Postimees: Väiksem maksutõus pole huvigruppidele leevendus

08.05.2015Meediakajastus

Valitsus jõudis neljapäeva hilisõhtul kokkuleppele, et majutusteenuste käibemaks tõuseb 2017. aastast viie protsendi võrra, 14 protsendile ja 2019. aastal jääb ära kütuseaktsiisi tõus.

«Jõudsime kokkulepetele, et kütuseaktsiisi osas on meil võimalik välja tulla leevendustega, ja väga konkreetseks leevenduseks oleks siis 2019. aasta aktsiisitõusu ärajätmine. Selle kiitsid heaks ka valitsuskabineti liikmed,» ütles rahandusminister Sven Sester (IRL) vahetult pärast neljapäevast kabinetiistungit.

See on mõneti leebem samm võrreldes algse plaaniga, kus kütuseaktsiis pidi kerkima neli aastat järjest ning majutusasutuste käibemaks tõusma praeguselt üheksalt protsendilt 20 protsendile aastast 2017. Ent ükski osapool pole kompromissiga rahul.

Kütuseaktsiis tõuseb alates 2016. aastast – diislikütuse puhul 14 protsenti ja bensiini puhul 10 protsenti. Järgneval 2017. ja 2018. aastal tõuseb kütuseaktsiis täiendavalt 10 protsenti.

Olerexi juhatuse liige Alan Vaht ütles, et tanklakett hakkab Lätis ja Leedus müüma kütust partnerettevõtete kaudu. «Pakume võimalust tankida Lätis ja saada käibemaksutagastus Eestis,» rääkis ta.

Vaht ütles, et Olerexil on klientide seas rohkem transpordiettevõtteid kui teistel siinsetel kütusefirmadel. Eestis väheneb kütuse kogutarbimine tema hinnangul viiendiku võrra. Sarnane on ka Eesti Õliühingu hinnang, mis sedastab, et kütuse tarbimine väheneb kuuendiku võrra.
Majutusasutuste käibemaksu tõusus on pettunud ka hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa. Käibemaks kasvab viis protsendipunkti ehk seniselt üheksalt protsendilt 14 protsendile. «Praeguses majandusolukorras pole [majutusasutuste käibemaksu tõus] õigustatud ja võib osutuda lühinägelikuks sammuks,» lausus ta.

Loodmaa nentis, et turism Eestisse on kahanemas – seda nii Venemaa kui ka Soome suunalt -, ja sellises olukorras pole käibemaksumäära kergitamine arukas. «Tunnistan, et tahaksin tunnustada valitsust ja eriti mõningaid ministreid dialoogi algatamise eest,» ütles ta, märkides siiski, et ega sellel lõppkokkuvõttes tulemust olnud.
Loodmaa ei näe kasu ka sellest, et valitsus suunab käibemaksutõusu mõju leevendamiseks turismisektorisse vahemikus 2017-2019 kaks miljonit eurot aastas. «Minul puudub teadmine, kuhu ja miks see raha läheb,» ütles hotellide ja restoranide liidu juht.

Loodmaa leidis, et ei ole teada, kuhu ja millistele sihtturgudele ning mil viisil seda raha hakatakse kulutama. Rahandusminister Sester on öelnud, et raha suunatakse peaasjalikult maaturismi edendamiseks.

Loodmaa märkis, et kindlasti ei saa seda viieprotsendipunktilist käibemaksutõusu niimoodi võtta, et konjunktuuriinstituudi ennustatud mõjud
vähenevad poole võrra. Olukord on muutunud – möödunud aasta turistide arvu seis on asendunud langusega ning lisaks on Eesti kaheksa kohta langenud ka maailma majandusfoorumi turismiedetabelis.

«Valitsusel on, mille üle mõelda,» sõnas hotellide ja restoranide liidu juht.

Rahul pole ka need valdkonnad, mille aktsiis on kerkimas. Valitsuskabineti neljapäeval toimunud nõupidamisel leppis valitsuskoalitsioon kokku, et tõstab tulevast aastast alkoholi aktsiisi 15 protsenti, varem plaanitud 10 protsendi asemel.

Näiteks alkoholitootja Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles neljapäeval, et ettevõte kavatseb osa oma tegevusest -alkoholi müügi, küll mitte tootmise – kolida Lätti. «Jutt käib sellest, et alkoholile Läti maksumärgid peale saada, sest Lätis on juba praegu kange alkoholi aktsiis 29 protsenti madalam ja see saab olema veel kõvasti madalam pärast Eestis tulevat aktsiisitõusu. Läti seevastu on öelnud, et tõstab järgneval neljal aastal aktsiisi vaid kaks protsenti,» rääkis ta.
Suuruselt teise alkoholitootja Altia Eesti juhatuse esimees Kristel Mets rääkis BNSile, et ettevõte teeb tõsiseid ümberkorraldusi planeeritud investeeringute, kultuuriasutuste sponsoreerimise ja muude turunduskulutuste osas.

«Oleme hämmingus valitsuse otsuse pärast, sest nii Läti kui Eesti eelnevate aastate näitel on teada, et liiga järsk -pean silmas tõusu üle 10 protsendi aastas – aktsiisitõus alkoholile ei vähenda alkohoolsete jookide tarbimist ja ei suurenda aktsiisi laekumist, pigem suureneb illegaalse alkoholi turuosa,» sõnas ta.

Tubakaaktsiisi puhul oli valitsuse üleeilne otsus tõsta aktsiisi kolm protsenti aastatel 2016-2018, lisaks praegu kehtivale viiele protsendile.
Tubakatoodete maaletooja ja hulgimüüja Philip Morris Baltikumi kommunikatsioonijuht Kai Tammist sõnas, et neil pole kogu infot eesseisvate muutuste hindamiseks, kuid iga maksutõus ja -muudatus peab arvesse võtma riigi rahanduslikke ja rahvatervise eesmärke, tagades samal ajal ettevõtetele etteaimatava tegutsemiskeskkonna.

«Lisaks tuleb arvestada, et iga suur maksutõus võib omada mõju legaalturu dünaamikale, mistõttu on oluline hinnata järelevalveametite võimekust ja vajalike vahendite olemasolu,» lausus ta.

Samas on valitsus kavandamas ka mitmeid inimeste elu leevendavaid meetmeid. 2017. ja 2018. aastal langeb sotsiaalmaks, kummalgi aastal poole protsendipunkti võrra. Tulumaksuvaba miinimum on tõusmas 205 euroni kuus, lastetoetused kerkivad. Samuti peaks maksutagastust saama madalapalgalised.