Proua rahandusminister – milline on teie plaan väikese palgaga inimestele?

14.01.2015Arvamus
Proua rahandusminister – milline on teie plaan väikese palgaga inimestele?

Kui Reformierakonnal oleks mingigi plaan madalat palka saavate inimeste maksukoorma vähendamiseks, võiks seda arutada. Paraku piirdub Reformierakonna jutt välja pakutud ideede kritiseerimisega ja asemele ei pakuta mitte midagi.

IRL pakkus madalapalgaliste maksuvabastuse välja pika analüüsi ja maksuspetsialistide osalusel tehtud eeltöö tulemusena. Vähe teenivate inimeste maksukoormuse langetamist on Eestile soovitanud nii IMF, Euroopa Liit kui OECD, sest lisaks sellele, et see parandab vähe teenivate perede toimetulekut, tõstab see inimeste motivatsiooni töötada.

See meede soosib inimeste ise hakkamasaamist. IRL peab mõistlikuks, et riik ei koguks maksu toimetulekuraskustes inimestelt, kellele ta teisalt peab sotsiaaltoetusi andma. Tahame, et palgatööd tegev inimene elaks oma palgast väärikalt ära, ega peaks sõltuma sotsiaaltoetustest. Sotsialistidele pole see plaan mõistetavalt meeltmööda, kuna selles pole kohta toetusi lubava poliitiku jaoks. Reformierakonnal segab IRL-i maksureform heietamast juttu sellest, et Eesti parim võimalus on kindlalt edasi stagneeruda.

Maris Lauri blogi põhjal näib, et uus rahandusminister on eelmiselt ülbitsemise õppetunde võtnud. Korratakse Reformierakonna tagatoa ilmeksimatusest lähtuvaid jutupunkte ning ausalt öeldes on imelik, et minister, kes varasemalt on igal võimalikul hetkel OECD ja IMFi eeskujuks toonud (kasvõi viimast struktuurse tasakaalu vaidlust vaadates) heidab ülekäe kõrvale mitmetes eesrindlike majandustega riikides edukalt rakendatud sammu. OECD riikides on madalapalgaliste inimeste maksukoormus kõrgema sissetuleku teenijatega võrreldes keskmiselt väiksem kui meil. Rahvusvaheline Valuutafond on märkinud, et peab tööjõu maksukiilu kolmes Balti riigis peamiseks struktuurse töötuse põhjuseks ning et selle vähendamine aitaks ohjata ka tööjõu ühikukulu kasvu ja parandaks konkurentsivõimet. Leiame, et need on Eesti jaoks olulised kaalutlused, isegi kui rahandusminister neid rumalaks peab.

Maksude alandamist nimetab raskesti määratletavat poliitilist suunda esindav rahandusminister vasakpoolseks meetmeks ja põimib oma jutu sisse osavalt vale, nagu karistaks IRL-i maksureform kõrgema tulu teenijaid. Ka muutvat IRL-i idee maksusüsteemi keeruliseks. Samm, mis vähendab makse, ei suurenda avalike vahendite ümberjaotamist ega tõste kõrgema palga saajate makse, samas aga suurendab inimeste hakkamasaamist on selgelt parempoolne poliitika. Mitmed ajutise valitsuse viimase aja otsused lennukilt rahakülvamisel on aga suunanud meie maksupoliitikat vasakule.

Rahandusminister unustab, et maksuvaba tulu leidmiseks ühest numbrist teise lahutamine on võrratult lihtsam kui iga tuhandest eurost suurema arve deklareerimine, mille peale valitsus ilmselt ettevõtjate käteplaginat ootab. Neidsamu ettevõtjaid kahtlustab minister nüüd selles, et kui riik väikest palka teenivatelt inimestelt vähem tulumaksu võtab, siis ettevõtjad ei investeeri ja teadmistepõhine majandus jääb meie õuele saabumata. Ettevõtjad oleks justkui kariloomad, keda ilmeksimatu riik maksupoliitika abil õiges suunas liikuma ajab.

Samal ajal on valitsuse poliitika tõsta igal võimalusel keskkonnatasusid arvestamata põlevkivitööstuse olukorda, viinud koos naftahinna langusega juba sadade töökohtade kadumiseni Ida-Virumaal. Kui Maris Lauri väidetu paika peaks, ootaks Ida-Virumaad peagi ees teadmistepõhise majanduse plahvatus, kuna paljukirutud odavtootmine suleti. Selle eksperimendi tegelikud tagajärjed on kardetavasti problemaatilist laadi. Võib veidi kahelda, kas töötud rõõmustavad, et neid rahandusministri väljamõeldud sissetulekulõksu langemine ei ähvarda.

IRL-i eesmärk on, et võimalikult paljude Eesti inimeste peamine sissetulek oleks palk, millest on võimalik ära elada, mitte erinevad toetused. IRL-i ettepanekust on enim abi mitmetele suuremas vaesusriskis olevatele inimestele, näiteks üksikvanematele, kes kasvatavad üles veerandi Eesti lastest. See samm on tõhus ja see tuleb astuda kohe, erinevalt mingitest ilujuttudest, mis peaks meie õuele saabuma 4 või 15 aasta pärast. Mis abi on kellelgi maksuvaba tulu tõstmisest 10 euro võrra aastas ehk 2 eurot kätte ühtviisi kõigil maksumaksjatel, nagu näeb ette Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuse koostatud eelarvestrateegia järgnevateks aastateks, seletagu nad ise.

Vaata täiendavalt Äripäeva