Postimees: Umbusalduse äärel Tsahkna: üllatust polnud (Tuuli Koch)

03.04.2017Meediakajastus

KÕIKUV TOOL. Res Publica leeri enamusega IRLi eestseisus jättis ülekaalukalt kõrvale erakonna esimehe Margus Tsahkna ettepaneku muuta erakonna põhikirja.

Res Publica leeri kontrolli all oleva Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse eilse paaritunnise kohtumise järel tunnistas erakonna juht Margus Tsahkna oodatud tagasilööki – vastaspool sai oma tahtmise ehk juba enne põhikirja muutmist võib toimuda uue juhi valimine.

Tsahkna soovis lõpetada kunagi Res Publicaga ühinemise järel tekkinud suletud, blokkides hääletamise, muuta partei põhikirja ja pakkuda juhtorganite valimisel kõigile hääletamissoovijatele selleks võimaluse. 24-liikmeline eestseisus jäi aga eile vastupidisele arvamusele ning Res Publica leeri eestkõnelejaks saanud erakonna aseesimehe Siim Kiisleri ettepanek – enne valime uue juhi ja siis muudame põhikirja – sai ülekaaluka toetuse.

Seega hakkab sel laupäeval kogunev IRLi volikogu arutama kaht ettepanekut. Tsahkna ettepaneku järgi koguneb erakonna suurkogu 29. aprillil ja muudab põhikirja ning seejärel kohtutakse uuesti 13. mail, et valida uue põhikirja alusel uued juhid. Erakonna eestseisuse ettepanek näeb ette, et erakonna suurkogu koguneb 13. mail ja valib uued juhid.

Kui IRLi eestseisus on selgelt Res Publica leeri poole kaldu, siis 145-liikmelise volikogu puhul ei saa nii selgeid piire tõmmata. Väidetavalt teevad Tsahkna erakonnajuhi kohalt eemale tõrjujad erakonna liikmete seas usinalt tööd.

See on ka arusaadav, sest uus põhikiri ja poole väiksem eestseisus kärbiks kahe teravalt vastanduva leeri puhul just Res Publica leeri võimalusi 2019. aasta riigikogu valimiste nimekirjas kõrgeid kohti püüda ja lõhuks senised valimisblokid.

Emotsioone täis õhkkonnas räägitakse erakonnas ka sellest, et Kiisleril võib mõttes mõlkuda kõigepealt sellesse ametisse rahustuseks valida seni kõige sagedamini uueks esimeheks pakutud Marko Mihkelson, näitamaks, et midagi on muutunud, kuid sisulist edasiminekut see ei tooks. Ja on iseküsimus, kas Mihkelson üldse soostub ilma põhikirja muutmiseta IRLi juhiks kandideerima. Siiani on ta toetanud Tsahkna plaani.

Tsahkna vastasleer põhjendab juhi valimisest alustamist sellega, et tegelikult lõppeb tema kaheaastane juhtimisaeg niikuinii üsna pea ja parem õudne lõpp kui lõputu õudus, ehk kohalikele valimistele tuleb vastu minna värske liidriga. Tsahkna ja teiste partei juhtorganite volitused kestavad 4. juunini.

«Sellist pretsedenti pole Eestis veel olnud, et kui räägime soovist erakonna populaarsust tõsta, siis peame alustama esmajärjekorras põhikirja muutmisest,» tõdes Kiisler enne eilset eestseisust, mille tulemust ta enese sõnul ei osanud ette aimata.

«Kui on soov midagi muuta, siis pole küsimus põhikirjas, kuigi sellega tegelemine on ka oluline. Suures pildis on tarvis muid asju arutada.» Kiisler pole põhikirja muutmise vastu, aga seda tuleks teha ka muudes punktides, mida Tsahkna välja ei toonud. «Näiteks uute liikmete vastu võtmise protseduuri peaks kohendama. Aga seda saab laupäeval volikogu arutada, mis lõpuks suurkogul valikuteks tuleb,» ütles Kiisler.

Oli see eestseisuse umbusaldus? «Ei olnud,» kõlas eile Tsahkna rahulik vastus. «Me ei arutanud minu ettepanekut üldse. Minu ettepanek on esitatud otse erakonna volikogule, et kutsuda kokku suurkogu ja muuta põhikiri avatumaks.»

Ta tõdes, et eestseisuse häälte jagunemine oli ju teada – see oli ennegi kaldu nn poistebändi ja neid orkestreeriva Kiisleri poole. «Minu jaoks mingit üllatust ei olnud, vastupidi, kõik oli väga ootuspärane. Nüüd on 8. aprillil erakonna volikogul võimalus otsustada, mis meist saab.»

Tsahkna sõnul näeb ta juba pikemat aega erakonnas teatud seltskonna vastuseisu sellele, et muuta erakonda avatumaks, et lõhkuda ära valimisblokid, samuti häältega manipuleerimist. «Sellele on juhtkonna tasemel vastuseis. Aga just sellepärast ma olengi teinud volikogule ettepaneku, et kutsuda kokku suurkogu, mis võtab vastu reeglid, mis on avatud ja nüüdisaegsele erakonnale omased,» toonitas ta.

Volikogu peab laupäeval kõigepealt otsustama, kas ta võtab eestseisuse ettepaneku päevakorda või mitte. Tsahkna punkt on päevakorras juba kirjas. IRLi 24-liikmelisse eestseisusesse kuuluvad Margus Tsahkna, Kaia Iva, Marko Mihkelson, Siim Kiisler, Aivar Kokk, Andrus Saare, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Linda Eichler, Madis Kübar, Mart Nutt, Olle Koop, Peeter Laurson, Priit Sibul, Raivo Aeg, Riina Solman, Sirle Rosenfeldt, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Tunne Kelam, Tõnis Palts, Ulla Preeden, Urmas Reinsalu, Viktoria Ladõnskaja.

 

IRLi tõusud ja langused

1988. aasta 20. augustil asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP. Esimeheks valiti Lagle Parek.

1989. aasta 24. veebruaril algatas ERSP koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Kristliku Liiduga Eesti Kodanike Komiteede liikumise. Täpselt aasta hiljem valiti Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu Eesti Kongress.

1991. aastal moodustasid Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja Vabariiklaste Koonderakond valimisliidu Isamaa, mis 1992. aasta 21. novembril ühines erakonnaks Rahvuslik Koonderakond Isamaa.

1992. aasta 20. septembril toimunud riigikogu valimised võitis Rahvuslik Koonderakond Isamaa, kes sai 29 mandaati. ERSP sai 10 kohta. Pärast valimisi moodustati koos Mõõdukatega Mart Laari esimene valitsus. Riigikogu esimesel istungil valiti presidendiks Isamaa kandidaat Lennart Meri.

1993. aasta 18. juulil valiti ERSP uueks juhiks Ants Erm. Neli kuud hiljem, 27. novembril valiti erakonna juhiks Tunne-Väldo Kelam.

1994. aasta novembris lagunes Mart Laari esimene valitsus. ERSP ja Isamaa jätkasid koos Eesti Maa-Keskerakonna moodustatud valitsuses, peaminister oli Andres Tarand.

1995. aasta 5. märtsil toimunud riigikogu valimistel sai valimisliit Isamaa ja ERSP Liit 8 kohta. Sama aasta 2. detsembril ühinesid kaks erakonda Isamaaliiduks. Erakonna juhiks valiti Toivo Jürgenson.

1998. aastal valiti Isamaliidu esimeheks Mart Laar.

1999. aasta riigikogu valimistel sai Isamaaliit 18 kohta. Valimiste järel moodustatud Mart Laari teise valitsusse kuulusid ka Reformierakond ja Mõõdukad.

2001. aasta 8. detsembril loodi erakond Res Publica, mille esimeheks sai Rein Taagepera.

2002. aasta 28. jaanuaril lagunes kolmikliidu valitsus. Samal aastal valiti Isamaliidu uueks juhiks Tunne Kelam. 24. augustil valiti Res Publica uueks esimeheks endine riigikontrolör Juhan Parts.

2003. aasta 2. märtsil sai Res Publica riigikokku 28 kohta, Isamaaliit piirdus 7 kohaga. Peaminister Juhan Partsi moodustatud valitsusse kuulusid ka Reformierakond ja Rahvaliit.

2005. aastal lagunes Juhan Partsi valitsus.

2006. aasta 4. juunil kiitsid Isamaliidu ja Res Publica üldkogud heaks kahe erakonna ühinemise. Esialgu pakuti erakonna nimeks Erakond Eesti Eest, hiljem võeti nimekuju Isamaa ja Res Publica Liit ehk IRL.

2007. aasta riigikogu valimistel sai IRL 19 kohta. Pärast valimisi moodustatud Andrus Ansipi teise valitsusse kuulus ka IRL. Sama aasta mais valiti Mart Laar erakonna esimeheks.

2011. aasta 6. märtsil toimunud riigikogu valimistel sai IRL 23 kohta. Pärast valimisi moodustati koos Reformierakonnaga Andrus Ansipi kolmas valitsus.

2012. aastal valiti erakonna uueks esimeheks Urmas Reinsalu.

2014. aasta märtsis lagunes Andrus Ansipi kolmas valitsus. Reformierakond vahetas IRLi välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vastu.

2015. aasta riigikogu valimistel sai IRL 14 kohta ja moodustas Taavi Rõivase teise valitsuse koos Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.

2016. aasta novembris lagunes Taavi Rõivase valitsus. IRL moodustas Jüri Ratase valitsuse koos Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatidega.