Raplamaa Sõnumid: Andrus Saare ootab Nabala kohta ekspertide vastust

13.10.2015Meediakajastus

Rail Balticu Nabala trassi vastaste seas liigub visalt jutt, et selle trassi taas-laualetõstmise taga seisab Kohila taustaga Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Andrus saare, kellel sellega seotud ärihuvid.

Endine Kohila vallavanem ja riigikogulane Andrus Saare töötab praegu erakonnakaaslasest keskkonnaministri Marko Pomerantsi juures nõunikuna. Tema igapäevatöö seisneb suures osas eeltöös kõikvõimalike küsimustega, millega ministri jutule soovitakse. Ta ei eita, et kutsus kokku esimese Rail Balticu (RB) Nabala trasside teemalise koosoleku pärast seda, kui rahandusminister Sven Sester oli selle küsimusega keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole pöördunud. Selle teemaga tegeleva töörühma edasiste tegemistega Saare aga enda sõnul kursis ei ole ega ole osalenud ka hilisematel koosolekutel.

Saaret seostatakse Rail Balticu trasside nihutamise ja läbisurumisega seetõttu, et talle ja tema äripartnerile kahasse kuuluv Mesika kinnisvaraarendus jääb osaliselt praegu eelistatuks tunnistatud trassialternatiivi alla. See on trass, mis Kohila piirkonnas läheb Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi ja kannab tähist 16A.

Saare ütleb, et ei ole kunagi oma seost kinnisvaraarendusega ka salanud, kuid ettevõtjana ei ole tal vahet, kas selle osa tema kinnistust ostab ära sinna elama asuv inimene või Eesti riik raudtee jaoks. Ta räägib, et hakkas selle arendusega omal ajal tegelema ka Kohila patriotismist, nüüd on osa krunte maha müüdud ja maatüki ostmisel võetud pangalaen tasutud, seega tema jaoks on see äri praegu niiöelda nullis.

Nabala toob kaasa isiklikud rünnakud

Nädala eest ilmus Õhtulehes lugu „Miks tahetakse Rail Balticut tagasi Tuhalasse suruda?”, kus kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust
esindaja suu läbi hoiatatakse ulatusliku Isamaa ja Res Pub-lica Liidu (IRL) kampaania eest, mille eesmärk on suruda Rail Balticu trassivalik tagasi Nabala-Tuhala looduskaitsealale.
„Kampaaniat juhitavat otse keskkonnaministeeriumist, kust minister Marko Pomerantsi nõuniku ametis leiame istumas endise Kohila vallavanema ja riigikogulase Andrus Saare (IRL),” kirjutab Õhtuleht.

Oma Facebooki postituses 7. oktoobril jagab Saare oma mõtteid seoses Õhtulehe looga. „Väga huvitav on Rail Balticu trassi planeerimise juures, et kohe, kui mainitakse sõnu „läbi Nabala”, muutub asi isiklikuks rünnakuks ühes või teises Andrus Saare suunas,” märgib ta. Saare sõnul peaksid kõik asjaga kursis olevad isikud ju teadma, et trassivaliku otsuse teevad maavanemad ning vajaduse korral annab oma otsuse ka valitsus ning seetõttu saab tema isiku mängu toomine olla vaid teadlik hämamine.

„Mulle on omistatud võim suunata mitme ministri, MKM-i RB projekti töögrupi, Tehnilise Järelevalve Ameti, erinevate konsultatsioonifirmade, maavanemate jpt otsuseid,” imestab Saare.

Kas aga Rail Balticut on võimalik rajada läbi Nabala või mitte, sellele saavad Saare sõnul praegu vastata üksnes eksperdid, kellele ongi nüüd antud see küsimus lahendada. Eeskätt ootab ta seda hinnangut looduskaitseinimestelt, kuna tehnilise poole pealt on Nabala trasse juba võimalikuks peetud.

Nabala trasside kriitikud on leidnud, et nende trasside juurde tagasipöördumine tooks tohutu ajakulu. Saare sõnul ei pruugi see nii olla, kuna suur osa eeltööd on juba tehtud. Sellele oskaksid täpsemalt vastata Rail Balticu projektimeeskonna inimesed MKM-ist, ütleb Saare.

Ta leiab, et nii mastaapse ja kuluka rahvusvahelise objekti puhul tuleks teha täpne keskkonnamõjude hinnang ning uuring tuleks läbi viia kogu trassi ulatuses, nii Nabalas kui ka mujal.

Kaitse-eeskiri välistab kaevandused

Nabala inimesed kardavad, et kui lubada Nabalasse raudtee, siis ei jää ka kaevandused tulemata. Rahandusministri ja keskkonnaministri väide, et seos Rail Balticu ja kaevanduste vahel puudub, kohalikke ei veena.

Riigikogu Rail Balticu komisjoni esimees Kalle Palling (Reformierakond) ütles nädala eest Raplamaa Sõnumitele: „Olen veendunud, et kui Rail Baltic läbiks Nabala kaitseala, siis tuleksid ka kaevandused. Ma ei usu, et oleks võimalik üht ulatusliku keskkonnamõjuga projekti teisele eelistada ja kaevandajatel tekiks samuti õigustatud ootus.”

Saare osutab Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitse-eeskirjale, kus on öeldud, et selle looduskaitseala sihtkaitse-vööndis (rangem kaitsekord – VV) on keelatud igasugune majandustegevus ja piiranguvööndis (leebem kaitsekord, mille puhul on teatud majandustegevus lubatud – VV) on keelatud tegevuste hulgas nimetatud maavara kaevandamist. Samas joonobjekti rajamist piiranguvööndisse kaitse-eeskiri otsesõnu ei keela.

Keskkonnaminister on öelnud, et Nabala trasside kaalumine ei tähenda kaitse-eeskirja muutmist.

Nabalat läbivad trassialternatiivid ilmusid kaardile esimeste hulgas üle kahe aasta tagasi, looduskaitseala loomise tõttu need eemaldati. Saare tõdeb, et see esialgne joon, mis Briti konsultatsioonifirma AECOM Nabalasse tõmbas, võibki olla võhiklik.

Saare tunnistab, et kui talt küsida, kas Rail Baltic tuleb Nabalasse, kaldub ta praegu pigem arvama, et ei tule. Aga ta tahab, et sellisel juhul oleks võimalik vastata: „See ei tule, sest…” Praegu tema sõnul seda vastust ei ole.

Uurimine ei loo veel võimalust ehitada

Keskkonnaministeeriumi looduskaitsevaldkonna nõunik Hanno Zingel ja looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma (mõlemad töötasid ka Nabala-Tuhala looduskaitse-ala asutamise juures – VV) toovad välja, et kui uurida konkreetse joonobjekti rajamise keskkonnamõjusid, ei loo see veel võimalust raudteed Nabalast läbi rajada, aga see tekitab mitmekülgsema pildi ja ainese edaspidisteks kaalutlusteks. Nad rõhutavad, et keskkonnaminister on selgelt väljendanud, et Nabala-Tu-hala looduskaitseala ei kao kuhugi, looduskaitsealal on aga selgelt keelatud maavarade kaevandamine – see kõik tähendab nende kinnitusel, et lubjakivi ei ole võimalik seal kaevandada.

Ka leiavad Zingel ja Aasma, et praegu on tulevaste kohtuasjade võimalikkust ja olemust võimatu prognoosida. Praegu on eesmärk võimalikult põhjaliku uuringu läbiviimine konkreetse teema kohta ja uuringutulemuste põhjal tehtavaid otsuseid on loomulikult võimalik ka vaidlustada, lisavad nad.