Postimees: Sisekaitseakadeemia saatus ripub niidi otsas (Oliver Kund)

12.02.2017Meediakajastus

Poliitikute erikomisjon asub täna õhtupoolikul vaagima, millises mahus sisekaitseakadeemia Narva kolitakse. Seda, et pinged on laes, näitab kas või asjaolu, et kahe ministeeriumi arvutused erinevad üksteisest 15 miljoni euro võrra ning mängu on võetud peened mõjutamisargumendid.

Kui eestlastel on milleski kerge kokku leppida, siis enamasti küsimuses, kui palju miski maksab. See reegel ei kehti aga sisekaitseakadeemia Narva kolimise puhul: justiitsministeerium süüdistab siseministeeriumi kolimiskulude tahtlikus ülepaisutamises, siseministeeriumi meelest alahindab esimene kogu projekti maksumust ja mõju Eesti turvalisusele.

Siseministeeriumi rehkenduse järgi kuluks akadeemia hoonete Narva ehitamiseks kas 63 või 36 miljonit eurot olenevalt sellest, kas idapiirile viia ka Paikusel õppivad kadetid või mitte. Mõlemal juhul kasvaks aastased püsikulud 2,1–2,6 miljoni euro võrra. Odavaim, vaid pisut üle kahe miljoni euro maksev kompromiss oleks rajada Narva praktikabaas.

Siseministeeriumi kantsleri Lauri Lugna sõnul toetataksegi seetõttu üksnes miinimumvarianti – rajada piirilinna sajale kadetile mõeldud praktikakeskus. Kõik muud alternatiivid ähvardaks uppi lüüa pikaajalise sisekaitse eelarve.

Lugna tõi näiteks, et rahandusministeeriumi prognoosi järgi tõusevad 2018. aastaks nominaalpalgad 5,5 protsendi võrra. Selleks et politseinike ja päästjate palgad käiks elukalliduse tõusuga kaasas, on siseministeeriumil vaja 2018. eelarvesse kümme miljonit eurot lisaraha. Mitmemiljonilisi investeeringuid vajavad kohe politsei IT-infrastruktuur ja autopark. Loetelu on pikk ja suuremahuliseks betoonivalamiseks pole seal lihtsalt ressursse.

«Mis on tark otsus: kas panna 35–70 miljonit eurot ühte hoonesse, mis on range turvarežiimiga, sest seal on konfidentsiaalne teave ja relvad, või maksta politseinikele vähemalt Eesti keskmist palka?» küsis Lugna retooriliselt. «Meie ütleme, et stopp: õppekeskus eelarvega paar miljonit on tehtav.»

Kadette tuleks kontrollida

Et mure sisekaitseakadeemia Narva viimise pärast on suur, tõendab ka asjaolu, et siseministeerium tõi nädala eest avalikuks argumendi, millest heal meelel ei räägita: piirile nii lähedal asuv akadeemia oleks julgeolekuoht.

Just seda näitasid 2013.–2014. aastal tehtud analüüsid, kus andis hinnangu ka kaitsepolitseiamet. Postimehele teadaolevalt on mõttekäik järgmine: sisekaitseakadeemia on kool, kust tulevad kõik tulevased sisejulgeoleku tippjuhid, spetsialistidest rääkimata. Kooli Narva viimine muudaks aga sisseastujate profiili ja nõuaks hoopis tihedamat püsi- ja järelkontrolli.

Lugnal on nüüd oma ettepanek: kui sisekaitseakadeemia Tallinnast ära kolimise põhiargument on regionaalpoliitiline mõju, siis võiks riik selle asemel lõpuks hakata andma raha 2014. aastal valminud Ida-Viru tegevuskava meetmete elluviimiseks. «Osa projekte on seal raha saanud, aga arvan, et enamik mitte,» rääkis kantsler.

Sama meelt on sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, kes tüüris aastatel 2009–2015 Tartu Ülikooli Narva kolledžit. Tema sõnul on akadeemia ümber käiv trall narvalastele küll oluline, ent rohkem unistatakse ujulast või muude elutingimuste paranemisest. Need on asjad, miks Ida-Viru tegevuskava alguses kirjutatigi.

«Kui otsime Narvale lahendust, siis on küsimus, kui palju sisekaitseakadeemia tegelikult muudab linna. Kas me täidame eesmärki?» kahtles Raik.

Halbu näiteid, kuidas sellised plaanid läbi kukuvad, on tema sõnul mitu. Ida-Virumaale kolitud justiitsministeeriumi vanglate osakonna töötajad sõidavad sinna tööle endiselt mujalt Eestist ja nende pered pole ümber kolinud. «Mina näen ka akadeemia puhul, et ränne jääb suuresti pendeldama, päris kindlasti,» oli Raik veendunud.

Raik pelgab, et kuna sisekaitseakadeemia poleks Narvas n-ö orgaaniliselt tekkinud asutus, vaid sinna jõuga viidud, võib seda tabada Tartu Ülikooli Türi kolledži saatus. «Seal õpetati keskkonnaerialasid. Seda tehti kümme aastat ja see ei saanudki juuri alla – õppejõud sõitsid, tudengid sõitsid, laboribaas oli nõrk, ülejäänud inimesed asusid Tartus,» kirjeldas rektor.

Seda, kas sisekaitseakadeemia Narvas lõpetab samamoodi, saab hinnata alles kümnendi pärast. «Siis ei mäleta enam keegi, kuidas otsus vastu võeti, aga juhtkond on see, kes vastutab. Olen see mina või keegi teine,» lausus kõrgkooli juht.

Reinsalu: see on gooti huumor

Kolimist pooldava justiitsministri Urmas Reinsalu (IRL) sõnul on siseministeeriumi 63 miljoni euro stsenaarium liialdus, sest Narva on plaanis viia ainult Tallinna õppekompleks.

Õppejõud peaksid hakkama senisest rohkem roteerima ja optimaalne õpetamisperiood oleks kuni viis aastat. Üks variant selleks on kehtestada reegel, et sisejulgeolekuasutustes on võimalik edutada vaid juhul, kui on sisekaitseakadeemias õpetamas käidud. Erinevalt siseministeeriumi soovist ei tagaks justiitsministeerium õppejõududele eluaset automaatselt, vaid tõstaks Ida-Viru palgakomponendi 40 protsendini. Nii saaks iga õppejõud otsustada, kas ta üürib elamispinna, ostab selle või pendelrändab.

Ida-Virumaal töötav vanglate osakond on arvutanud, et eelkirjeldatud juhul kuluks akadeemiahoone, ühiselamute ja muu taristu rajamiseks 37 miljonit eurot. Kui rajada praktikabaas ja jätkata kooliga neljas Eesti paigas, kuluks kõigele kokku 30 miljonit eurot.

Justiitsministeerium arvab lisaks, et siseministeeriumi arvutus on ülepingutatult kallis. Esiteks ei kallinevat ehitushinnad sel määral, samuti võib hakkama saada vähemate rajatiste ja ruumidega.

Akadeemia rektor Katri Raik on teist meelt. «See ei ole tavaline maja. Seal on lasketiir, turvaalad. Mina võin selle arvutuse eest peaaegu et oma käe tulle panna,» pareeris ta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei maksa rääkida sisekaitseakadeemia asemel millegi muu kolimisest, sest julgeolekudefitsiit Ida-Virumaal on suur ja kooli olemasolu annaks signaali riigi kohalolekust.

Jutt sellest, nagu ei kannataks sisekaitse eelarve kolimist välja, paneb Reinsalu muigama: «See on rohkem gooti huumor. Kui kõneleme maksumusest, siis see on nii Ida-Virumaal kui ka Tallinnas sama tasemega.»

Täpsuse huvides olgu öeldud, et siseministeerium peab akadeemia kompleksi Tallinnasse ehitamist Narvaga võrreldes neljandiku võrra odavamaks, sest pealinnas on spordirajatised ja ühiselamud juba olemas.

Ka ei usu Reinsalu riigile kolimisest tekkivat julgeolekuohtu. «Hirm, et 40 versta ida pool asuvasse õppeasutusse ei lähe ülejäänud Eesti noored õppima ja tekib tohutu oht rahvuslikule koosseisule – see argument ei lenda minu jaoks,» ütles justiitsminister. «Eks loomulikult on sellistele muutustele bürokraatia vastuseis täiesti loogiline. See ei ole midagi haruldast.»

Anvelt alluvate surve all

Ilmselt on kõige delikaatsemas olukorras sotsist siseminister Andres Anvelt. Ta on pikalt kuulunud akadeemia Ida-Virumaale kolimise pooldajate leeri, ent juhib nüüd ministeeriumi, mille ametnikkond ja neile alluv kool seisab juba aastaid selle vastu.

Veel jaanuaris oligi Anvelt oma alluvatega ühte meelt: kaks ulatuslikumat kolimisvarianti olevat liiga kallid ja kõne alla tuleb üksnes sajale kadetile mõeldud praktikabaasi loomine piirilinna.

Siseministeeriumi ametnikel kõhu alt õõnsaks tegev pööre toimus aga läinud teisipäeval, kui sotside juhatus otsustas, et erakond ei lepi siiski vähemaga kui kogu sisekaitseakadeemia Tallinna osakonna üleviimisega. Otsus oli väidetavalt konsensuslik, mis tähendab, et erakonna juhi Jevgeni Ossinovski käe all peetud ümarlaual muutis meelt ka siseminister Anvelt.

Postimehele teadaolevalt häiris Anveltit varem asjaolu, et akadeemia kolimist jõuliselt pooldavad ministrid tulid talle justkui tema enda rahaga kosja: kooli kolimise ja ülesehitamise kolossaalsed kulud pidanuks kantama sisekaitse niigi kitsukesest eelarvest. Aga kui raha juurde antaks, võiks kaaluda.

Anvelt ütleski Postimehele, et läheb esmaspäevases erikomisjonis kaitsma kogu sisekaitseakadeemia Tallinna osa Narva kolimist. Küll aga ei anna ta järele nõudmises, et sisekaitse väljaõppe kvaliteet ja Eesti turvalisus ei tohi kolimise tulemusel halveneda. Selleks et noored soostuks ka Narva sisekaitset õppima minema, peab akadeemiale jääma oluline konkurentsieelis. Mida selleks vaja on? Eelkõige raha.

«Sisekaitseakadeemia kolimine ei saa ega tohi kuidagi toimuda siseturvalisuse muude investeeringute arvel,» ütles Anvelt. «Aga kui leiame koalitsiooni poliitilise kokkuleppe toel selle otsuse elluviimiseks vajalikud lisafinantsid, on sisekaitseakadeemia viimine Narva tehtav ja minu toetus sellele on olemas.»

Seega realiseerub esmaspäevases poliitikute erikomisjonis tõenäoliselt Reinsalu pakutud stsenaarium: suurt laupkokkupõrget ei tule. IRL veab sisekaitseakadeemia kolimist, sotsid nõustuvad. Peaministripartei Keskerakond pole oma otsust avalikuks teinud, ent erakonda kuuluva riigihaldusministri Mihhail Korbi sõnul kavatsetakse järgida koalitsioonileppes antud lubadust – teisisõnu samuti toetada kooli kolimist.

Kui see nii läheb, muutub lähiajal kogu loo keskseks tegelaseks hoopis rahandusminister Sven Sester (IRL), kel tuleb kiirelt leida lisaraha. Siseministeeriumi esialgne arvutus näitab, et akadeemia võib Narvas tegutsema hakata alles 2021. aastal ning minna selleks ajaks maksma kaks korda sama palju kui kunstiakadeemia rajamine.

Kui palju maksab akadeemia kolimine?

Plaan Siseministeeriumi ja sisekaitseakadeemia kuluarvutus
Justiitsministeeriumi kuluarvutus

1) Narva rajatakse õppekompleks 850 kadetile, Paikuse politseikool suletakse, Väike-Maarja päästekool säilib
62,7 mln eurot + iga-aastane püsikulude kasv 2,6 mln eurot aastas
47,7 mln eurot + lisandub iga-aastane palgakulu 1,5 mln eurot

2) Narva rajatakse õppekompleks 700 kadetile, Paikuse ja Väike-Maarja koolid säilivad
35,9 mln eurot + püsikulude kasv 2,1 mln eurot aastas
36,6 mln eurot + lisandub iga-aastane palgakulud 1 mln eurot

3) Narva rajatakse praktikabaas 100 kadetile
2,14 mln eurot + püsikulude kasv 0,12 mln eurot aastas*
29,9 mln eurot + lisandub iga-aastane palgakulu 60 000 eurot**

*Siseministeerium arvestab üksnes praktikabaasi kulu Narvas
** Justiitsministeerium arvestab kogukulu, sh sisekaitseakadeemia uue maja rajamist Tallinna ning investeeringud Paikusel ja Väike-Maarjas