Prognoosid lähitulevikuks

06.01.2021Arvamus

Eelmisel aastal suutsime Eestis ühise pingutusega hoida ära kõige mustemad stsenaariumid ning võrreldes teiste Euroopa riikidega elasime kriisi suhteliselt hästi üle. Samas on veel palju ettearvamatust ning prognoose teha on paratamatult keeruline. Eesti on osa maailmast ja paja ühes nurgas rammusamat suppi keeta eriti ei saa. Mida kiiremini piirid avanevad ja tavapärane elu taastub, seda kiiremini taastub ka majandus. See sõltub kindlasti ka sellest kui palju ja kui kiiresti õnnestub inimesi vaktsineerida ja sügisesse vaadates ka sellest, kui pikk on vaktsiinide mõju. Kuna viirus paistab olema hooajaline, siis ilmselt tuleb suvi Euroopas sarnane möödunud aastaga, aga edasi on keeruline prognoose teha. Turismi- ja teenindussektorile tähendab see ka sel aastal suuremat orienteerumist siseturistidele. Samas peab valitsus töötama selle nimel, et liikumisvabadus teiste riikide ja eelkõige Soome, aga ka teiste naaberriikidega taastuks võimalikult kiiresti. Ka vaktsiinide jaotusplaani puhul tuleb kindlasti arvestada majanduslikku mõju ja seda kuidas see aitaks majandust võimalikult kiiresti avada. Samuti peaks enne pakkuma läbi vaktsineerimise kindlustunnet inimestele, kellel ei ole võimalik teha kaugtööd ja kes peavad igapäevaselt suurte inimhulkadega eesliinil suhtlema .

See kriis tabas majandussektoreid väga ebaühtlaselt. Majutus, toitlustus ja teised turismiga seotud majandusharud said väga tugevalt pihta. ITK-sektor aga hoopis võitis sellest kriisist. Samamoodi on hästi vastu pidanud ehitus- ja tööstussektor. Seega ühtset prognoosi Eesti ettevõtlusele ja majandusele teha ei saa. Juhul kui meil õnnestub järgnevate nädalate ja kuude jooksul hakata piiranguid leevendama ning ka Euroopa riigid saavad koroonaviiruse leviku kontrolli alla siis võib oodata aasta teises pooles turismi- ja majutussektori järk-järgulist taastumist.
Kindlasti tähendab see ka struktuurseid muutusi ehk inimeste liikumist sektoritest, mis kriisi tõttu on kahanenud, mujale. Samuti võimendab kriis mitmeid trende – eelkõige neid, mis puudutavad kontaktivaba suhtlemist, distantsilt tööd, digitaliseerimist jms. See tähendab kaugtööd, kaugõpet, kulleriteenuseid, telekonverentse ja koosolekuid, aga ka telemeditsiini. Pikemas vaates võib loota, et rohkem Euroopa ettevõtteid soovib oma tarneahelaid hoida Euroopas ja see võib ka Eestisse tuua uusi investeeringuid, milleks tuleb valmis olla.

Pikemas vaates mõjutab majandust kindlasti ka riigi eelarve- ja võlapoliitika. Seni oleme ära kukkunud maksutulu asendanud laenurahaga suuri muutusi eelarve kulupooles tegemata ja see on toetanud ka majanduskasvu ja töökohtade ja inimeste tarbimisvõime säilimist, kuid rahatrüki ja laenukoormuse ülemaailmne kasv sisaldab endas riske, mille mõju keegi täna lõpuni hinnata ei oska. Valmis tuleb kindlasti olla ka selleks, et laenuraha hind ei jää tänasele tasemele, kui majanduse taastumisega kaasneb inflatsioonisurve. See aga tähendab ka eelarvepoliitikas raskeid otsuseid.

Kindlasti tasub silmas pidada kahte olulist asja. Esiteks seda, et kuigi tööpuuduse kasv Eestis jäi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega pigem väikeseks, siis sellele vaatamata oli meil detsembrikuu seisuga juba ca 50 000 töötut. Teiseks peab tegema maksimaalse pingutuse, et Euroopa taaskäivitamise kava ja plaanitavad riigipoolsed täiendavad investeeringud jõuaksid Eesti majandusse kiiresti. See loob täiendava võimaluse investeeringutele ja innovatsioonile, mida ettevõtjad saavad ära kasutada. On oluline, et selle rahaga paraneks Eesti konkurentsivõime ning rahvuslik rikkus.

Mis aga puutub investorite optimismi ja seega ka eelmise aasta suhteliselt väikest tagasilööki börsidel, siis selle üheks põhjuseks on madalad intressitasemed ja suurte maailmariikide rahatrükid. Lähiajal selle poliitika jätkamise osas Euroopa Liidus ja ka USAs muutusi eeldatavasti ei toimu ja seega peaks säilima ka investorite optimism.