Postimees: Võimust ilma jäänud Reformierakond asus pealetungile (Tuuli Koch, Anneli Ammas)
18.05.2017Meediakajastus
Jätkuv segadus väikseima toetusega parlamendierakonnas Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) annab Reformierakonnale taas võimaluse poliitmänge mängida ning õhus on vanade sõprade Keskerakonna ja Reformierakonna liit.
Keskerakonna venemeelsema tiiva aktiveerumine annab Reformierakonnale teisegi, eestimeelsele valijale lihtsalt mõistetava šansi keevitada kokku puhtalt parempoolne valitsus.
Pool aastat võimul olnud Jüri Ratase valitsuse püsimise garantiina vähemalt uue aastani on avalikult esitatud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodi – et hoidku jumal selle eest, kui selle kestel Eesti poliitmaastikul midagi muutuks. See ei ole aga ei vall ega kraav Reformierakonna jaoks, kus kabinetitäis äsjaseid ministreid on valmis jätkama vähem kui kuus kuud tagasi pooleli jäänud tööd. Niipea kui võimalus avaneb – ja praegune segane seis pakub selleks rohkem kui ühe võimaluse –, võib Keskerakonna juhi Jüri Ratase taktikepi all tegutsev valitsus uppi minna.
Euroopast on tuua isegi näiteid, kuidas riigi eesistumise ajal on toimunud erakorralised valimised. Eesistumise töö tegelikud tegijad on kümned ja sajad riigiametnikud Eestis ja Brüsselis, kes on eeskujuliku eesistumise nimel vaeva näinud viimased paar aastat. Kui pisut lihtsustada, siis ministrite roll on ettevalmistatud koosolekuid juhatada ning sellega saaksid endised, samuti Euroopa Liidus toimetama harjunud ministrid väikese etteteatamisega hakkama.
______
VÕIMALIKUD MALEKÄIGUD 1. käik
Senine valitsus, kust kostab juba üsna avalikku vastastikust hambakriginat, jätkab samamoodi vähemalt nii kohalike valimisteni kui ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise lõpuni. IRL saab mõned Helir-Valdor Seedri uue meeskonna meeli rahustavad järeleandmised. Peaminister Jüri Ratasel ja sotsidel pole muud valikut, kui nad tahavad (hea näoga) edasi valitseda.
IRLi puhul torkab silma see, et senised ministrid – Margus Tsahkna, Kaia Iva, Marko Pomerants, Urmas Reinsalu, Sven Sester – on erakonnas nii jõulised, et Seeder võib paljugi tahta, nemad talle toeks ei tule. Ning siis on veel fraktsioonis praeguste ministrite asendusliikmed – näiteks Tsahkna asendusliige Kalle Muuli –, kes teevad omalt poolt kõik, et ministrid valitsusest tagasi ei tuleks ja Seeder jänni jääks.
Niisiis, selle valitsuse püsimine sõltub sellest, kas Seeder suudab koostada või lausa meelitada kokku meeskonna, mis suudaks Sesterid-Reinsalud tasalülitada, või vaatab talle pilku üle õla heites vastu vaid kuri tühjus.
2. käik
Reformierakond on rünnakul ja üritab teha uut valitsust. «Õhus on parempoolse valitsuse oht,» ütleb Kristen Michali tiib. EKRE-lastega on Reformierakond vastastikuseid noogutusi jaganud juba viimased mitu kuud. Võimujanustele Helmetele on mesijuttu aetud nii palju, et need on üksjagu ära tinistatud.
Reformierakond püüab toetada ka IRLis tugeva Seedri tiiva teket ja pakkuda IRLile parempoolse konservatiivse alternatiivvalitsuse mõtet, et allapoole valimiskünnist vajunud IRL võiks asuda oma nägu taastama. Ilus ja veenev jutt, milles Reformierakond on osav. Erakond loodab, et teised ei aima nende kaugemaid kombinatsioone, vaid jäävad uskuma, et oravate ainus soov on parempoolset Eesti poliitikat taasühendada.
Juba on reformierakondlaste suust (näiteks Jürgen Ligi ETV saates «Foorum») kuuldud, et valged erakonnad tuleb taasühendada. Samasuguse loosungiga võitis mäletatavasti esimene kolmikliit valimised 1999. aastal, kui Mart Laarist sai teist korda peaminister ning peaaegu võrdselt said hääli ja kohti lisaks Isamaaliidule ka Reformierakond ja toonased sotsid (Mõõdukad). Siis valitseti koos kaks aastat, misjärel läks Reformierakond Siim Kallase eestvedamisel koos Keskerakonnaga valitsust tegema.
See, et Reformierakond kasutab väiksemaid parempoolseid parteisid – peale IRLi ka Vabaerakonda ja ühel või teisel moel EKREt – kuni järgmiste riigikogu valimisteni ära ning läheb pärast valimisi kahekesi koalitsiooni Keskerakonnaga, on loogiline pragmaatiline võimuperspektiiv.
IRLi ja EKRE või Vabaerakonna positsioon ühises valitsuses Reformierakonnaga ei oleks juba aasta pärast suurt midagi väärt isegi siis, kui alguses laseks Reformierakond neil oma nägu säilitada ja selga sirutada.
3. käik
Reformierakond ja Keskerakond teevad hiljemalt pärast sügisesi kohalikke valimisi kahekesi uue valitsuse. See plaan sobib pigem Reformierakonna esimehele Hanno Pevkurile, kellel on hädasti vaja end rohkem näitama hakata.
Väidetavalt kohtus hiljuti Keskerakonna juhi Jüri Ratasega Reformierakonna auesimees Siim Kallas, et rääkida Rail Balticust. Kindlasti tuli juttu ka sellest, aga Keskerakonnast kostab, et juttu oli hoopis kahe erakonna «kontaktide soojendamisest». Perekond Kallas on Pevkuri meeskonnas. Reformierakonna «uueks tagatoaks» nimetatakse peale Pevkuri ja Kallaste ka Rein Langi ja Jaanus Rahumäge.
4. käik
Järgmisteks riigikogu valimisteks tekib uus konservatiivne erakond. Kui Helir-Valdor Seeder ei suuda IRLis midagi muuta – jätkatakse Jüri Ratase valitsuses Yana Toomide ja Oudekki Loonede vaikivat tunnustamist ning erakonnas ühist eesmärki ei leita –, siis IRL laguneb.
Kui Vabaerakonna juht Artur Talvik ei suuda erakonda ja selle toetajaid väljaspool riigikogu piisavalt innustada ning erakonda rahvast-toetajaid juurde tuua, siis on neil väga raske kahe aasta pärast riigikogu valimistel eelmiste valimiste värskest tuulest tulenenud edu korrata. Ammugi seda suurendada.
EKRE jätkab senist, aeg-ajalt ägestuvat radikaalsete sõnumite edastamist, lootes, et Donald Trumpi triumf Ameerikas ja Marine Le Peni suhteline edu Prantsusmaal kandub üle ka neile. Samas hakkavad nende põhiteemad – pagulased ja samasooliste kooselu – aktuaalsust kaotama. Eestisse toodud pagulased pigem pagevad siit ja võimalust samasooliste kooselu seadustada on kasutanud vaid üksikud, mille põhjal ei saa üles kütta ka hirmu samasooliste abiellujate meeletust pealtungist.
Uus konservatiivne erakond võib koondada kõigi kolme praeguse parlamendipartei pooldajaid-liikmeid, aga vajab üllatavaks eduks etteotsa täiesti uusi nägusid. Vähemalt hüpoteetilisi mõtteid uuest parempoolsest erakonnast liigub, konkreetseid plaane veel pole.
5. käik
Teine võimalus tugeva parempoolse-konservatiivse tiiva või erakonna tekkeks on see, kui IRL suudab Helir-Valdor Seedri juhtimisel tasapisi oma nägu taastada, Vabaerakond end samas aga kasvatada. Näiteks tehakse koostööd kohalikel valimistel valimisliitudes ja pärast seda pannakse seljad kokku juba riigikogu valimiste poole liikudes ning enne seda ühinedes.
Midagi sellist on Isamaa oma pika ajaloo jooksul teinud korduvalt. Kohe alguses, 1992. aastal, moodustus Isamaa mitmest kristlik-demokraatlikust ja konservatiivsest erakonnast. 1995. aastal liitus Isamaaga taasiseseisvunud Eesti esimene erakond ERSP. 2006. aastal liitus Isamaaliidu nime kandnud erakonnaga Res Publica ja kokku saigi IRL.
See malelaua viienda käigu kirjeldus on IRLi usu kaotanud, peamiselt isamaaliitlastest unistajate (nn Isamaa 2.0 ehk Margus Tsahkna kaaslased) võimalik kujutlus erakonna tulevikust. Vabaerakonnal, kes valis äsja IRList hoopis erinevatel põhjustel uue esimehe ning on veel uus ja end alles tõestada üritav erakond, ei ole praegu põhjust sellise utoopilise plaaniga kaasa minna. Koostöö kohalikel valimistel valimisliitudes Vabaerakonnale aga sobib.
Kindlasti ei meeldiks uue parempoolse (konservatiivse) erakonna teke Reformierakonnale – kui see praegu pigem soovmõtlemise valda kuuluv plaan peaks muidugi üldse õnnestuma.
______
MIS NEIST SAAB?
Reformierakond
• Kiiremas korras tagasi valitsema! Erakonna esimees Hanno Pevkur ei kohkuks tagasi liidu ees Keskerakonnaga, kuid seda pigem pärast kohalikke valimisi. Suurem osa erakonnast sooviks siiski esimesel võimalusel luua uue parempoolse valitsuse.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
• Ainus neile alles jäänud valitsuskombinatsioon on Keskerakonna juhitud võimuliit. Reformierakond ei kutsuks neid ühtegi enda loodavasse valitsusse.
Isamaa ja Res Publica Liit
• Kui Helir-Valdor Seeder ei suuda IRLi nägu tagasi tuua ja IRL koogutab edasi Jüri Ratase valitsuses, ei ole neid kahe aasta pärast riigikogus. Nende lootus on, et EKRE ja Vabaerakond kaotavad senist toetajaskonda.
EKRE
• Mingil hetkel oli EKRE seda meelt, et kõige õigem on olla opositsioonis, kuid viimasel ajal on EKRE Reformierakonna meelituste toel hakanud mõistma, et tegelikult neile piisaks, kui olla korrakski valitsuses. Ükskõik kellega!
Vabaerakond
• Nende võtmeküsimus on, kuidas oma kahe aasta tagustele valijatele veenvalt selgeks teha, et hääled ei läinud raisku. Palju sõltub uuest esimehest Artur Talvikust.
Keskerakond
• Kohalikele valimistele vastu minnes võib Keskerakond tunda end üsna enesekindlalt. Kui vaid ei oleks ees seda Reformierakonda, kes ühelt poolt otsib kontakti, samas kui teine pool oravatest ei kujuta koostööd nendega isegi ette.
ŠAHH-MATT
Arvukombinatsioonid riigikogus enamusvalitsuse moodustamiseks:
Reformierakond-Keskerakond – 57 Reformierakond, IRL ja EKRE – 51 Reformierakond, IRL ja Vabaerakond – 52 Reformierakond, sotsid, Vabaerakond – 53 Reformierakond, IRL, EKRE, Vabaerakond – 59 Keskerakond, sotsid, EKRE, Vabaerakond – 57 Keskerakond, IRL, EKRE, Vabaerakond – 56 Praegune valitsuse ehk Keskerakond, sotsid, IRL – 56