Menüü 
Postimees: Tuulepargi skandaal raputab valitsuse erastamiskava (Andres Reimer)
28.04.2017MeediakajastusTootsi tuulepargi kinnistute oksjonile panek võib anda hoobi valitsusliidu erastamiskavale, sest Eesti Energia teeb ettepaneku taastuvenergiafirma erastamisest loobuda, kui sellel riigifirmal ei õnnestu kinnistuid omandada.
Kui Tootsi tuuleparki või sellesarnast kasvuprojekti ei tule, siis ei ole IPO Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul kasulik. «Börsil tegutsevad edukalt ka stabiilse turuväärtusega ettevõtted, kuid ma ei soovita omanikule Enefit Taastuvenergiat sellistel tingimustel müüa,» selgitas Sutter. Väidetavalt on Eesti Energial Tootsi tuulepargi pargi asendamiseks varu, mida aga ettevõte ei avalda.
Jutt on valitsusliidu erastamiskava alusel börsile viidavast taastuvenergia ettevõttest, mille väärtuse tõstmiseks andis valitsus mitterahalise sissemaksena kõigepealt üle Tootsi rabas asuvad kinnistud. Tegemist on hinnanguliselt Eestis maismaa tuulepargi rajamiseks ühe sobivaima piirkonnaga.
Üleeile aga muutis valitsus konkureerivate taastuvenergia ettevõtete poolt kavandatavate kohtuvõitluste tõttu meelt ja suunas Tootsi tuulepargi maad oksjonile.
Enefit Taastuvenergia on Sutteri sõnul ka ilma Tootsi tuulepargita kasumlik ettevõte, kuid sellegipoolest kavatsevad nad enampakkumisel osaleda. Samas tõi Sutter välja, et Eesti Energial on alternatiivseid plaane, mida ellu viia, kui Tootsi tuulepark ei peaks teoks saama.
«Enefit Taastuvenergia erastamiskavast loodeti, et sellest tuleb börsile selge kasvupotentsiaaliga keskkonnasõbraliku tootmisettevõtte edulugu,» lausus Tallinna börsi juht Kaarel Otsa.
«Tunnistan, et kruntide enampakkumisele panek oli õige otsus, sest ettevõtet oleks keeruline müüa olukorras, kus kõik konkurendid on vara tasuta üle andmise kohtusse kaevanud.»
Samas leidis börsijuht, et Enefit Taastuvenergia börsile viimise takerdumine ei halvenda Eesti kapitaliturgude suhtes tekkinud arengulootusi.
«Enefit Taastuvenergia on valitsusepoolse kapitaliturgude elavdamise plaani jaoks liiga väike, selle asemel annaks tegeliku efekti näiteks Eleringi või Eesti Energia põhitootmisüksuse börsile viimine,» rääkis Otsa. «Elering on suur stabiilne dividenditootja, mis tooks tagasi Eestist lahkunud välisraha.»
Suurte infrastruktuuriettevõtete riigi omanduses hoidmine julgeoleku ettekäändel ei ole Otsa väitel pädev, sest suurtes Euroopa maades on seesugustes ettevõtetes riigi käes vaid vähemusosalus.
Enefit Taastuvenergia vajab börsil läbi löömiseks Tootsi tuulepargi näol selget edulugu. Sutteri avaldus IPOst loobumise kohta kõlab Superia Corporate Finance’i juhtivpartneri Henrik Igasta sõnul loogiliselt.
«Ilma Tootsi tuulepargita on selles ettevõttes huvipakkuvat liiga vähe,» ütles Igasta. «Tootsi tuulepark on uus, väga efektiivne ja Baltimaade suurim. Enefiti jaoks on tegemist järgneva tosina aasta jooksul kogu äri selgrooga.»
Tootsi tuuleparki investeerimiseks on just praegune aeg soodne, sest intressid on madalad ning Balti riikides pole nii suuri arendusi enam kuigi palju võtta. Alternatiivina tuleksid Igasta sõnul kõne alla avamere tuulepargid, mis on maismaa omadest palju tõhusamad.
«Enefit Taastuvenergia börsile viimine on mõeldav, kuid see pole n-ö osta ja unusta projekt. Investor, kes kaalub taastuvenergia firma ostmist, peab arvestama, et taastuvenergia projektidest võib leida nii edulugusid kui ka läbikukkumisi: tuulepark pole kindla tootlusega infrastruktuuriettevõte ja selle edu sõltub börsi hinnast ja toetustest,» selgitas investeerimispankur.
«Ehkki tuulepargiäris pole muutuvkulusid, on ta siinses piirkonnas riskantne. Edukad on need, kelle tootmisportfell on mitmekesine ja turud asuvad erinevates riikides.»
«Pool Enefit Taastuvenergia ärist on tuuleenergia, teine pool aga koostootmisjaamad ning mõlemad ärisuundi toetavad riigipoolsed subsiidiumid. Kaugkütteäri on Enefit Taastuvenergiale olemuselt täpselt samasugune nagu ka tuuleäri – toetused hakkavad otsa saama,» rääkis Igasta.
«Kui nüüd toetused ära võtta, siis Eestisse rajatud vanemad tuulepargid oma tehnoloogia ebaefektiivsuse tõttu enam raha teenida ei suuda. See tähendab, et neil ettevõtetel pole loota mingisugust pikka ja säravat edulugu, igatahes mitte pikemalt kui kuus kuni kaheksa aastat.»
Tootsi tuulepargi ümber tõusis terav vastasseis investeerimispankuri arvates just seetõttu, et Eesti tuulepargiäris pole midagi väga stabiilset, sest tuulikud töötavad ebaühtlase tuule tõttu väga ebastabiilselt.
«Kogu äri tootlus sõltub poliitikast. Subsiidiumidele rajatud äri puhul tähendab see nn regulatiivsete riskide realiseerumist, sest toetussummade limiit aetakse kahekordselt lõhki. Siin peitub ka põhjus, miks juba turul tegutsevate tuuleparkide esindajad ennast Tootsi projektist nii valusalt puudutatuna tunnevad,» rõhutas Igasta.
Toetuste maksmiseks ette nähtud tootmise piirangumahtu on täis toodetud vaid ühel korral. Nüüd on aga valmimas tuulepark, mis võtab üksi poole kogu lubatud toetuste mahust. Kui veel lisada Auveresse kavandatav Sõnajalgade sama võimsusega tuulepark, siis ei jää toetusrahadest enam midagi järele.
Enefit Taastuvenergia ettevõtte börsile viimist kritiseeris ka erainvestor Jaak Roosaare. «Jääb mulje, et müüakse vähese tähtsusega ettevõtteid, näiteks taastuvenergiafirma, ja suure riskiga ettevõtteid, näiteks Tallinna Sadam, ainult sellepärast, et kunagi lubati midagi müüa,» selgitas Roosaare.
«Tegelikult pakuks investoritele huvi aga Elering, mis tooks kaasa samasuguse elevuse nagu omal ajal kaasnes Eesti Telekomi müügiga.»
Riigi otsuse eraldada Tootsi Suursoo tuulepargi rajamiseks Eesti Energiale 4,1 miljonit euro vaidlustasid kohtus Nelja Energia gruppi kuuluvad tuuleenergia ettevõtted VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ ja Nelja Energia AS, lisaks Eesti Elekter AS ning AS Raisner ja Hans Teiv.
Rahandusminister Sven Sester teatas 20. aprillil, et pooldab Eesti Energia Tootsi tuulepargi maa osas valitsuse maa eraldamise otsuse tühistamist ja maa enampakkumisele panekut. Valitsus langetas sellekohase otsuse neljapäeval.
Koalitsioon on kokku leppinud Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte IPO suuruses 49 protsenti, samuti EVR Cargo, Eesti Teede ja Tallinna Sadama aktsiate erastamise.
Kasum kasvas kvartaliga tublisti
Eesti energia teenis 2017. aasta esimese kolme kuuga 48 miljonit eurot kasumit ehk 2,5 korda rohkem kui 2016. aasta esimeses kvartalis.
Käive oli 2017. aasta esimeses kvartalis 215 miljonit eurot, kasvades aastaga üheksa protsenti. Kulumieelne ärikasum oli 86 miljonit eurot, mida on aastavõrdluses 43 protsenti rohkem.
Kokku tootis Eesti Energia 2017. aasta esimeses kvartalis 101 tuhat tonni põlevkiviõli ehk 52 protsenti rohkem kui aasta varem.
Vedelkütuste müük küündis 77 tuhande tonnini, kasvades aastavõrdluses 125 protsenti.
2017. aasta esimeses kvartalis kasvas elektri turuhind Eestis aastavõrdluses kolm protsenti, jäädes siiski palju madalamaks, kui lubas finantsturgude väljavaade 2016. aasta lõpus.
Taastuvenergiat tootis Eesti Energia kvartaliga 105 gigavatt-tundi ehk 23 protsenti rohkem kui aasta varem. Suurim osa taastuvenergiat tuli Enefit Taastuvenergia tuuleparkidest, mille toodang kasvas tänu parematele tuuleoludele ja kõrgemale töökindlusele 2016. aasta algusega võrreldes.
Allikas: Eesti Energia
KOMMENTAAR
Sven Sester, rahandusminister
Erakapitali kaasamine riigi äriühingutesse oli läbirääkimisteema valitsusliidu moodustamisel. Kokkuleppele jõuti eile nelja riigile kuuluva äriühingu osas, millest kaks ehk Tallinna Sadam ja Enefit Taastuvenergia on kavas viia börsile.
Selles suunas valitsus ka praegu töötab ning ma ei soovi praegu spekuleerida selle üle, kuidas Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumine võib seda protsessi mõjutada. Minu jaoks on Eesti investoritele, sh pensionifondide kodumaiste investeerimisvõimaluste laiendamine tähtis töösuund ja teen endast oleneva, et riigi äriühingutesse erakapitali kaasamise ning nende juhtimise erasektori tavadele lähendamise osas kokkulepitu teoks saaks.
Eesti Energia või Eleringi börsile viimise osas olen ma pikemas vaates samuti optimistlik, kuid poliitilist kokkulepet selleks praegu pole. Eelmistes, parem-vasak skaalal parempoolsemates Reformierakonna juhitud valitsemiskoalitsioonides ei saadud kokkuleppele ühegi ühingu börsile viimises.
IRLi kui paremerakonna esindajana on mul hea meel, et Keskerakond ja SDE on valmis ette võtma reaalseid samme Eesti majanduse ja kapitalituru elavdamiseks.
