Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder pikendas küll eestseisuse ja enda volitusi, aga unustas sama teha aukohtu ja revisjonikomisjoni volitustega, nii lähebki erakond pärast 11. maid edasi pooliku juhtkonnaga.
Isamaa juhtimise ümber hoogu koguvas skandaalis on see küll vaid üks pisiasi, kuid iseloomustab hästi olukorda, kus Seeder ja tema lähim kaasvõitleja, riigikogu liige Priit Sibul kaotavad päev-päevalt üha enam kontrolli partei üle.
Võimu libisemine Seedri haardest ebamäärasesse tühjusesse algas mullu suvel, kui tekkis ühendus Parempoolsed, kaos sai hoogu jaanuaris, mil lagunes valitsuskoalitsioon, ja on võtnud aprillis ennenägematud pöörded.
Parempoolsete nõrkus on tuntud liidri puudus ja ettevaatlik, otsest vastandumist vältiv hoiak. Parempoolsete liider oleks võinud olla ettevõtja Joakim Helenius, kes aga meelitati konkurendi Eesti 200 ridadesse.
Parempoolsete liige, endine peaprokurör Lavly Perling on aga olnud pidevalt surve all, sest õhus on väljaviskamise oht. Tallinna linnapea kandidaadi koht oleks talle hea hüppelaud suurde poliitikasse. Tallinna linnapea kandidaadiks ihkab ka endine minister Riina Solman. Viimase kandidatuur võtab aga ohkama Parempoolsed, kelle meelest Solmanisugune range kuvandiga inimene Isamaad pealinnas üle valimiskünnise ei vii.

Mitu kummalist pööret

Üks anonüümsust palunud Parempoolsete liige ütles, et Perlingul oleks potentsiaali olla kogu erakonna esimees. «Perling on inimene, kes tekitab emotsiooni, keda kardetakse,» arutles ta.
Aprillis on Isamaa juhtimine võtnud mitu kummalist pööret. Esmalt polnud Seeder nõus uue suurkogu korraldamisega. Isamaa juhtorganite – esimehe, eestseisuse, aukohtu ja revisjoni komisjoni – volitused lõpevad 11. mail. Parempoolsed soovisid, et Isamaa korraldaks elektroonilise suurkogu. Sellega partei juhid nõus polnud, selle asemel otsustati eestseisuse ja esimehe volitusi aasta võrra pikendada.

Isamaa volikogu kinnitaski 13. aprillil vastava otsuse. Tähelepanuväärne on see, et Isamaa volikogu 105 liiget hääletasid avalikult, mistõttu erakonna juhtidel on täpne ülevaade, kes partei liikmeist on neile lojaalsed ja kes mitte. «Kui volikogus oleks olnud hääletus salajane, siis oleks tulnud tulemus teistsugune,» arvas Parempoolsete liige. «Seedri vastu hääletanud inimesel oleks suhteliselt keeruline valimisnimekirjas kõrget kohta saada.»

Nagu öeldud, on poole aasta pärast kohalikud ja 2023. aastal riigikogu valimised. Kui otsida Isamaas käiva käärimise põhjusi, siis peamine ongi hirm, et Seedri juhtimisel ei suuda Isamaa näiteks Tallinnas või ka teistes omavalitsustes valimiskünnist ületada. Või kui ka ületab, siis on esindatus kohalike omavalitsuste volikogudes sedavõrd napp, et pole asja valdade ja linnade tegevjuhtimise juurde.
Kui algul oli erakonna esimehe valimiste edasilükkamine sujunud üsna tõrgeteta, siis hiljem hakkas juhtuma asju, mis viitavad häältega manipuleerimisele. Esmalt korraldas Isamaa juhtkond partei veebilehel hääletuse, kus võisid osaleda kõik 7500 liiget. Kuna seal isiku tuvastamise süsteemi ei olnud, oli hääletamiseks vaja teada vaid erakonna liikme isikukoodi. Ei kulunud kaua, kui Õhtulehe ajakirjanikud avastasid esimesed pettused: leiti inimene, kes polnud ise hääletamas käinud, keegi oli teinud seda tema eest. Samuti oli hääletus anomaalne, sest hääletanute hulgas oli suhteliselt palju väga eakaid Isamaa liikmeid.
Isamaa keskkontor oli sunnitud välja saatma pressiteate, et valimispettust pole toimunud.
Eelmisel teisipäeval võttis Isamaa eestseisus vastu nn arutelukultuuri hea tava. Isamaa Järvamaa piirkonna esimees Priit Värk ütleb selle kohta, et see on tsensuuri eelnõu. «Arutelukultuuri hea tava eesmärk on osa suid sulgeda, pealegi meil olid hea tava põhimõtted juba enne olemas,» ütles Värk.

Massvärbamine Tartus

Arutelukultuuri eelnõu vastuvõtmine oli Isamaa eestseisuses ülimalt napp: 21 liikmest hääletas poolt 11. Kusjuures tähelepanuväärne on see, et hääletamata jätsid tuntud ja kogenud Isamaa poliitikud Sven Sester ja Marko Pomerants. Arutelukultuuri heas tavas on punkt, et erakonna liikme halvustamise eest võib parteist välja heita. Sama karistus on partei asjade arutamise eest ajakirjanduses. Sel põhjusel on Parempoolsed ajakirjanikuga nõus rääkima vaid siis, kui nende nime artiklis ei avaldata.
Kolmas kirstunael, mis tabas Isamaad aprillis, oli 403 uut liiget Tartus. Kuus aastat tagasi oli samalaadne skandaal Pärnus, kus korraga astus Isamaasse terve hulk kriminaalse taustaga inimesi. Nii nagu toona, jookseb ka praegu äkilise liikmeks astumise puhangu taustal ettevõtja Kaspar Koka nimi. Kokk eitas toona seost Pärnus toimunud kriminaalide värbamisega. Tartu 403 uue liikme erakonda toomise korraldanud ettevõtja Madis Sütt on avalikult kinnitanud, et seekord Kokk teadis uute liikmete massvärbamise plaanist.
Sütt pälvis 2018. aastal tähelepanu sellega, et meelitas inimesi enda asutatud Rahva Tahte erakonda telefoniloosiga. Tartu 403 uue liikme vahel lubas aga sotsiaalmeedia täht Alina Berebeljuh loosida välja kaks sajaeurost. Berebeljuh korraldas ka Rahva Tahte erakonna liikmete värbamist ja telefoniloosi. Kõige krooniks oli Berebeljuhi värbamisvideos öeldud lause, et kui uus liige on mais Isamaa suurkogul hääletanud, siis võib ta parteist lahkuda. Lahkumise kohta kasutas ta venekeelset roppu väljendit.
«Igaüks saab aru, et need 403 inimest ei tundnud järsku kirgastust, et Isamaas kaasa lüüa,» kommenteeris Värk.

Parempoolsete juht Kristjan Vanaselja (pildil) teatas eile, et Kokk peab võtma vastutuse ehk oma ametist lahkuma, sest niisugusel viisil liikmete värbamine heidab varju kogu erakonnale.
Isamaa skandaali puhul on tähelepanuväärne, et endine välisminister ja eelmise valitsuse presidendikandidaat Urmas Reinsalu pole öelnud sõnagi. Postimehe telefonikõnele ta ka eile ei vastanud. Postimeest nõustanud allika sõnul viitab see, et ta pole otsustanud, kas jääb Seedrit toetama.
Üks anonüümsust palunud Parempoolsete liige märkis, et vastasseis erakonnas ei lahene enne, kui Seeder on ametist lahkunud. «Isamaa võimalus on korralik värskendus, uus esimees, uus kuvand,» ütles ta.
«Parempoolsete pluss on, et letargia erakonnas on lõppenud,» resümeeris Priit Värk, kes peab mõne kuu pärast erakonnaliikmed kolmes Kesk-Eesti omavalitsuses valimistele viima.
“Üks anonüümsust palunud Parempoolsete liige ütles, et Perlingul oleks potentsiaali olla kogu erakonna esimees.”

Heidab varju kogu erakonnale
Helir-Valdor Seeder
Isamaa esimees

Tartu piirkonna uute liikmete vastuvõtmise korraldamisel on justkui osalenud ka Alina Berebeljuh, kes on pakkunud inimestele liitumise nimel meelehead. Sellisel käitumisel ei saa olla midagi ühist Isamaa poliitilise kultuuriga. Berebeljuhi tegevus heidab varju kogu erakonnale.
Erakonna esimehena ei olnud ma rohkem teadlik uute liikmete vastuvõtmisest kui eelmises eestseisuses Tartu linna ja Ida-Virumaa piirkonna esindajate põgus informatsioon uute liikmete kohta.

Isamaa Tartu piirkonna juht nõuab uuel nädalal Sütilt selgitusi

Eile selgus, et jaanuaris Isamaaga liitunud Madis Sütt värbas erakonda liikmeid meelehead välja loosides. Erakonna Tartu piirkonna juht Kaspar Kokk (pildil) mõistis niisuguse tegevuse hukka ja kutsub kokku piirkonna juhatuse koosoleku, et Madis Sütilt selgitusi paluda.
Isamaa erakonna Tartu piirkonna juhatus otsustas esmaspäeval erakonda vastu võtta 403 uut liiget, nii kasvas erakonna liikmete arv üle viie protsendi. Eesti Päevaleht kirjutas eile, et nii suure hulga liitujate kokkusaamiseks lubati värskete parteilaste vahel ka head-paremat välja loosida.
Kokk ütles Postimehele, et tema pole Madis Sütiga sel teemal veel kõnelenud. Koka sõnul on tal plaanis teha ettepanek, et esmaspäevaks kokku kutsuda Tartu piirkonna juhatuse koosolek ja siis paluda Sütilt selgitusi.
«Mul pole eraviisiliselt mõtet temaga rääkida. Juhatuse kollegiaalne otsus oli Madis Sütt vastu võtta. Juhatuse kollegiaalne otsus oli need nimed edastada erakonna keskkontorile täiendava taustauuringu läbiviimiseks ja ma arvan, et kõik edasised sammud peaksid olema samuti ühine otsus,» selgitas Kokk.
Kokk ütles, et temal 403 liikme lisandumine erakonna ridadesse kahtlusi ei tekitanud. «Need avaldused ei tulnud ju ühe päevaga. Avaldused tulid nelja kuu jooksul. Me otsustasime neid lihtsalt ühel koosolekul menetleda. Pean tunnistama, et see ongi veider, et avaldused nelja kuu jooksul Madis Sütile laekusid ja sellised asjaolud varem välja ei tulnud,» märkis Kokk. PM 2017. aasta Isamaa suurkogul valiti erakonna esimeheks Helir-Veldor Seeder.