Postimees: Tallinna börsil oli insaiderite aktiivsuse aasta (Tõnis Oja)

29.12.2015Meediakajastus

Samal ajal kui Tallinna börsil on kauplemine olnud viimastel aastatel olnud üsna tagasihoidlik, tegutsevad seda aktiivsemalt nn insaiderid, st börsiettevõtete juhtkondade ehk nõukogu ja juhatuse liikmed ning nende lähedased.

Selliseid börsi põhinimekirjas noteeritud ettevõtteid, mille insaiderid tehinguid ei teinud, oli vaid neli: Nordecon, PRFoods (endine Premia Foods), Tallinna Kaubamaja ja Tallinna Vesi.

Finantsinspektsiooni andmetest selgub, et insaiderite (ametliku nimetusega börsiemitentidega seotud isikute) tehingute käive oli möödunud aastal 13,72 miljonit eurot, mis on enam kui kogu Tallinna börsi ühe kuu keskmine käive.

Tõsi, finantsinspektsiooni andmebaasi lähevad ka börsivälised tehingud, mis mõnel juhul on üsna suured, ning kui lisada veel ka oma aktsiate tagasiostud (oma aktsiaid ostavad tagasi Ekspress Grupp, PRFoods ja Silvano FG), siis võib järeldada, et üsna märkimisväärse osa tehingutest teevad börsiettevõtted ning nendega seotud isikud.

Nii oli naistepesu tootja Silvano FG aktsiatega sooritatud insaidertehingute käive kokku 3,15 miljonit eurot, mis moodustab pea viiendiku Silvano aktsiate kogukäibest (17 miljonit eurot). Sellest kaks miljonit andsid veidi enne jaanipäeva tehtud Toomas Tooli, Mari Tooli ja aktsiaseltsi Baltplast börsivälised tehingud ehk sisuliselt tehingud iseendaga. Aga enam kui miljoni euro eest sooritasid insaiderid ka börsitehinguid.

Üks salajane suurtehing

Miljonitesse eurodesse ulatusid siseinfoga kursis olevate inimeste tehingud ka Tallinki aktsiatega. Peaaegu kogu käibe andis siiski üks börsiväline tehing, milles suuromanik Infortar ostis (kahjuks Tallink ei avalikusta, kelle käest) 13,5 miljonit aktsiat. Veel ostis aktsiaid nõukogu liige Lauri Kustaa Äimä ning lisaks likvideerisid suvel suuromanikud Enn Pant, Kalev Järvelill ja Ain Hanschmidt neile kuuluva ettevõtte Linandell ning jagasid aktsiad osaühingule Mersok (Enn Pant), osaühingu Pärdiklill (Kalev Järjelill) ning osaühingu Abante (Ain Hanschmidt ja tema pere) vahel. Enne seda kuulus osaühingule Linandell 75,37 protsenti Infortari aktsiatest, kellele omakorda kuulub 38 protsenti Tallinki aktsiatest.

Peale Infortari aktsiaostu tehti börsiväliselt Tallinki aktsiatega jõulukuu teisel poolel veel mitu suurtehingut. Üleeilse seisuga oli suurte börsiväliste tehingute käigus vahetanud poole kuuga omanikku 79 miljonit väärtpaberit, mis moodustab 12 protsenti laevafirma aktsiakapitalist. Millised suuromanikud peale Infortari nende tehingute taga on, pole seni veel teada.

Üks aktiivsemaid insaidereid oli möödunud aastal Baltika juht ja suuromanik Meelis Milder, kes on alates septembrist soetanud enam kui veerand miljonit Baltika aktsiat (lisaks on 7000 Baltika aktsiat ostnud ka Meelis ja Maire Milderi tütar Maria Johanna Milder). Tundub, et ostude eesmärk on toetada aktsia hinda, sest väärtpaberi hind on sügisel olnud 16 aasta madalaima taseme lähedal ning Milderite aktsiaostud on moodustanud 22 protsenti Baltika aktsiate neljanda kvartali käibest.

Veel tuleks ära märkida kaks börsiettevõtete juhtide tehtud aktsiatehingut. Skano Grupi (endine Viisnurk) juhatuse esimees Martin Kalle müüs juunis, veidi enne jaanipäeva 3991 ettevõtte aktsiat. Ehkki Skano kodulehel on endiselt kirjas , et Kallele kuulub 4331 ettevõtte aktsiat, on tal finantsinspektsiooni andmetel järel vaid 341 väärtpaberit.

2012. aasta alguses Merko Ehituse juhi kohale asunud Andres Trink ostis novembris 100 ettevõtte aktsiat.

Lõppeval aastal tervikuna võis Tallinna börsil märgata väikest elavnemist. Kasvanud on nii tehingute arv kui ka maht.

«Kui käive on kasvanud sisuliselt ainult Tallinki aktsiaga tehtud tehingute arvelt, siis tehingute arvu kasv on olnud oluliselt laiapõhjalisem,» selgitas Swedbanki Balti aktsiate vahenduse üksuse juht Andres Suimets. «Kokkuvõtvalt on trend positiivne, ent märkimisväärset elavnemist toimunud ei ole. Isegi tootluse mõttes üsna edukas aasta ei ole Balti börsidele tuntavat välisinvestorite huvi kasvu kaasa toonud,» lisas ta.

LHV panga maakleritegevuse juht Alo Vallikivi on lõppeva aasta suhtes pessimistlikum. «Käibe osas siiski midagi väga head tõdeda ei ole, loodetavasti on siiski põhi tehtud ja üha suurenevad säästud leiavad tee ka koduturule,» ütles Vallikivi. «Järgmiselt aastalt loodaks eelkõige aktiivsuse ja käibe kasvu, lisaks usun, et ettevõtete praegused hinnatasemed loovad soodsa pinnase positiivsele tootlusele.»

Börs elab LHV ootuses

Lõppeva aasta börsikäive oli 147 miljonit eurot, mis oli tervelt 18 protsenti enam kui 2014. aasta käive, kuid vaid pool miljonit eurot rohkem kui Tallinna börsi esimesel, 1996. aastal, mil kaubeldi vaid seitse kuud.

Tallinki aktsia lõppeva aasta käive oli 50 miljonit eurot, moodustades veidi enam kui kolmandiku börsi kogukäibest. Enam kui kümne miljoni euro suuruse aastase börsikäibega ettevõtteid on meil ainult viis.

Kui vaadata aktsiate hinnaliikumist ja tootlust, siis oli lõppev aasta üsna edukas. Börsiindeks OMXT kosus aastaga 19 protsenti. Suurimad tõusjad (üle kolmandiku) olid Arco Vara ja Tallinna Kaubamaja aktsiad.

«Arco Vara majandustegevus on stabiliseerunud ning see kajastub ka aktsia hinnas. Tallinna Kaubamaja on suutnud väga karmis konkurentsis ette näidata tugevaid tulemusi ja tarbijate aktiivsus on aktsiale hästi mõjunud,» kommenteeris Alo Vallikivi.

Kohalik investeerimiskogukond ootab juba aastaid börsi elavnemist. Eeloleva aasta suhtes ollakse mõnevõrra optimistlikumad. «Ma usun, et oleme sellele täna lähemal kui möödunud aastatel,» ütles Andres suimets.

Optimismi põhjuseks on LHV Grupp, kes lubas börsile tulla 2016. aasta suvel. Eelproovi tegi pank juba sel sügisel, emiteerides avalikult võlakirju, mida märkis pea tuhat investorit.

Valitsus tegi meeldiva üllatuse

Möödunud aasta kõige parem uudis finantsturgude jaoks tuli üllatuslikult meie muidu alalhoidlikult ja aravõitu valitsuselt. Nimelt lõpetati enam kui kolm aastat kestnud ebamäärane poolaktiivne, aga samas ka poolenisti kõrvaltvaatav seisukoht finantsteenuste maksu kohta. Eesti loobus selle kehtestamisest.

Euroopa Komisjon tuli finantsteenuste maksu ideega välja 2011. aasta sügisel. Ehkki kõigi liikmesriikide toetust kokku ei saadud, ei jäetud jonni ning üritati maksu kehtestada tagaukse kaudu, milleks on nn süvendatud koostöö. Selle koostöö kaudu maksu kehtestamisel pole vaja Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide konsensust, vaid piisab üheksa riigi valmidusest.

Kolm aastat tagasi, 2012. aastal liituski süvendatud koostööga finantstehingute maksu kehtestamiseks 11 riiki, teiste hulgas ka Eesti.

Eesti osalemise motiiv jäi toona ning on jäänud senini ebaselgeks. Eesti finantsturud on peaaegu olematud, just nendel aastatel langes Tallinna börsi käive rekordmadalale tasemele ning finantstehingute maksuga oleks riik kogunud heal juhul vaid mõni miljon eurot. Ilmselgelt oleks maksust tingitud kahju olnud maksutulust suurem.

Valitsuse ametliku seisukoha järgi soovisime osaleda protsessis selleks, et olla asjadega kursis. «Me ei taha täiendavat maksukoormust oma elanikele. Aga me tahame Euroopa Liidus olla initsiaatorite hulgas, nende hulgas, kes töötavad välja Euroopa Liidu tulevikustsenaariume,» ütles toonane peaminister Andrus Ansip (Reformierakond).

Uudisteagentuur Reuters kirjutas, et Eesti lisandus koostööga Saksamaa diplomaatilise surve tõttu.

«Mõtle, mis aeg siis oli,» kommenteeris Eesti toonast otsust rahandusministeeriumi kõrge ametnik. Aeg oli Euroopa, eriti eurotsooni jaoks tõesti ärev. Euroopa võlakriis oli siis haripunktis ning eurotsooni lagunemine täiesti reaalne.

Eesti detsembri alguses vastu võetud otsus öelda finantsteenuste maksule «ei» välisajakirjanduses väga suurt tähelepanu ei äratanud. Financial Times kirjutas küll, viidates mõnele ministrile ja kõrgele ametnikule, et Eesti võib veel protsessi naasta, aga rahandusminister Sven Sester (IRL) ütles selgelt, et meile see seadus ei meeldi. «Meie liigume sellest eemale, seal on palju lahendamata küsimusi,» ütles Sester Briti majanduslehele. «Eesti esitatud kujul sellisest maksu vastu võtta ei saa.»

Ega maksu kehtestamine lähe libedalt ka ülejäänud kümnes riigis. Seaduse vastuvõtmise tähtaeg on  korduvalt edasi lükkunud. Detsembris möödus järjekordne tähtaeg ning nüüd loodetakse otsused lahtiste otste kohta vastu võtta hiljemalt järgmise aasta juuni lõpuks.