Infotundi on kutsutud sotsiaalminister Taavi Rõivas, kes vastab Riigikogu liikme Helmen Küti küsimusele erivajadusega inimeste sõidukite parkimisest.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 10 eelnõu menetlemine, neist kaks on kolmandal lugemisel ja kaheksa esimesel lugemisel. Esimesel lugemisel on 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

1. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE). Eelnõu kohaselt hakkab taimekaitseseadmete tehnilist kontrolli ning selle tegemiseks vajalikku tööalast koolitust korraldama valitsuse korralduse “Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ümberkorraldamine” alusel Eesti Taimekasvatuse Instituut. Asutuse peamaja on Jõgeva maakonnas ja katsepunktid erinevates Eesti kohtades. Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli ja selle tegemiseks vajaliku tööalase koolituse korralduse asukoha määrab Eesti Taimekasvatuse Instituut. Seni väljaantud taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli läbimist tõendav dokument kehtib kuni järgmise korralise tehnilise kontrolli tähtaja saabumiseni.

2. Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (449 SE). Sellega täpsustatakse Euroopa Liidu välisest riigist reisija toodud aktsiisikauba aktsiisivabastuse reegleid, et vähendada piiriületuste järjekordi ja takistada ebaseaduslikku kauplemist liiduvälisest riigist toodud aktsiisikaubaga. Eelnõu kohaselt loetakse alkohol ja kütus, mille reisija toob liiduvälisest riigist Eestisse kalendrikuu jooksul pärast esmakordset saabumist ja tubakatoodete puhul kalendrikuu jooksul pärast teistkordset saabumist, aktsiisivaba piirnormi ületavaks. Seda ületavaks loetakse ka kütus, mis on reisija mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis. Teisest liikmesriigist saabunud reisijal tekib maksukohustus mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis toodud kütuselt Eestisse saabumise päeval.

Rahvusvahelise kauba- ja reisijaveo aktsiisireeglid ei muutu. Samuti ei muutu liiduvälisest riigist Eestisse õhusõiduki, rongi või laevaga saabuvatele reisijatele kohaldatavad reeglid. Lisaks muudetakse teises liikmesriigis asuvate õhusõidukite ja laevade aktsiisikaubaga varustamise korda vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele.

Valitsuse algatatud eelnõu eesmärk on vähendada maksupettuseid aktsiisikaupade riiki toomisega, mille tulemusel lühenevad piirijärjekorrad ja tuleva aasta eelarvesse laekub hinnanguliselt 8,4 miljonit eurot rohkem maksutulu.

Seadus on kavandatud jõustuma tänavu 1. detsembrist.

3. Täiskogus on esimesel lugemisel valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE). Eelnõuga on tuleva aasta riigieelarves tulusid planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 349,1 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks planeeritud. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Valitsemisalade palgafondid suurenevad 5,1 protsenti, keskmine pension suureneb 5,8 protsenti. Suur osatähtsus on sotsiaalkulude kasvul. Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2014. aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti ehk 2,28 miljardit eurot.

Järgmisel aastal on riigieelarve investeeringute kogumahuks kavandatud 832 miljonit eurot ehk ligi 18 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelnõu järgi järgmise aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Rahanduskomisjoni ettepanek on 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine täiskogus lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30. oktoober.

4. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE). Eelnõu eesmärk on maksustada kütuseid, sh vedelat põlevainet, vastavalt kasutusotstarbele. Selleks laiendatakse maksuhalduri õigusi võimaldamaks kütust kinni pidada ning vajadusel küsida ettevõtjalt aktsiisi tagatist. Laiem eesmärk on tagada võrdne konkurents kõigile kütuseturu osalistele ning suurendada maksulaekumist. Rahanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine täiskogus lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 06. november.

5. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE). Eelnõuga tehakse kolm muudatust, mis puudutavad isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstavat hüvitist, tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise erisoodustust ja pensionide suhtes rakendatavat täiendavat maksuvaba tulu. Rahanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine täiskogus lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 06. november.

6. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE). Eelnõu eesmärgiks on sõiduautode omatarbe maksustamise asemel piirata sõiduautode ostmisel (sh rentimisel, liisimisel) ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel (mootorikütus, remont, hooldus jms) tasutud käibemaksu mahaarvamist, kuna sõiduautode omatarbeks kasutamist on raske kontrollida ning seda kasutatakse ära maksukohustuse vähendamiseks. Käibemaksupettuste vähendamise ning käibemaksu kontrolli tõhustamise eesmärgil kavandatakse eelnõuga kehtestada käibedeklaratsiooni lisa vorm. Rahanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine täiskogus lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 06. november.

7. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE). Eelnõu pikendab kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäärade kehtivuse aega ning muudab kohustuslike pensionifondide osakute pärimise korda. Rahanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine täiskogus lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 31. oktoober.

8. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud riigilõivuseaduse § 333¹ muutmise seaduse eelnõu (494 SE). Eelnõuga korrastatakse riigilõivumäärasid selliselt, et need oleksid põhjendatud ja kulupõhised ning vastaksid riigilõivuseaduse vastavale põhimõttele. Kuna suur osa arhiiviteatiseid on vajalikud pensionide määramiseks, on arvestatud ka maksevõimelisuse põhimõttega. Rahanduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine täiskogus lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 31. oktoober.

9. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (471 SE). Eelnõu peamine eesmärk on psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamine, et muuta erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon nii teenust saavate inimeste, teenuse osutajate kui ka sotsiaalkindlustusameti kui erihoolekandeteenuseid saama suunava, halduslepinguid sõlmiva ja järelevalvet tegeva organi jaoks arusaadavamaks. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on esimene lugemine täiskogus lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 06. november.

10. Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (487 SE). Eelnõul on kaks eesmärki. Üks eesmärk on muuta Kaitseväe struktuuri, et viia ellu riigikaitse arengukavas ettenähtud muudatused, et luua Eesti kaitsmiseks vajalikud sõjalised võimed. Teine eesmärk on lahendada seaduse kaitseväeluure peatüki rakendamisel esilekerkinud praktilised probleemid. Eelnõu loob eeldused varustatud, relvastatud ja mehitatud kiirreageerimisvõimeliste üksuste väljaarendamiseks. Paraneb Kaitseväe juhtimine ning suureneb selle efektiivsus. Eelnõu põhieesmärk on koondada sarnased funktsioonid ühte struktuuriüksusesse, lühendada käsuliini ja vähendada erinevaid juhtimistasandeid. Sellega kaasneb ülesannete täitmise efektiivsus ning olemasoleva personali optimaalsem kasutamine. Riigikaitsekomisjoni ettepanek on esimene lugemine täiskogus lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 06. november.

Komisjonides

väliskomisjonis – kell 9 väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Riigikogu parlamendirühmade juhtidega (konverentsisaal); kell 12 väliskomisjoni liikmed kohtuvad Jaapani suursaadiku Tetsuro Kaiga.

Välislähetused

21. – 23. oktoober
Riigikogu liige Kalle Laanet osaleb FBI National Academy Euroopa koolitusel Brüsselis.

23. – 24. oktoober
Riigikogu liige Sven Sester osaleb Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitee istungil Riias.

Riigikogu pressiteenistus
22. oktoober 2013

Martin Vallimäe, 6316356; 53306009

martin.vallimae@riigikogu.ee

Päringud: press@riigikogu.ee