Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 12. novembriks

10.11.2014Pressiteade

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest peaminister Taavi Rõivas, majandus- ja taristuminister Urve Palo ja siseminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud viis Riigikogu liiget.

Küsimused peaministrile puudutavad töövõimereformi ja riigi rahandust. Küsimused majandus- ja taristuministrile puudutavad munitsipaalehitust ja kütteõli aktsiisitõusu kompenseerimist elanikele. Küsimused siseministrile puudutavad erikütuse kompenseerimist sisejulgeoleku üksustele.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on kokku 21 eelnõu menetlemine ning samuti ülevaated avaliku teenistuse 2013. aasta aruandest ja riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2013. aastal.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE). Eelnõuga muudetakse loominguliste töötajatega töölepingute sõlmimist puudutavaid regulatsioone. Eelnõuga nähakse ette võimalus sõlmida ka tähtajatu tööleping ning seatakse piirang järjestikuste tähtajaliste töölepingute arvule ja/või tähtajalise töösuhte kogukestusele. Siiani on sihtrühma kuuluvates etendusasutustes kõik loomingulised töötajad tööl tähtajalise töölepinguga. Muudatuse järgselt peab etendusasutus sõlmima loomingulise töötajaga tähtajatu töölepingu, kui temaga on varem samas töökohas samalaadse töö tegemiseks sõlmitud kaks järjestikust töölepingut või tähtajalisi töölepinguid vastavalt sõlmitud kollektiivlepingule või muutuvad osa tähtajalisi töölepinguid sätestatud tingimustel automaatselt tähtajatuteks. See muudatus mõjutab etendusasutuse senist töökorraldust.

Seadus on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. jaanuaril.

2. Teisel lugemisel on valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa stabiilsusmehhanismi pankade otserekapitaliseerimise vahendi loomiseks volituste andmine” eelnõu (734 OE). Eelnõuga antakse Eesti esindajatele volitused hääletada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) pankade otserekapitaliseerimise vahendi loomiseks vajalikes küsimustes. ESMi liikmeteks on kõik euroala liikmed. Otsusega ei kaasne Eesti riigile otseseid kulusid või tulusid. Uue vahendi loomine ei muuda Eesti osalust ega sellest tulenevaid kohustusi ESMis.

3. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (728 SE). Eelnõu eesmärk on täiendada seadust uue õppetoetuse liigiga ning muuta senise vajaduspõhise õppetoetuse taotlemistingimusi paindlikumaks. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem põhineb üliõpilase majanduslikul vajadusel ja puudutab vaid neid üliõpilasi, kelle perekonna majanduslik olukord ei võimalda tagada neile ligipääsu kõrgharidusele ning kõrgharidustaseme õpingutes osalemiseks piisavat toetust. Vajaduspõhise õppetoetuse väljatöötamisest alates on rõhutatud, et toetuse eesmärgiks on toetada ja soodustada püsivalt madalama sissetulekuga peredest pärit noorte kõrghariduse omandamist.

Kultuurikomisjon esitas eelnõule kokku viis muudatusettepanekut, mis puudutavad õppetoetuse taotlemise tingimusi.

4. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE). Eelnõu eesmärk on lahendada osa doktoriõppe efektiivsust mõjutavatest probleemidest ja tagada doktorantidele seni puuduv sotsiaalne kindlustatus. Sotsiaalmaksuseaduse muudatus toob kaasa täiendava isikustatud sotsiaalmaksu liigi lisandumise maksusüsteemi. Muudatuse kohaselt hakkab riik maksma sotsiaalmaksu isiku eest, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel. Perioodide eest, mil doktorant toetust ei saa, ei maksta ka sotsiaalmaksu. Muudatuste järgselt on doktorandile tagatud sotsiaalmaksuna makstud summade kajastamine riiklikus pensionikindlustuse registris ja nende arvestamine pensioniarvestuses. Eelnõu jõustumisel kuuluvad ka doktoranditoetus ja sellelt makstud sotsiaalmaksusummad vanemahüvitise arvestuse hulka. Ravikindlustuse seadust täpsustatakse tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse muudatusest, et vältida olukorda, mil riik tagab ravikindlustuskaitse doktoranditoetust saavatele doktorantidele nii toetuse pealt sotsiaalmaksu makstes kui ka ravikindlustuse eelarve kaudu.

5. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE). Eelnõu eesmärk on toetada majanduslikult vähekindlustatud isikuid seeläbi, et taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine. Siiski ei taastata maksmist kõigile, vaid üksnes nendele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saanud perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Seega hakatakse matusetoetust maksma üksnes neile, kes eeldatavalt ei suuda kanda või kellel on majanduslikust olukorrast tingituna raske kanda matuse korraldamise kulusid. Vähekindlustatus tuvastatakse toimetulekutoetuse saamise alusel.

6. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (727 SE). Tõstetakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust 240 euroni kuus. Kehtiva riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse perekonnas hooldamisel ja eestkostel oleva lapse toetust 20 kordses lapsetoetuse määras, mis on 191,80 eurot. Seega tõuseb eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 48,20 euro võrra kuus. Lisaks eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetusele maksatakse lapse kohta ka lapsetoetust. Seega koos eelnõus sätestatud toetuse tõusuga hakatakse 2015. aastast alates eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta maksma peretoetusi kokku vähemalt 285 eurot. Sõltuvalt pere struktuurist ja laste vanusest võib peretoetuste summa olla suurem.

7. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE). Eelnõu kujundab ümber rehabilitatsiooniteenuse korralduse nii tööturu- kui sotsiaalvaldkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks ning kaasajastab abivahendi teenuse korralduse sotsiaalvaldkonnas. Eelnõu moodustab teise osa suuremast muudatuste paketist, millega viiakse ellu töövõime reform. Reformi esimene osa on kavandatud Eesti õiguses uue töövõimetoetuse seaduse eelnõuga, millega kujundatakse ümber praegune töövõime hindamise korraldus ning luuakse uus töövõimetoetuse süsteem osalise ja puuduva töövõimega inimestele.

Sotsiaalkomisjon on teinud eelnõule 33 muudatusettepanekut, millest mõned on normitehnilist laadi ja ülejäänud sisulised. Muuhulgas soovib komisjon lükata seaduse jõustumise aega edasi kuue kuu võrra ehk 1. juulile 2015. aastal.

8. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE). Eelnõu reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda. Eelnõu on osa suuremast muudatuste paketist ehk töövõimeskeemi reformist. Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja sobiva, s.o terviseseisundile vastava töö leidmist. Seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Eesmärk on töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema.

Eelnõule esitatid kokku 61 muudatusettepanekut, mille seas on muuhulgas ettepanek lükata seaduse jõustumine edasi 1. jaanuarile 2016.

9. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu (744 SE). Eelnõuga nähakse ette Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava elluviimine, samuti kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi haldamiseks vajalik riigisisene ülesannete jaotus. Samuti nähakse ette volitusnormid toetuse andmise tingimuste õigusaktide kehtestamiseks, peamised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused. Eelnõu põhineb suures osas seni kehtinud kalandusturu korraldamise seadusel ning selle rakendussüsteemil. Eelnõu kohaselt on rakendusakte kehtestava valdkonna eest vastutajaks põllumajandusminister.

10. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (745 SE). Eelnõu on vajalik EL-i ühise põllumajanduspoliitika elluviimisel, abinõude rakendamisel kohalduvate EL-i määruste rakendamiseks, reguleerides vahendite kasutamise korralduslikku poolt. Eelnõu aitab kaudselt kaasa Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu, sotsiaalse olukorra, regionaalarengu ning riigi ja kohalike omavalitsuste korralduse edendamisele. ÜPP olulise osa moodustavad maaelu arengu toetused, mida antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel ja korras. Perioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste eeldatavat mõju käsitleb toetuste andmise aluseks oleva programmdokumendi „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” eelhindamine. Nimetatud eelhindamise aruanne on lisatud arengukavale. Koos eelhindamisega on tehtud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine ning arengukava saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem.

Eelnõu sai 13 muudatusettepanekut, mis täpsustavad ja täiendavad eelnõu.

11. Teisel lugemisel on valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE). Eelnõuga tehakse eelarvesisesed muudatused. Arvestades, et 2014. a riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine.

12. Ülevaade avaliku teenistuse 2013. aasta aruandest
Ettekandja rahandusminister Maris Lauri

13. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (715 OE). Majandusaasta koondaruande koosneb järgmistest osadest: tegevusaruanne; riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne sh riigieelarve täitmise aruanne; täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuste üksuste kohta; täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne riigi raamatupidamise aastaaruande kohta.

14. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2013. aastal. Riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
Ettekandja riigikontrolör Alar Karis.

15. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (753 SE). Eelnõusse lisatakse tubakaseadusesse keeld müüa alaealistele tubakatoote tarvitamiseks mõeldud tooteid (nt vesipiibud, piibud, sigaretipaberid, filtrid jms), tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid (nt e-sigaret) ja nende osiseid (nt filtripesad, piibupesad, sigaripitsid). Samuti lisatakse alaealistele keeld tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid tarvitada, omandada, omada ja vallata ning mitmeid muid sätteid.

16. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (736 SE). Eelnõuga lahendatakse relvaseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ajakohastatakse sätete sõnastust ning selgitatakse mitmeid sätteid parema arusaadavuse ja korrektse tõlgendamise huvides. Tulenevalt tehtavatest muudatustest on vajalik teha täpsustused ka strateegilise kauba seaduses. Riigilõivuseaduses korrastatakse riigilõivude määrasid. Tulenevalt Kaitseministeeriumi ettepanekust tehakse muudatus ka Kaitseliidu seaduses, kus täpsustatakse Kaitseliidu tegevliikme poolt laskemoona soetamisega seonduvat. Lisaks muudetakse turvaseaduse sõnastust.

17. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE). Eelnõuga kavandatavad muudatused reguleerivad abipolitseinikuks kandideerimist, abipolitseiniku väljaõppe läbimist ja arvestuse sooritamist ning abipolitseinike kaasamist teenistusülesannete täitmisse, sh erivahendite kasutamist ja meetmete rakendamist. Eelnõuga ei kaasne muutusi abipolitseiniku staatuse põhimõtetes ega olemuses.

18. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (737 SE). Eelnõuga lihtsustatakse alaealisena kodakondsuse saamise ja omamise tingimusi. Kehtiva seaduse kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemad, kes on Eestis elanud vähemalt 5 aastat taotleda oma alla 15 aastasele lapsele Eesti kodakondsust, kui laps on Eestis sündinud. Eelnõuga nähakse ette, et sellised lapsed saavad kodakondsuse juba sünni hetkest ilma, et vanemad peaks seda taotlema. Seaduse jõustumise ajal Eestis elavad alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikud, kelle määratlemata kodakondsusega vanemad on elanud Eestis vähemalt 5 aastat, saavad kodakondsuse seadusemuudatuste jõustumise hetkest. Vanemad saavad ka sellisest kodakondsuse andmisest loobuda ühe aasta jooksul. Samuti lubab eelnõu alaealistel omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust. Täisealiseks saades tuleb aga kolme aasta jooksul loobuda kas Eesti või muu riigi kodakondsusest. Eelnõu kohaselt võib Eesti kodakondsusele lisaks muu riigi kodakondsust omada ka täiskasvanu, kellel objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik eelmisest kodakondsusest loobuda. Selle eelduseks on, et kodakondsusjärgse riigi kodakondsusest loobumine võib olla ohtlik, võimatu või ebamõistlikult keeruline.

19. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE). Eelnõu peamine eesmärk on lihtsustada laevade tehnilise järelevalvega seotud riigilõivude arvutamise korda. Eelnõuga kaotatakse senised erisused (klassifitseeritud või klassifitseerimata laev, laeva vanusest tingitud koefitsiendid jne) ning viiakse senine laevapikkusel põhinev riigilõivu arvutamise mudel üle järelevalveametniku töötunnipõhisele arvutusskeemile. Uue skeemi kasutuselevõtu korral hakkab riigilõivu suurus sõltuma laeva suurusest, seisukorrast ja tehnilisest keerukusastmest.

20. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE). Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Eestis riigisiseselt kehtestatud lennureeglite regulatsioon. Selle asemel hakkavad 4. detsembrist 2014. a kehtima EL-i ühised lennureeglid.

21. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (748 SE). Olemasolevatest rahvusvahelistest õigusaktidest on konventsiooniga seotud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll ning Euroopa Liidu vastav direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. Inimkaubanduse direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmiseks vajalikud seadusemuudatused jõustusid aprillis 2013, mil võeti vastu ohvriabi seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.

22. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (751 SE). Eelnõuga täiendatakse kahte karistusseadustiku kuriteokoosseisu, mis näevad ette vastutuse tähtsa isikliku dokumendi hävitamise, rikkumise, varguse ja peitmise eest ning võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise eest. Mõlemad täiendused dokumentidega seotud süüteokoosseisudes tulenevad inimkaubandusvastasest Euroopa Nõukogu konventsioonist, kuna konventsiooni ratifitseerimiseks peab Eesti suutma konventsiooni ka nõuetekohaselt rakendada ja Eesti riigisisene õigus peab olema vastavuses konventsiooni nõuetega. Samuti täiendatakse eelnõuga karistusseadustikku uue kuriteokoosseisuga riigivastaste kuritegude peatükis, nähes ette vastutuse ebaseadusliku piiriületuse eest neil juhtudel, kui piiriületuse eesmärgiks on muu riigivastase kuriteo toimepanemine Eesti Vabariigis või kui kuriteo toimepanemisega kaasnes vägivald, isikult vabaduse võtmine, vastavad ähvardused või vara hävitamine või rikkumine piiriületuse hõlbustamise eesmärgil. Lisaks täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku, võimaldades nimetatud kuriteo („Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine“) kohta tõendite kogumiseks kasutada jälitustoiminguid, kui tegu on toime pandud grupi poolt.

23. Esimesel lugemisel on valitsuse esitatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE). Eelnõu eesmärk on muuta kehtivat alkohoolse joogi avalikus kohas tarbimise korraldust. Eelnõu näeb ette üldise keelu tarbida avalikus kohas alkoholi ja toidugruppi mittekuuluvat joovet tekitavat ainet. Alkohoolseid jooke võib tarbida kohas, kus seda müüakse kohapeal tarbimiseks (nt toitlustusettevõttes, majutusettevõttes, etendusasutuses, rahvamajas jm) ning avalikul üritusel või selle piiritletud alal, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks. Samuti on jäetud kohalikule omavalitsusele õigus määrata kindlaks kohad, kus on alkoholi tarvitamine lubatud. Seejuures säilitatakse keeld tarvitada alkohoolseid jooke või lubada kohaliku omavalitsuse organitel alkohoolsete jookide tarvitamist laste ja tervise edendamisega seotud kohtades.

Komisjonid

väliskomisjonis – kell 12: Eesti energiajulgeoleku tagamine. 10. novembri 2014 arutelu jätkamine. Kutsutud: majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar, välisministeeriumi Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakonna 2. büroo (Põhja- ja Kesk-Euroopa ning regionaalse koostöö büroo) lauaülem Helena Sepandi, Maailma Energianõukogu volinik Einari Kisel, Tallinna Tehnikaülikooli energeetika teaduskonna dekaan Arvi Hamburg.

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitab noortekonverentsi Lahe Koolipäev tervitustseremoonial osalejaid (Nordea kontserdimaja).

Kell 9.30 – majanduskomisjoni esimees Arto Aas avab Eesti Arengufondi ja majanduskomisjoni koostööseminari “Kui ettevõtjasõbralik on Eesti?”.

Kell 15.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor annab noortekonverentsil Lahe Koolipäev üle Hea Eeskuju tiitli (Nordea kontserdimaja).

Kell 18 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 89. aastapäeva vastuvõtul.

Välislähetused

10. – 12. november
Riigikogu liige Sven Sester osaleb GUAM Parlamentaarse Assamblee istungjärgul Chișinăus, Moldovas.

12. – 15. november
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb Euroopa kommunikatsiooniuuringute ja hariduse assotsiatsiooni (ECREA) meediakonverentsil Lissabonis, Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Martin Vallimäe
T: 6316356; 53306009
martin.vallimae@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee