Postimees: Suurpangad jäävad uue laenuinfo süsteemi suhtes äraootavaks (Liina Kanarbik)

15.08.2016Meediakajastus

Krediidiinfo ja krediidiasutuste koostöös valminud eraisikute laenuinfot vahendav andmevahetussüsteem Positiivne Register lubab muuta eeskujuliku laenaja jaoks krediidi võtmise lihtsamaks ja soodsamaks, samas ei ole suured pangad süsteemiga liitunud.

«Suured pangad on kohati konservatiivsemad, nad vaatavad alguses kõrvalt, kuidas süsteem areneb ja toimib, kuid ajalugu näitab, et kolme-nelja aasta pärast liituvad ka nemad,» ütles Krediidiinfo ASi juhatuse esimees Veiko Meos.

Swedbanki erakliendi finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk sõnas, et nad jälgivad Positiivse Registri käivitamist suure huviga. «Seni on meie kliendid suhtunud valdavalt negatiivselt ennast puudutava info edastamisse kolmandatele osapooltele,» kommenteeris Tukk seda, miks Swedbank ei ole Positiivse Registriga liitunud. Ta lisas, et klientide nõudlusel võivad nad registriga liitumist kaaluda, kuid Swedbanki jaoks on kõige olulisem oma klientide andmeid kaitsta.

«Positiivne Register on vajalik, et pangad saaksid vastutustundliku laenamise põhimõtteid paremini ellu viia. See tähendab, et pangad annavad krediiti välja inimesele, kes on võimelised laenu õigeaegselt tagasi maksma. Nii saab senisest paremini tarbijate tegelikku krediidivõimekust tuvastada,» lausus Meos.

Erinevalt maksehäireregistrist kogub Positiivne Register inimeste andmeid, kellel on laenukohustus, kuid nad maksavad seda tagasi õigeaegselt ja tõrgeteta. «Positiivse Registri eesmärk on ka maksehäireid ennetada.» Eraisikute maksehäireregistri statistika andmetel esineb Eestis märge maksehäire kohta peaaegu 152 000 eraisikul, neist 57 protsendil ehk 86 465 inimesel on kehtivad maksehäired.

Tarbija jaoks muutub laenamine mugavamaks ja pealegi pakuvad pangad eeskujulikele laenuvõtjatele soodsamaid tingimusi. LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul aitab Positiivne Register teha kliendile võimalikult objektiivse ja täpse laenupakkumise. «Mida rohkem pank kliendi maksekäitumise kohta teab, seda parema pakkumise teha saab,» lausus Kilu.

Rahandusminister Sven Sesterile meeldis Positiivse Registri algatus. «Kui halvad laenud jäävad andmata ja tarvilikud laenud saavad antud vähema bürokraatiaga, võidavad sellest nii laenusaajad kui ka laenuandjad,» ütles Sester. Välisriikide kogemus kinnitab, et positiivne krediidiregister lisab laenuklientide jaoks mugavust ja muudab laenuandmise vastutustundlikumaks.

Positiivne Register töötab kahel printsiibil: nõusoleku printsiip ja minimaalsuse printsiip. «Andmeid vahetatakse ainult eraisiku nõusolekul. Iga päev ja igas erinevas ettevõttes tuleb nõusolek uuesti küsida. Tänane nõusolek on homme kehtetu,» nentis Meos. Minimaalsuse printsiip eeldab seda, et eraisiku andmeid vahetatakse nii vähe kui võimalik. Ta lisas, et andmete kasutamisel ja töötlemisel arvestatakse kõikide isikuandmete kaitse regulatsioonidega.

Meos rõhutas, et andmebaasi või kogu ei eksisteeri ja andmevahetus toimub reaalajas. Pank esitab päringu teistele finantsettevõtetele, kes on Positiivse Registriga liitunud, et saada infot laenusaaja maksekäitumise kohta. Laenusaaja jaoks tähendab Positiivne Register vähem bürokraatiat – inimene ei pea enam teiste laenuandjate juurest paberkandjal väljavõtteid tooma.

Käesoleva kuu alguses alustas tegevust finantsettevõte DataMe, kes Positiivse Registri sarnaselt koondab andmeid eraisikute laenude ja maksekäitumise kohta. Positiivse Registri puhul toimub andmepäring reaalajas ning reaalse situatsiooni kohta, kuid DataMe ehitab üles krediidiajalugu ja kogub andmeid. «Iga teenus, mis Eesti krediiditurgu parandab, on tervitatav,» kommenteeris Meos konkurentide tegevust.

Seda, millal Positiivne Register toimima hakkab, keegi ennustada ei osanud. «Jäänud on veel vaid tehnilised lahendused, kuid teatavasti võib IT lahenduste puhul esineda tagasilööke, seega täpset kuupäeva öelda ei julge, kuid loodame, et paari kuu jooksul,» lisas Meos.