Riigieelarvest

08.12.2013Arvamus

Oleme seadnud eesmärgiks teha tuleva aasta eelarve vastutustundlikult, pidades silmas riigi rahaasjade jätkusuutlikkust.

Järgmise aasta riigieelarve peamine prioriteet on inimeste sissetulekute kasv. Euroopa üldist majandusolukorda vaadates on see tugev signaal, et suudame mitmendat aastat järjest tõsta nii riigitöötajate palkasid kui ka pensione ja sotsiaaltoetusi. Selle kõrvalt jagub aga raha ka vajalikkudeks investeeringuteks ja ühtlasi väheneb maksukoormus. See näitab, et liigume õiges suunas.

Riigieelarvest palga saajate palgafondid tõusevad 5,1 %, mis tähendab 49 miljonit täiendavaid vahendeid palkade maksmiseks. Sellest jagub nii õpetajate, politseinike, päästjate kui kultuuritöötajate sissetulekute kasvuks.

Loomulikult ei ole ega saagi olla tänane palgakasv võrreldav buumiaegse kasvuga, küll aga kasv viitab pigem kriisi järel saavutatud stabiilsusele. Säärane kasvutempo on vastavuses meie tänase majandusolukorraga, sest ennatlik oleks oodata mõneprotsendilise majanduskasvu pinnaselt ülikiiret palgakasvu. Ometi leidub alati neid, kes sooviksid tõsta kulutusi rohkem, kui reaalsed võimalused seda lubavad. Näiteks tehes seda laenu võttes. See on libe tee, mida mööda käisid aastaid mitmed täna tõsistes võlgades siplevad Lõuna-Euroopa riigid, kus küsimus pole kelle palku tõsta, vaid hoopis peetakse tuliseid vaidlusi selle üle, kust edasi kärpida. Tahaksin siinkohal meenutada, et kõigest 20 aastat tagasi oli Eestis keskmine kuupalk veidi üle seitsme euro. Täna on see võrreldav Eesti keskmise tunnitasuga, mis selle aasta teises kvartalis oli 5,71 eurot.

Lisaks avaliku sektori palkadele tõusevad tuleval aastal pensionid 5,8% – keskmine vanaduspension tõuseb 336-lt eurolt 354 euroni. Pensionide tõus vabastatakse ühtlasi tulumaksust, et keskmine pension säiliks tulumaksuvabana. Selleks tõuseb maksuvaba tulu eakatele täiendavalt 18 eurot. See tähendab, et pensionitõusu ei maksustata ning eakad võidavad tõusult täiendavad 21% tulumaksu.