Remont aktsiisipoliitikas

10.02.2018Arvamus

Praegune valitsus on näidanud üles võimet tarvidusel varasemaid otsuseid ümber vaadata, nii eelnenud valitsuste omi kui ka enda tehtuid. Riigieelarve maksutulud laekusid nii lõppenud kui üle-eelmisel aastal kokkuvõttes oodatud mahus. 2017. aastal sai riik 100,2% prognoositud maksutulust ja sellele eelnenud aastal 100,1%. Koondnumbri taha vaadates näeme, et mõned maksud laekusid oodatust paremini ja teised halvemini. Viimaste hulgas on teadagi aktsiisid. Võtaks siis kätte ja parandaks selle aktsiisipoliitika ära?

Selline mõte on tulnud nii opositsioonis kui valitsusliidus olevatele erakondadele. IRL on valitsuspartneritele juba varem teinud sellesuunalise ettepaneku. Eile teatas ka SDE, et edasised alkoholiaktsiisitõusud võiks ära jätta. Reformierakonna ettepanek möödunud aasta lõpul oli paraku teistsugune. Nende poolt esitatud seaduseparandus oleks langetanud üksnes lahja alkoholi aktsiisi, kuid kange alkoholi aktsiisimäär oleks jäänuks kehtima Reformierakonna valitsuse varem kavandatud määras, mis on tänasest tasemest veelgi kõrgem.

Alkoholi piirikaubanduse käivitumises mängis aga rolli just kange alkoholi aktsiiside erinevus. Juba üle-eelmise ehk Reformierakonna ja SDE valitsuse poolt käesolevaks aastaks ette nähtud kange alkoholi aktsiisimäär oli kõrgem sellest, mis meil täna tegelikult kehtib. Ei kahel eelmisel ega ka praegusel valitsusel ei olnud piisavat arusaama, milliseks kujuneb Läti piirikaubandus.

Kui Eestist sai Euroopa Liidu liige, tekkis piirikaubandus Soome suunal. Umbes 10% Soomes joodavast alkoholist hakati üsna ruttu tooma Eestist ning umbes sellesse suurusjärku on see stabiilselt ka jäänud. Läti ja Eesti vaheline piirikaubandus on kasvanud Eesti alkoholitarbimise suhtes sellest suuremaks. Merd pole vahel ja ilmselt on piiri tagant toodava osakaal juba pigem 13-14% kandis.

Viltuse aktsiisipoliitika remont on tarvilik. Aktsiisipoliitika taustal on aga ka teisi tegureid, mis on meie tarbimise ja kaubanduse seisukohalt suure tähtsusega ning millest osasid ei saa aktsiiside tõstmise või langetamisega mõjutada.

Esiteks on inimestel õigus osta kaupu sealt, kus need soodsamad on. See kehtib nii erinevate poodide kui Euroopa Liidu siseturu reeglite raames erinevate riikide vahel. Lätist alkoholi ostmine on saanud kõige enam tähelepanu, aga alkohol pole ainus ega peamine, mida eestlased välismaalt ostavad. Välismaa e-poodidest ostsid Eesti elanikud neljandas kvartalis keskmiselt 36 tuhat korda päevas kaardiga. Piiriülesed kaardimaksed, sh ostud välismaa e-poodides moodustasid 159 miljonit eurot. Lätist osteti kaardiga terve aasta jooksul erinevaid kaupu kokku 66 miljoni euro eest, millele lisanduvad ostud sularahas.

Teiseks, oleme küll harjunud rääkima Eestist kui e-riigist, kuid internetikaubanduse areng on meil olnud aeglasem kui arenenud turgudel ning internetikaubanduse suurtegijate nagu Amazon tegevus meie turu suunal pole olnud aktiivne. USA-s seletatakse kaubanduskeskuste  ja poodide sulgemist viimastel aastatel paljus internetikaubanduse kasvuga. Ka Eesti kaupmeeste ja kaubanduskeskuste arendajate jaoks on internetikaubandus ilmselt kõige suurem konkurentsiolukorra muutja. Ka Eesti enda e-poodides tehti neljandas kvartalis 5200 ostu päevas ehk 2,5 korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kolmandaks, hinnatase nagu ka palgad ja pensionid on Lätis üldiselt madalam kui Eestis ning seda ka kaupade puhul, millelt aktsiisi tasuda ei tule, nagu ehitusmaterjalid, millest viimasel ajal palju juttu on olnud. Ka aktsiisikaupade lõpphinna erinevused on palju suuremad kui erinevused kahe maa aktsiiside vahel. Sageli kõrvutatakse alkoholihindu piiripoodides letihinnaga mõnes Eesti poes. Näide sellest nädalast, kus kõrvuti piltidel maksis sama viinapudel 12 või 36 eurot. Sellist hinnaerinevust ei saa peamiselt seletada aktsiisiga. Märtsist alates kehtivate aktsiisimäärade järgi võtab Eesti riik sellelt pudelilt 3 eurot ja 36 senti rohkem kui Läti. Arvude suhe 36 versus 12 on aga 24 eurot.

Kokkuvõtteks arvan, et Eesti aktsiisipoliitikal tuleb käik välja võtta. Meeles tuleb aga pidada, et kui poliitikud võrdlevad omavahel aktsiisimäärasid naaberriikides, siis tarbijad võrdlevad hindu ja seda nii aktsiisiga maksustatud kui ka muude kaupade puhul. Me ei ela suletud majanduses, kus müüakse ja vahetatakse vaid kohapeal valmistatut ning ka piirikaubandus ettenähtavas tulevikus ei kao. Nagu ettevõtted, peab aga ka riik siiski silmas pidama, et konkureerida tuleb mitte ainult Soomega, vaid ka Lätiga.