Riigi kärpeplaanidest: reformid olgu süsteemsed ja läbimõeldud

10.06.2021Arvamus

Eesti panga president Madis Müller on juhtinud tähelepanu riigi võlakoormuse kiirele kasvule. Mülleri tähelepanek, mis puudutab vastutustundlikku eelarvepoliitikat, on kahtlemata õige.

Tänased soodsad intressimäärad annavad valitsusele võimaluse teha Eesti tulevikku panustavaid investeeringuid, kuid kindlasti tuleb arvestada, et laen ei tohi olla eesmärk, vaid vahend mingi eesmärgi saavutamiseks. Kriisi mõjude leevendamiseks on laenuvahendite ajutine kasutamine mõistlik, kuid pikas perspektiivis ei ole meil võimalik üle jõu elada. Tähelepanu tuleb pöörata riigi kulubaasile ning kulude ülevaatamisel on vaja teha süsteemseid ja läbimõeldud reforme.

Kärped olgu läbimõeldud 

Ülejala tehtud kärped, mis ei vii avaliku sektori kulude kokkuhoiule tegelikult sammugi lähemale, meid ei aita. Valitsus on öelnud, et kärbitakse 60 miljonit eurot, kuid samal ajal on järgmise aasta riigieelarves 500 miljoni euro võrra rohkem kulusid, kui tänavu. See näitab, et valitsusel puudub tervikpilt ja seni väljahõigatud kärped on lahendustena vaid näilised, kuid tabavad ühiskonna kõige haavatavamaid gruppe ja riigi kaitsevõimekust tervikuna.

Selle nädalane umbusalduse avaldamine opositsiooni poolt kaitseminister Kalle Laanetile kandis eesmärki näitamaks protesti valitsuse kavatsusele kärpida jõhkralt riigikaitsekulutusi. Teatavasti kavatseb valitsus riigi eelarvestrateegiaga viia ka aastatel 2024 ja 2025 riigikaitsekulud 2,02 protsendini SKP-st. Kaitseministeeriumi valitsemisalast 270 inimese koondamine on esimene otsus, mille mõjud ulatuvad riigipiiridest väljapoolegi – need otsused ei jää märkamata meie liitlastel, ega riikidel, kelle poolse võimaliku ohtu ennetamisele peaksime üha enam panustama.

On ilmselge, et kriisi ajal valitsus saab ja peab majanduses raskemaid aegu lahendama ajutiselt riigi kulutusi ka laenuga kattes. Valitsuse toetused tuleb suunata valdkondadesse ja piirkondadesse, mis on piirangutega enim kannatanud ning kuna tegemist on maksumaksja rahaga, siis tuleb seda kasutada võimalikult efektiivselt. Toetused peavad olema täpselt sihitatud ja ajutise iseloomuga. Samas ei tähenda maksumaksja raha efektiivselt kasutamine seda, et valitsus läheb esmajoones ja läbimõtlematult riigi julgeoleku ja kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete kallale.

Nii nagu laenamine, ei tohiks ka kokkuhoid olla eesmärk iseeneses, vaid kokkuhoiu eesmärk mingis valdkonnas peaks tähendama seda, et me kasutame maksumaksja raha maksimaalselt efektiivselt ning vajadusel prioriteete ümber seades saame suunata täiendavaid vahendeid kuskile mujale. See kuhu raha täpselt suunatakse on aga alati poliitiliste prioriteetide küsimus. Tänasel valitsusel paraku prioriteedid aga puuduvad. Seda illustreerivad ülevälja ja läbimõtlematud kärped ning ideede puudus, kuhu täiendavaid vahendeid suunata.

Täiendav maksustamine pole lahendus 

Siseriiklike vaidluste puhul peame vaatama ka seda, mis toimub rahvusvaheliselt. Hiljutine G7 riikide kokkulepe ettevõtetele 15 protsendi suuruse tulumaksumiinimumi kehtestamiseks on väikeriikidele kahtlemata oluline mõttekoht ning valitsus peaks siin keskenduma lahenduse leidmisele.

Eestis kehtiv tulumaksuseadus maksustab ettevõtetel tulu nagu kõigil teistel Euroopa riikidel. Meie erisuseks on aga see, et maksustamismoment ei teki mitte kasumi tekkimisel, vaid kasumi väljamaksmisel. See aga on aidanud meie ettevõtteid paremini kapitaliseerida, mis omakorda on andnud ettevõtlusele suurema võimekuse teha investeeringuid või raskeid aegu üle elada.

Nüüdne G7 kokkulepe paneb Eesti riigi aga sisuliselt sundvaliku ette ning ähvardab ära kaotada ühe meie olulise konkurentsieelise. Seetõttu ootaks valitsuselt selget plaani, kuidas sellest olukorrast välja tulla.  Jätkuvalt kehtib ju põhimõte, et ükski riik ei ole suutnud end rikkaks maksustada. Inimeste ja ettevõtete täiendav maksustamine ei ole lahendus, sest rikkust ei looda mitte läbi täiendava maksustamise, vaid hoopis soodsama maksukeskkonna kujundamise kaudu, et inimestel ja ettevõtetel oleks võimalus teha täiendavaid investeeringuid.