Postimees: Valitsuse maksumängud pärsivad ettevõtlust (Aivar Pau)

24.04.2017Meediakajastus

Ootamatult on alustavate ettevõtjate peamiseks probleemiks saanud suur maksukoormus, mis viitab selgelt poliitilistest kuulujuttudest tingitud ebakindlusele, kuna peale aktsiiside maksud Eestis tegelikult tõusnud pole.

Alustavate ettevõtjate maksumure tuli välja SEB Baltimaade ettevõtlusbaromeetri uuringust, mille käigus küsitleti 1099 kuni kolmeaastast ettevõtet. Viie palli skaalal platseerus kõrge maksukoormus ettevõtjate mureedetabelis 3,5 palliga kindlalt esikohale. Alles seejärel tulid keeruline finantsvahendite kättesaadavus ja klientide leidmine.

«Võib-olla on see mõneti loogiline, kuna maksud on alati olnud teema, millega ettevõtjad peavad tegelema. Aga veel kaks aastat ja aasta tagasi oli see põhjendus alles kolmandal-neljandal kohal – nüüd on see esikohal ja märgatav muudatus,» hindas uuringutulemusi SEB Panga juhatuse liige Ainar Leppänen.

Ettevõtjad ei ole uuringus põhjendanud, miks nad nii arvavad ning kas maksuteema on üldse vahepeal ettevõtjate jaoks oluliselt muutunud või mitte.

Leppäneni sõnul on küsimus eelkõige selles, et ettevõtjad tajuvad ka ise, et maksukoormus on tõusmas ja see takistab neid ettevõtlusega tegelemast. «See võiks olla väga kasulik tagasiside ka meie riigile, kelle ülesandeks on luua sobiv majanduskeskkond, et ettevõtted saaksid alustada ja kasvada,» lisas ta. «Tasuks ka alustavate ettevõtjatega maha istuda ja nende muredest rääkida.»

Võib-olla peitub üks põhjus tema sõnul tõesti selles, et räägitakse palju maksudest, ja räägitakse uutest maksudest. «Kui see kõik kokku panna, saab iga alustav ettevõtja aru, et see on oluline teema, millega tuleb tegeleda. Ning seda mitte just meeldivast vaatenurgast, vaid kohustusena.»

«Ajujahi» esiseitsmesse jõudnud ämmaemandate nõuandetelefoni Miamed ühe asutaja ja tegevjuhi Liina Normeti sõnul võib alustavate ettevõtjate puhul olla probleem ka see, et tavatöötajatena ei ole endale aru antud kogu maksukoormusest.

«Kui ma reaalselt hakkasin ettevõtet tegema ja raamatupidaja esimese aruande saatis ning selgus, kui palju ma ära pean maksma, siis tekkis tõesti tunne «Issand, kui kõrge see kõik on!»,» sõnas Normet ja märkis, et samas on maksukoormus tegelikult kogu aeg kõrge olnud.

«Minu arvates Eestis ongi kõrge maksukoormus, seda ka võrreldes naabritega. Ma loodan väga, et valitsus ei vii sisse ettevõtte tulumaksu – mida nad plaanivad teha –, see viiks pankrotti väga palju firmasid,» ütles Normet.

Sama halvaks plaaniks nimetas ta miinimumpalga tõstmist 800 euro peale. «Väikeettevõtete jaoks tähendaks see kindlasti päris suures osas väljasuremist,» sõnas ta.

SEB Panga väikeettevõtete segmendijuht Edward Rebane leidis, et ettevõtjate maksuprobleemi põhjused võivad peituda just sellest, et tuleviku osas valitseb teadmatus.

«Ei ole konkreetselt välja öeldud, millised muutused tulevad. Lisaks on väga palju muudetud oma alustalasid ja poliitilisi mõtteid,» selgitas Rebane. «Ma arvan, et riik peaks ettevõtjale konkreetsemalt teada andma, mida tulevik maksunduses toob, ja siis hirmud ka vähenevad.»

Näiteks on valitsus plaaninud kehtestada automaksu ja pangalõivu, kuid neist ideedest hiljem loobunud.

Mis tõukab aga inimest ettevõtlusega tegelema, on Rebase hinnangul lisaks energiale ka hea äriidee leidmine. Oluline on ka toe olemasolu – nii on pangad koos Kredexiga tulnud ettevõtjatele appi finantspoole pealt.

«Kõige tähtsam on aga ikkagi nõu – üks koht, kust kogu info kätte saada,» ütles Rebane SEB veebipõhise alustavate ettevõtjate õppeprogrammi eAkadeemia  avamisel.

SEB uuringu «Baltimaade ettevõtlusbaromeeter» (Baltic Business Outlook) tulemustest selgus veel, et 53 protsenti alustavatest ettevõtetest tegutseb Tallinnas ja Harjumaal. Järgneb Tartumaa 20 protsendi ning Ida-Virumaa ja Pärnumaa kuue protsendiga.

Kõige enam tegelevad alustavad ettevõtted kaubandusega (16 protsenti). Ehitussektor on aga tõusnud 11 protsendiga juba kolmandale kohale.

Peamine ettevõttega alustamise põhjus oli soov olla iseenda peremees (35 protsenti), edasi tuli soov sissetulekut kasvatada (26 protsenti) ja soov oma hobi äriks muuta (20 protsenti).

Kaks kolmandikku Eesti kuni kolme aasta vanustest ettevõtetest prognoosib 2017. aasta käibeks kuni 50 000 eurot. Alustavatest ettevõtetest 59 protsenti näeb, et nende töötajate arv 2017. aastal ei muutu.

KOMMENTAAR

rahandusminister Sven Sester

Valitsuse maksuplaan on üks tervik. Muudatustega toetame majanduskasvu ja kasvatame inimeste sissetulekuid ning ühtlasi edendame tervislikku ja keskkonnateadlikku käitumist. Põhimõtteliselt nihutame maksukoormust teenimiselt tarbimisele.

Tööjõumaksude langetamisega muutub maksukoormuse struktuur majanduskasvu suhtes sõbralikumaks. Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform: 2018. aastal tõuseb madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus, kui sissetulek jääb alla 1200 euro kuus. Efektiivne tööjõu maksumäär langeb järgmisel aastal 0,74 protsendi võrra sisemajanduse kogutoodangust.

Ettevõtlusega alustamist ja väikeettevõtlust soodustame, luues uue ettevõtlusvormi – ettevõtluskonto, mis on täielikult aruandlusevaba ning soodne ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas. Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele. Sellepärast usun, et seda lahendust hakkavad kasutama paljud inimesed, kes pole seni soovinud ettevõtlusega tegeleda tülika paberimajanduse tõttu.

Lisaboonuseks on ka mõistlik maksumäär, mis on 20 protsenti käibelt.