Riigieelarve baasseaduse vastuvõtmisest

18.02.2014Arvamus

Lugesin eile ühte mitme aasta vanust pressiteadet: 13. sept. 2010 IRLi ja Reformierakonna esindajad leppisid täna koalitsiooni eestseisuse koosolekul kokku riigieelarve tasakaalu seadustamises riigieelarve baasseadusega. “Me oleme ühisel arusaamal, et eelarvetasakaalu põhimõte on mõlema erakonna ühine väärtus ja eesmärk, mille saavutamise poole tuleb liikuda,” ütles IRLi esimees Mart Laar. “Eelarvetasakaal on jätkuvalt meie prioriteet, me kavatseme sellega jätkuvalt tegeleda. Oleme rahul, et eelarve tasakaalu nõuded, mida IRL on esitanud, leiavad kajastust riigieelarve baasseaduses,” rääkis IRL esimees.

Aega läks mis läks ning tänaseks oleme olukorras, kus Euroopa Nõukogu direktiiviga on seatud liikmes­riikidele kohustus määrata valitsussektorile ühtsete reeglite rakendumine tagamaks valitsus­sektori eelarvedistsipliini. Direktiivi järelmeetmes nn fiskaallepingus sätestatakse valitsussektori eelarve tasakaalu reegel ja automaatne korrigeerimismehhanism, mis käivitub Euroopa Liidu õigusest tulenevatest kriteeriumidest kõrvale­kaldumisel automaatselt. Lepingu kohaselt tuleb eelarve tasakaalu reegel fikseerida eelistatavalt riikide põhi­seadustes või seaduses, mille alusel võetakse vastu iga-aastaseid eelarveid. Selle eelnõuga võetaksegi siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Nõukogu direktiiv liikmes­riikide eelarve­raamistiku miinimum­nõuete kohta. Eelnõu tulemusena fikseeritakse Eesti õiguses majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus sätestatud valitsussektori eelarve tasakaalu reegel ja automaatne korrigeerimismehhanism.

Siiski ei tulnud see menetlus lihtsalt. Eelnõu algatati eelmise aasta oktoobri lõpus
Probleemid alguses – riigikontroll, KOV liidud, põhiseaduskomisjon, õao, tööandjate keskliit
Eelnõu on kiirustatud, lõplikult läbirääkimata. Vahepeal jutt võimalikust lahutamisest (eurodirektiivid ja siseriiklik õigus)
ilmekas näide: kaks korda teine lugemine ja mõlemal korral üle 30 ME juhtivkomisjoni poolt

Võib julgelt öelda, et tegemist on eelnõuga, mis valitsusest Riigikogusse saabununa ja siit lahkudes vabariigi presidendi lauale erinevad üksteisest oluliselt. Samas on see seaduseelnõu tänaseks valmis astuma jõusse. Annan siinkohal ka ülevaate olulisematest muudatustest, mis siseriiklikus regulatsioonis Riigikogu menetluse ajal muudeti:

• kaotati piirang keskvalitsuse juriidilise isiku asutamisel, ümberkorraldamisel ja lõpetamisel;
• määrati tähtaeg, mille jooksul Rahandusministeerium peab selgitama EP hinnanguga mittearvestamist;
• täiendati strateegiliste arengudokumentide regulatsioone, sealhulgas lisati erand põhiseaduslikele institutsioonidele valitsemisala arengukava koostamise osas;
• suurendati selgust, et Valitsus esitab riigieelarvestrateegia Riigikogule viivituseta pärast kinnitamist;
• täiendati eelnõu sättega, et põhiseaduslikud institutsioonid otsustavad iseseisvalt tegevuspõhise eelarve kasutuselevõtmise;
• täiendati muudatusettepanekute esitamise nõudeid tulenevalt vajadusest tagada struktuurne eelarvepositsioon;
• tagati tasandusfondi ja toetusfondi aluseks olevate arvnäitajate väärtuste määramine riigieelarvega;
• määrati aktsepteeritav riski tase KOV-de ja nendest sõltuvate üksuste vabade vahendite paigutamiseks;
• Eesti Panga juurde luuakse eraldi nõuandekoguna eelarvenõukogu, et mitte panna eelarvenõukogu ülesandeid Eesti Pangale.
• lisatakse säte, et riigieelarve seaduses ei saa esitada muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid;
• põhiseaduslike institutsioonide sõltumatuse tagamiseks tuuakse seadusesse sisse erisus, mille kohaselt on nad ministeeriumitele sarnaselt kululae 50% – ga seotud vaid juhul, kui Riigikogu ei ole riigieelarvega määranud teisiti;
• sätestatakse, et häirete või piirangute korral riigieelarvest väljamaksete tegemisel peavad olema tagatud väljamaksed põhiseaduslikele institutsioonidele;
• muudetakse finantskontrollisüsteemi regulatsiooni, jättes iga asutuse juhile õiguse otsustada, milliste konkreetsete meetmete abil finantskontrollisüsteem üles ehitada.
• eelnõusse viiakse sisse mitmed kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatused, mis korrastavad finantsreeglite süsteemi;
• sätestatakse, et Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud seadustele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele;
• sätestatakse, et riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek peab sisaldama kõiki muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu muudatuste täpseid sõnastusi ja omavahel seotud muudatused riigieelarve eelnõu tuludes, kuludes, investeeringutes või finantseerimistehingutes esitatakse ühe muudatusettepanekuna.
• täpsustatakse töötuskindlustusseaduse muudatusi töötuskindlustusmakse määrade muutmise osas.
• NB! sätestatakse strateegilise arengudokumendi liigina ka poliitika põhialused. Tegemist on Riigikogu tasandi arengudokumendiga, mis on oma olemuselt kõige pikaajalisem, riiklikke väärtusi kandev pikaajalise vaatega terviklik arengudokument ja mis kirjeldab riigi arenguvisiooni prioriteetsetes valdkondades ning mille vastuvõtmise ainuõigus on Riigikogul.

IRLi fraktsioon on seisukohal, et täna uue baasseaduse vastuvõtmisel parandame ühelt poolt tunduvalt kogu siseriikliku regulatsiooni, mis on seotud riigieelarve, riigi strateegiliste arengudokumentide menetlemise ja finantsdistsipliini jälgimisega ning teiselt poolt seadustame selged eelarve tasakaalureeglid, ütleksin isegi, et selged mängureeglid, mis ei anna tulevikus ei meile ega ka teistele parlamendierakondadele kiusatust elada riigieelarvega üle oma võimete.

IRL toetab riigieelarve seaduseelnõu menetluse lõpetamist ja lõpphääletusel vastuvõtmist.