. Postimehe andmetel pole sellest valitsuses juttu olnud.
Riigihaldusminister Mihhail Korb on Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) üldkoosoleku rollis ja lõpuks peab tema tegema valitsusele ettepaneku, mida peale hakata. Haldusreformiga hõivatud keskerakondlasest ministrit ei õnnestunud Postimehel eile tabada. Omavahel arutavad küsimust lähiajal ka peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Sven Sester ja RKASi juhatuse esimees Urmas Somelar.
Pärast presidendi ootamatut loobumisotsust soovib kinnistu eelmine omanik vabaõhumuuseum selle endale tagasi saada ja loodab, et riik annab ka raha, et sinna tulevikus koolituskeskus rajada.
SA Eesti Vabaõhumuuseum juhatuse liige Merike Lang ütles BNSile, et uhke mereäärne kompleks on viimased 30 aastat räämas seisnud seetõttu, et muuseumi korduvaid projektitaotlusi ei ole rahuldatud ja neil endal pole renoveerimiseks piisavalt raha.
Vabaõhumuuseum sai hooned enda valdusesse 1986. aastal pioneerilaagrilt, siis alustati ka remonti. Peagi aga saavutas Eesti taas iseseisvuse ja muuseum suutis hoonetele uued katused panna, kuid majavammiga võitlemine on liialt kulukas ja keeruline.
Kuigi vabaõhumuuseum tahaks Liberty tagasi saada koos renoveerimiseks vajamineva rahaga, on nad Langi sõnul valmis kinnistu ka niisama tagasi võtma. «Parem on, kui ta tuleb meile tagasi, siis võitleme ise nende hoonete eest edasi,» märkis muuseumi juht.
Hoonetekompleksi erastamine ei oleks Langi sõnul sobiv – sellega on seotud vabaõhumuuseumi turvalisus, sest vaheaeda ei ole ja samuti peaks kultuuriväärtusega hoonetel säilima avalik otstarve.
Kui oleks võimalik raha leida, sooviks vabaõhumuuseum Libertysse rajada koolituskeskuse, lausus Lang. «Kui presidendi jaoks see neli miljonit leiti, siis on see raha kuskil ju üleval. Kas sellega peab siis praegu muid eelarveauke lappima – see võiks ju pigem siia tulla,» ütles ta.
Tõepoolest, raha on eraldatud ja olemas ning ootas presidendi jah-sõna, kuid riik võib lõpuks ka otsustada, et parem on kulutada see neli miljonit eurot näiteks arstide-õpetajate palkadeks või ka mõneks muuks otstarbeks.
Lang lisas, et kultuuriasutusena oleks vabaõhumuuseumil võimalik Libertys üritusi korraldada ning seda ka välja üürida ja omanikutulu teenida.
Presidendi kantselei otsustas möödunud nädalal loobuda eelmise riigipea Toomas Hendrik Ilvese ametiajal tehtud plaanist renoveerida Rocca al Mares asuv Liberty mõisakompleks enam kui nelja miljoni euro eest presidendi ametlikuks residentsiks. Presidendi institutsiooni jaoks ei ole Libertyt sellisel kujul vaja, ütles presidendi kantselei avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.
Kokku 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned anti 2014. aasta alguses üle RKASile. 2014. aasta alguses asus presidendi kantselei RKASiga läbi rääkima, et ehitada Liberty mõisakompleksist modernne hoonete kompleks, kuhu kava järgi oleksid tulnud riigipea esindus-ja eluruumid. Lisaks oleks residents võimaldanud väliskülalisi võõrustada.
