Postimees: Valitsusliit tõmbas automaksule pidurit (Andres Reimer, Karel Reisenbuk)

12.12.2016Meediakajastus

Valitsusliit lubas osaliselt loobuda varem kavandatud gaasiaktsiisi järsust tõusust tööstusettevõtetele ja säilitada abikaasade ühisdeklaeratsioonid.

Riigikogu rahanduskomisjon võttis eile maksude kobareelnõust välja teravaid vaidlusi toonud autode maksustamise ja lisas sätted, mis võimaldavad tööandjal edaspidi maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust.

Abikaasade ühine tulude deklareerimise võimalus jääb rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul alles. Eelnõu järgi saab maksumaksja maha arvata maksustamisperioodil kantud koolituskulusid, tasutud eluasemelaenu intresse ja tehtud annetusi kuni 1200 euro ulatuses, ent mitte üle 50 protsendi maksustatavast tulust. Kui mahaarvamised ületavad need piirid, siis saab koolituskulude ja eluasemelaenu intresside kasutamata osa üle kanda teisele abikaasale, kes võib need arvata maha oma maksustatavast tulust. Kuid temalgi ei tohi need koos tema enda tehtavate mahaarvamistega mainitud piirmäärasid ületada. Piirmäärad ei kehti Stalnuhhini selgitusel siiski laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu osas, mille puhul on ainus piir maksustatava tulu suurus.

UUEL AASTAL VÄRSKE PEAGA

Samuti kaalub valitsusliit osaliselt loobuda varem kavandatud gaasiaktsiisi järsust tõusust energiamahukatele tööstusettevõtetele. «Rahandusministeerium esitas Euroopa Liidule taotluse, et saaksime gaasiaktsiisi osas suurtele tööstusettevõtetele erandi teha,» rääkis Stalnuhhin Postimehele. «Loodetavasti saame positiivse vastuse juba eelnõu menetlemise ajal.»

Rahanduskomisjoni esimehe nägemuses kõlab ebatõenäolisena lahendus, et gaasiaktsiise tõstetakse enne Euroopa Komisjonist saadud vastust ning seejärel langetatakse suurettevõtetele aktsiisi tagasiulatuvalt.

Stalnuhhin rääkis, et automaksu arutelu jätkub värske hooga uuel aastal. «Suhtlesin rahandusministeeriumi ametnikega ja mul tekkis austus nende teadmiste ja töökogemuse suhtes,» lisas Stalnuhhin. «Kui nende ettepanekul võetakse maha mingi osa eelnevalt pakutud seadusemuudatustest, siis minul pole kahtlust, et see on õige samm.»

Ka rahandusminister Sven Sester teatas Facebookis, et võtab paksu verd tekitanud autolõivu maksude kobarpaketist välja ning soovib autode maksustamise üksikasju veel kaaluda.

«Allkirjastasin pöördumise teha rahanduskomisjonile ettepanek autode registreerimislõivu muudatusettepanekud maksupaketist välja võtta ja tulla teemaga tagasi aasta alguses,» teatas Sester. Ta lisas, et Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL), Eesti Kindlustusseltside Liit ja mitmed teised partnerid on teinud seaduseelnõu asjus häid ettepanekuid. «KW või CO2. Vanad autod versus uued autod. Arutame rahulikult läbi. Valitsus ei pea häbenema oma varasemate otsuste üle vaatamist, kui tulemus saab parem,» kinnitas minister.

Facebooki kaudu jagas oma rõõmu tormaka maksutõusu pidurdamise üle ka riigikogu keskkonnakomisjonis sotsiaaldemokraatide huvisid esindav Rainer Vakra.

«Ametlik kinnitus rahandusministeeriumist. Autod võetakse homme välja. Põhjus on vajadus esitatud ettepanekute ja nendega arvestamise võimaluse analüüsiks, milleks paraku nüüd aega ei ole. Teema juurde tullakse põhjalikumalt tagasi 2017. aasta 1. kvartali jooksul,» kirjutas Vakra.

Autode registreerimise täiendav riigilõiv oleks eelnõu viimase variandi järgi hakanud sõltuma võimsusest ja saastamisest ning seda tulnuks tasuda iga kord, kui sõiduk vahetab omanikku. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu põhjendas seda eelmisel nädalal eesmärgiga soodustada keskkonnasäästlikumate autode kasutamist.

AMTELi hinnangul on tervitatav, et valitsus otsustas autode registreerimislõivu edasi lükata, kuna praegune eelnõu sisaldas hulgaliselt ohu- ja riskikohti.

HULK HALBU JA RISKANTSEID KOHTI

«Oleme kogu aeg arvanud, et võtaks aja maha ja prooviks teha kvaliteetse seaduse. Kiirustamine indikeeris suure hulga paha- ja riskikohti ning võimalusi, et midagi ei hakka tööle,» ütles AMTELi juhatuse liige Sulev Narusk BNSile.

Küsimuse peale, kuidas võiks mootorsõidukite maksustamine tulevikus välja näha, vastas Narusk, et variante on palju ja pigem tasuks mõelda lõivu kaotamisele. «Lõiv töötab juriidiliselt väga nõrkadel alustel. Kuidas selle mitmekordset tõusu põhjendada? See lastakse sõelapõhjaks,» ütles Narusk, lisades, et välistatud ei ole ka automaksu kehtestamine.

Narusk lisas, et kõigepealt tahaks ta poliitikutega kohtuda ja vaadata, mis nende uus suund on ning enne seda ei oska ta teemat rohkem kommenteerida.

Algul kiirelt välja pakutud maksupakett ning sellele järgemööda tulnud muudatused ei ole inimestes siiani suurt kindlust tekitanud. Ekspertide arvates hakkavad aga asjad pigem paika loksuma ning kiirustamine oli paratamatu.

KPMG Baltics OÜ maksuteenuste juht Joel Zernask nentis, et praegu on maksupaketi ümber tõepoolest vähe kindlust, kuid leidis, et lõpuks hakkab kõik siiski tasapisi selgemaks saama.

«Alguses oli selgelt näha, et need esialgsed mõtted pandi väga kiiresti kokku. Kui oli lõpuks aega analüüsida ja eksperte kaasata, siis hakkasid asjad muutuma,» hindas Zernask olukorda.

Kuigi eksperdi hinnangul asuti plaane tegema kiirustades, on see siiski arusaadav. «Nad (uus koalitsioon – K. R.) pidid ju hoobilt kohe millegagi välja tulema ning ma arvan, et kõigile tuli see asi väga järsku sülle, » ütles ta. «Kui nii lühikese ajaga nii palju muudatusi korraga kokku panna, siis võibki tekkida olukord, kus kiirustamise maik juurde jääb.»

Samas tunneb Zernask eksperdina praegu toimuva üle heameelt. «Ikkagi ei raiuta nuia neljaks, et nii sai välja öeldud ja nii peab olema, vaid kuulatakse ja mõeldakse siiski edasi,» kommenteeris ta.

Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine ja muudatusettepanekute hääletamine on riigikogus kavas kolmapäeval, 14. detsembril.

Kommentaar

Remo Holsmer
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Reformierakond

Automaksust loobumist võime pidada enda võiduks. Sellega tunnistab koalitsioon, et idee oli toores ja läbi mõtlemata. Ühisdeklaratsioonide kaotamisega seoses on palju ebamäärasust. Niisamuti tahetakse tõsta tööjõumakse ning rikkuda maksuseaduses kehtestatud kuue kuu printsiipi – maksuseaduste vastu võtmise ja jõustumise vahele peab jääma pool aastat. Sõbralik soovitus valitsusele on ka teised maksumuudatused tagasi võtta.

Eesti Energiast võetavate täiendavate dividendidega (ühekordsed tuluallikad) ja automaksust laekuma pidanud summade (pikaajaline tuluallikas) katmine ei ole rahanduslikult korrektne. See otsus asetub kahjuks uude eelarvepoliitikasse, kus on loobutud eelarve tasakaalu nõudest ning pikaajalisi kulutusi hakatakse katma ühekordsete tuludega. Ootaksin kommentaari rahandusministrilt, miks on IRL loobunud senistest eelarvepoliitilistest põhimõtetest. Sellised sammud murendavad Eesti rahanduse usaldusväärsust.