Reformierakonnast Keskerakonnani on vaid üks väike samm

29.09.2018Arvamus

Ühiskonnauuringute instituudi uuringu põhjal on Eesti kodanike seas konservatiivset maailmavaadet toetavaid inimesi 80%. See tähendab, et enamik Eesti erakondi peab ellu jäämiseks ühel või teisel viisil olema konservatiivsed. ISAMAA seisab ka tulevikus konservatiivsete väärtuste kaitsel. Ma ei tea, mis poliitikat hakkab ajama reformierakond Kaja Kallase juhtimisel, küll aga on selge, et siiani on nad rahvuslikkuse sildi all ajanud üpris vasakpoolset asja.

Reformierakond ja Keskerakond tegelevad juba aastaid vastandumisega parem- vasakteljel. See poliitika on toonud kasu mõlemale erakonnale, aga kui asju sisuliselt vaadata, on tegemist pigem näidendiga. Keskerakonna vaateid pole mõtet siin hakata analüüsima, aga kas Reformierakond ikka on parempoolne erakond?

Kas Refomierakonna julgeolekupoliitika on siiras?

ISAMAA on seisnud kõikides valitsustes Eesti julgeoleku eest. Erinevalt Reformierakonnast oleme me alati seisnud kohustuslikku ajateenistuse eest. Täna on suisa imelik lugeda, et vaid mõned aastad tagasi sarjas ja kärkis endine kaitseväe juhatajast reformierakondlane Jaak Laaneots kaitseminister Urmas Reinsaluga, et liitlasvägede toomine Eestisse on kui punane rätik pullile. Et liitlasvägede Eestis kohaolek on ebasoovitav ja et Laaneots on 99% kindel, et USA seda kunagi ei tee. Läks aga teisiti ja Eestis on täna NATO liitlaste väed!

Eesti julgeoleku tagab ka edukas lõimumispoliitika ja ühtne inforuum. Selle eelduseks on täielik 100% üleminek eestikeelsele haridusele. Senine 60/40 õpe ei pidanud kunagi olema lõplik tulemus, vaid pelgalt esimene samm eestikeelsele haridussüsteemile. ISAMAA seisab eesti keele ja kultuuri eest ning kuigi praeguses koalitsioonis pole võimalik neid samme teostada, oleme me seisnud selle eest, et keelepoliitikat ei leevendataks.

Vaba turg või riigikapitalism?

Vaba turumajandus ja ettevõtluskeskkonna avatus on olnud Eesti edu saladus. ISAMAA eestvedamisel on riigi omandis olevate ettevõtete juhtimine depolitiseeritud ning on alustatud riigiettevõtete börsile viimisega. Ja me oleme selle saavutanud vasakpoolseks peetavas koalitsioonis. Kes mäletab, millal Reformierakond viimati midagi erastas?

Pigem meenub Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ühine otsus Eesti Raudtee riigile tagasi osta. Mis majanduspoliitilisest maailmavaatest me siin siis räägime?

Kas aitame neid, kes abi vajavad või anname riigikassast abi kõigile?

Vasakpoolsetele on soov inimestele nende oma rahaga appi minna DNAsse sisse kirjutatud. Kui vasakpoolse poliitikuga rääkida, siis leiab ta alati väikese vaevaga hulga inimesi, kes peaksid ka riigilt toetust saama, sest paljud teised juba saavad riigilt abi ja järelikult on samasugune õigus ka järgmistel inimeste gruppidel. See spiraal viib aina suurema abisaajate hulga tekkimise ja riigi kulude kasvuni, mida tuleb lõpuks ikka finantseerida kõrgemate maksudega.

Tõnis Saarts on viidanud ühele huvitavale teadustööle, mille kohaselt ei ole Reformierakond vastupidi oodatule oma programmilistes sõnumites viimasel kümnendil nihkunud mitte turuliberaalse Angloameerika, vaid Põhjamaade sotsiaaldemokraatliku mudeli poole. Teisisõnu, riigi hoolekanne on ette nähtud kõigile, mitte vaid vaestele ja hädasolijatele. Seda suunda kinnitab ka see, et just Taavi Rõivase valitsuse ajal tõusis maksukoormus samale tasemele, millest Sven Mikser sotsiaaldemokraatide esindajana mõned aastad varem ainult unistada julges. Kas see oligi uue põhjamaa loosungi tegelik sisu?

Õng on abivajajale parem kui kala.

Sellepärast tegi ISAMAA valimistel ettepaneku tõsta alla keskmist palka saavate inimeste maksuvaba miinimumi 500 eurole. Meie arvates oli see mõistlik, et riik ei võta tulumaksu palgalt, millega on niigi pea väga keeruline toime tulla. Kui töötades on võimalik elada paremini kui sotsiaaltoetusi saades, kasvab ka motivatsioon tööd teha. Teiselt poolt pidasime õigeks, et maksumäär ei tõuseks. Nii on suures plaanis ka läinud. Nii sel aastal kui ka edaspidi on tulumaks Eestis 20%, aga need, kelle sissetulek on 500 eurot kuus, ei maksa enam üldse tulumaksu ja kõike kelle tulu on alla 2100 euro kuus maksavad tulumaksu alla 20%. Sisuliselt on maksukoormus langenud valitsuses, kus on tugev vasakpoolsete ülekaal. Hoolimata tagasilöökidest selle süsteemi rakendamisel on tegemist siiski selgelt parempoolse poliitikaga.

Kokkuvõttes tasub erakondade poliitika puhul vaadata rohkem sisu ja vähem aastatetagust kuvandit. ISAMAA seisab ka praeguses valitsuses vaba turumajanduse, eesti kultuuri säilimise ja mõistlike konservatiivsete väärtuste eest.