Postimees: Spikker valimisõhtuks

27.02.2019Meediakajastus

Ikka ja jälle enne valimisi esitavad valijad enne otsuse tegemist endale küsimuse: mis siis juhtub, kui minu kandidaat parlamenti ei pääse? Kas hääl läheb raisku? Raisku hääl ei lähe, see on kindel. Aga edasisi võimalusi on mitu.

Riigikokku pääsemiseks on kolm teed, esimene neist lihtsaim, viimane keerulisim. Enne kui saab hakata jälgima hääle teekonda mandaadiks, tuleb meelde tuletada mõned olulised tingimused.

Eesti on jaotatud 12 valimisringkonnaks. Igas ringkonnas jagatakse välja kindel arv mandaate, mis on seotud ringkonnas elavate inimestega vastavalt valimiste väljakuulutamise kuu esimesele kuupäevale. Kokku on 101 mandaati ehk riigikogu kohta.

Isikumandaat – raske kaal laste lahing

Isikumandaat on kõige lihtsam ja selgem viis parlamenti pääseda: kandidaat peab valituks osutumiseks saama vähemalt sama palju hääli, kui on lihtkvoot. Lihtkvoot on arv, mis saadakse kõigi ringkonnas antud häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga.

Näide: ringkonnas on seitse mandaati ja kokku anti 42 000 häält. Jagades häälte arvu seitsmega, saame tulemuseks 6000. Kõik kandidaadid, kes pälvisid vähemalt 6000 häält, on saanud isikumandaadi ja pääsevad riigikokku.

Lihtkvooti täis saada on üsna keeruline. 2015. aasta riigikogu valimistel sai isikumandaadi 13 kandidaati, teiste seas Edgar Savisaar, Jüri Ratas, Mart Helme jt Nende seas polnud ühtegi üksikkandidaati, kellele on see ainus võimalus parlamenti pääseda.

Näiteks 1992. aastal sai Eesti Põlevkivi toonane peadirektor Väino Viilup Ida-Virumaal üksikkandidaadina 5007 häält, ometigi ta riigikokku ei pääsenud, sest lihtkvoodist jäi tal puudu 270 häält.

Ringkonnamandaat – peamine lahinguväli

Enamik riigikogu liikmeid pääseb parlamenti ringkonnamandaadiga. Viimastel riigikogu valimistel sai ringkonnamandaadi 66 kandidaati.

Erinevalt isikumandaadist on siin juba mõned eeltingimused. Ringkonnamandaadiks peab erakond ületama valimiskünnise ehk saavutama üle riigi vähemalt viieprotsendilise toetuse. Eelmistel riigikogu valimistel oli see näiteks 28 707 häält, mille ületas kuus erakonda.

Kui valimiskünnis on ületatud, siis liidetakse igas ringkonnas erakonnale antud hääled kokku ja saadud arvu võrreldakse ringkonna lihtkvoodiga. Erakond saab mandaate selle järgi, mitu korda ületab kokku liidetud häälte arv lihtkvooti. Kui aga erakond on ringkonnas saanud juba isikumandaadi, siis arvestatakse see ringkonnamandaatide arvust maha. Erakonnale antakse mandaat ka siis, kui kolmveerand lihtkvoodist on täis, aga lihtkvooti siiski täis ei tule. Lisamandaadi saab ka siis, kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte jääk üle 75 protsendi lihtkvoodist.

Hääleõiguslikke isikuid on Eestis enam kui 880 000, tavapäraselt antakse valimistel natuke rohkem kui pool miljonit häält (viimastel valimistel üle 574 000 hääle). Ringkondades antavate häälte hulk on vahemikus 27 000 – 75 000. Nii suured arvud võivad kergesti tekitada tunde, et ühest häälest ei sõltu midagi. Sõltub küll. Parim näide ongi eelmistelt valimistelt, kui 2. ringkonnas (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita) sõltus mandaadi saatus ühestainsast häälest. Tollane Isamaa ja Res Publica Liit isikumandaati ei saanud, küll aga ühe ringkonnamandaadi.

Esimesel häälte lugemisel sai Viktoria Ladõnskaja (praegu Ladõnskaja-Kubits) 1395 ja tema erakonnakaaslane Sven Sester 1394 häält. Ülelugemisel tunnistati kaks häält kehtetuks ja Sester jäi ühe häälega peale. Ladõnskaja-Kubits vaidlustas tulemuse ja ülelugemisel tunnistati kehtetuks ka kaks Sesterile antud häält ning uus tulemus oli Ladõnskaja-Kubitsa 1393 häält Sesteri 1392 hääle vastu. Nii pääseski Ladõnskaja-Kubits üheainsa enamhääle toel riigikokku.

Ringkondades järjestatakse kandidaadid ümber vastavalt neile antud häälte arvule. Riigikokku pääseb kandidaat, kellel on rohkem hääli. Tingimus on, et kandidaat peab saama vähemalt kümme protsenti lihtkvoodist

Kompensatsioonimandaat – järellahing

Kui kõik mandaadid pärast isikumandaatide ja ringkonnamandaatide jagamist ei selgu – mis on väga ebatõenäoline -, tuleb mängu kompensatsioonimandaat. Viimastel valimistel pääses kompensatsioonimandaadiga riigikokku 22 kandidaati.

See on keerulisim mandaadi omandamise viis. Selleks et erakonna välja teenitud kohtade arv riigikogus oleks enamvähem võrdne neile antud häälte protsendiga, kasutatakse Belgia matemaatiku järgi nime saanud modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit

Nii nagu ringkonnamandaatide puhul, kehtib ka siin tingimus, et erakond peab olema ületanud valimiskünnise, kuid kandidaadile annab kompensatsioonimandaat võimaluse pääseda riigikokku üsna väikese häälte arvuga.

Nii näiteks pääses 2015. aasta valimiste tulemusena riigikokku Tallinnas kandideerinud tollane keskerakondlane Lauri Laasi kõigest 407 häälega, mis oli 1. ringkonnas (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine) Keskerakonna kanditaatidest alles üheksas tulemus.

Kõigepealt arvutatakse igale erakonnale nii palju võrdlusarvusid, kui erakonnas on kandidaate (võrdlusarvu saamiseks jagatakse erakonna üleriigiline häälte arv jagajate jada -d’Hondti jagajad on 1,2,3,4 jne, Eestis on alates teisest numbrist astendatud jagajad 0,9ga -iga elemendiga).

Kui see on selgeks tehtud, siis kõrvutatakse erakondade võrdlusarve: kelle arv on suurem, see saab mandaadi. Oluline kitsendus on see, et kui erakond on juba saanud isiku- või ringkonnamandaadi, siis jäetakse võrdlusarvude jada arvutades nii mitu jada elementi vahele, kui mitu mandaati on erakond saanud.

Selline kompensatsioonimandaatide jagamise süsteem soosib suurema häälte arvuga erakondi: võitja saab võimenduse ja teised väikese vähenduse.

Mis saab künnisealusele läinud häälest?

Mis saab aga siis, kui hääl läheb kandidaadile, kes riigikokku ei pääse ja kelle erakond jääb riigikogu ukse taha? Künnise alla jäänud erakondade tulemuse arvel kasvab valimiste võitja mandaatide arv.

Kui peaks juhtuma, et valimistel ei ületa künnist summaarselt kümmekond protsenti häältest saanud erakonnad, siis võib see tähendada võitjale kuni viis lisamandaati. Seega, mida rohkem on künnisealuseid hääli, seda ebaproportsionaalsemaks riigikogu koosseis muutub.

Kuigi künnist mitte ületanud erakonnad jäävad riigikogust välja, on nende tulemus siiski oluline, sest vastavalt saadud häälte protsendile eraldatakse neile riigieelarvest igal aastal toetust.

MÕISTETE SELGITUS

Lihtkvoot: arvutuslik häälte hulk, mis on tarvis isikumandaadi saamiseks. Lihtkvoot = kõik ringkonnas antud hääled / mandaatide arv ringkonnas.

Isikumandaat: iga kandidaat, kes kogub oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli, pääseb automaatselt riigikokku.

Ringkonnamandaat: valimiskünnise ületanud erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti. Ringkonnamandaadid jaotatakse kandidaatide vahel vastavalt teenitud häälte hulgale, aga selle saamiseks peab kandidaadi isiklik häältesaak olema vähemalt 10% lihtkvoodist.

Kompensatsioonimandaat: isiku- ja ringkonnamandaatidest üle jäävad riigikogu kohad jaotatakse üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit, mis annab väikese eelise rohkem hääli kogunud erakondadele. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse üleriigiliste valimisnimekirjade põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist