Menüü 
Postimees: Swedbankilt laekub riigile suur summa (Kadri Hansalu, Tõnis Oja)
08.07.2015MeediakajastusSwedbank teatas eile, et maksab Eesti tütarettevõttesse kogunenud kasumist välja 400 miljonit eurot erakorralise dividendina, mis lisandub juba planeeritud 150 miljonile eurole korralistele dividendidele.
Eesti riigieelarvesse laekub Swedbankilt tänavu seega kokku suisa 130 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu.
«Swedbank on Eestis ülitugevalt kapitaliseeritud, mida kinnitasid ka mullused Euroopa Keskpanga stressitestid,» sõnas Swedbanki juht Robert Kitt. «Aastate jooksul Eesti tütarettevõttesse kogunenud kasumist osa otsustatigi seega aktsionäridele välja maksta. Selle eesmärk on optimeerida kapitali struktuuri terve grupi perspektiivist, samas jälgime tähelepanelikult, et oleksime vastavuses Eesti riiklike kapitali adekvaatsuse nõuetega,» ütles ta.
Alates 2014. aastast kehtib Swedbanki grupis dividendipoliitika, mille järgi makstakse igal aastal omanikutuluna välja 60 protsenti Balti riikide tütarettevõtetes teenitud kasumist. Eelmisel aastal teenis Swedbank AS kasumit 188 miljonit eurot, jaotamata kasum kokku oli eelmise aasta lõpuks 1,9 miljardit eurot.
Rahandusminister Sven Sester tervitas Swedbanki otsust, kuid lubas, et lisaeelarvet riik seepeale ei tee. «Tegemist on riigi mõistes ühekordse tuluga,» sõnas Sester. «Riik peab jälgima, mis on ühekordsed maksed ning mis on pikaajaline tulu ja vastavalt sellele ka pikaajaline kulu. Need on asjad, mida peab lahus hoidma.»
Kuna see tulu laekub tänavuse aasta eelarvesse ootamatult ehk eelarvet kokku pannes seda ei planeeritud ning ka muud maksulaekumised on oodatust suuremad, jääb riigieelarve sel aastal tõenäoliselt ülejääki. «Täiendavate tulude tekkimisel me ei võta kiirelt lisaeelarveid vastu, vaid pigem suuname selle reservidesse. Kriisiaastad näitasid selgelt, et reservid on kullaväärtusega,» lubas Sester.
Kuigi erakorraliselt laekuva 100 miljoni euroga saaks katta näiteks järgmisel neljal aastal planeeritud lastetoetuse tõusu 60 euroni, ei saa Sesteri sõnul ühekordse tuluga kuidagi selliseid asju katta. «Toetused, pensionid, palgad – need on kohustused, mille riik võtab endale mitte kuuks, kaheks või aastaks, vaid baaskuluks aastateks. Neid ühekordsete tuludega katta on väga lühinägelik,» sõnas ta.
Ka aktsiisitõuse ei saa seepärast kuidagi ära jätta, kuna keegi ei saa garanteerida pidevaid ühekordseid tulusid järgnevateks aastateks.
Sesteri sõnul on poole aastaga laekunud juriidiliste isikute tulumaksu tänavu 7,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal ehk 185 miljonit eurot.
«See näitab, et küpsemas arengufaasis ettevõtteid on üha rohkem ja nad saavad jagada oma kasumit nii omanikele kui ka ühiskonnale, makstes dividende ja sellelt riigile ka tulumaksu. Ning pigem on laekumiste taga olnud just erakapitali ettevõtete laekumised, mitte riigiettevõtete omad,» selgitas ta.
Peaminister Taavi Rõivas hõiskas kohe pärast Swedbanki teadet sotsiaalmeedias: «Hea näide sellest, et soodne maksukeskkond aitab kasumit akumuleerida ning ettevõtte edu on ka ühiskonna võit.»
Ka SEB Eesti maksis tänavu esimeses kvartalis esimest korda emaettevõttele kümme miljonit eurot dividende, millelt tasuti riigi tuludesse ettevõtte tulumaksu 2,18 miljonit eurot. SEB teenis esimeses kvartalis Eestis kasumit 20,2 miljonit eurot.
