Riigikogu saatis tuleva aasta riigieelarve teisele lugemisele

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seadus (473 SE), mille kohaselt hakkab taimekaitseseadmete tehnilist kontrolli ning selle tegemiseks vajalikku tööalast koolitust korraldama Eesti Taimekasvatuse Instituut. Aluseks on

valitsuse korraldus “Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ümberkorraldamine”. Asutuse peamaja on Jõgeva maakonnas ja katsepunktid erinevates Eesti kohtades. Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli ja selle tegemiseks vajaliku tööalase koolituse korralduse asukoha määrab Eesti Taimekasvatuse Instituut. Seni väljaantud taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli läbimist tõendav dokument kehtib kuni järgmise korralise tehnilise kontrolli tähtaja saabumiseni.

44 poolthäälega (36 vastu) heaks kiidetud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (449 SE) vähendab piiriületuste järjekordi ja takistab ebaseaduslikku kauplemist liiduvälisest riigist toodud aktsiisikaubaga.

Seadus täpsustab Euroopa Liidu välisest riigist reisija toodud aktsiisikauba aktsiisivabastuse reegleid. Seaduse kohaselt loetakse alkohol ja kütus, mille reisija toob liiduvälisest riigist Eestisse kalendrikuu jooksul pärast esmakordset saabumist aktsiisivaba piirnormi ületavaks. Tubakatoodete puhul kehtib see kalendrikuu jooksul pärast teistkordset saabumist. Piirnormi ületavaks loetakse ka kütus, mis on reisija mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis. Teisest liikmesriigist saabunud reisijal tekib maksukohustus mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis toodud kütuselt Eestisse saabumise päeval. Rahvusvahelise kauba- ja reisijaveo aktsiisireeglid ei muutu. Samuti ei muutu liiduvälisest riigist Eestisse õhusõiduki, rongi või laevaga saabuvatele reisijatele kohaldatavad reeglid. Lisaks muudeti teises liikmesriigis asuvate õhusõidukite ja laevade aktsiisikaubaga varustamise korda vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele.

Valitsuse algatatud seaduse eesmärk on vähendada maksupettusi aktsiisikaupade riiki toomisel. Selle tulemusel lühenevad ka piirijärjekorrad. Tuleva aasta riigieelarvesse laekub rohkem maksutulu, mis on hinnanguliselt 8,4 miljonit eurot. Seadus jõustub tänavu 1. detsembril.

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE). Ettekande teinud rahandusminister Jürgen Ligi selgitas, et järgmisel aastal on riigil eelnõu järgi kasutada 8 miljardit eurot, mis võrreldes tänavusega on 349 miljonit enam. Maksuliste tulude kasv on võrreldes tänavuse planeeritava laekumisega 6,8 protsenti. Mittemaksulised tulud vähenevad 8,2 protsenti seoses välisraha vähenemisega. Riik saab kriitikute kiuste hakkama ka neis oludes, ütles Ligi. Riigieelarve kulusid on planeeritud järgmisel aastal 8,06 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga kasvavad need 377 miljonit ehk 4,9 protsenti.

Valitsemisalade palgafondid suurenevad 5,1 protsenti, keskmine pension suureneb 5,8 protsenti. Suur osatähtsus on sotsiaalkulude kasvul. Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2014. aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti ehk 2,28 miljardit eurot.

Järgmisel aastal on riigieelarve investeeringute kogumahuks kavandatud 832,1 miljonit eurot ehk ligi 17,6 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelnõu järgi järgmise aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Ligi sõnul iseloomustab tuleva aasta riigieelarvet konservatiivsus ja jätkusuutlikkus.

Kaasettekande teinud rahanduskomisjoni esimees Sven Sester andis ülevaate komisjonis toimunud aruteludest ja kohtumistest erinevate valdkondade esindajatega.

Läbirääkimiste käigus sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja oma seisukohad tuleva aasta riigieelarve eelnõu suhtes. Kõnetoolis käisid Aivar Sõerd, Sven Mikser, Kadri Simson ja Sven Sester.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. oktoober.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE) ) maksustab kütuseid, sh vedelat põlevainet, vastavalt kasutusotstarbele. Selleks laiendatakse maksuhalduri õigusi võimaldamaks kütust kinni pidada ning vajadusel küsida ettevõtjalt aktsiisitagatist. Muudatus tagab võrdse konkurentsi kõigile kütuseturu osalistele ja suurendab maksulaekumist.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE) muudab isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstava hüvitise sätteid. Samuti tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise erisoodustust ja pensionide suhtes rakendatavat täiendavat maksuvaba tulu.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE) näeb ette piirata tasutud käibemaksu mahaarvamist sõiduautode ostmisel, sh rentimisel ja liisimisel. Samuti nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel, näiteks mootorikütus, remont, hooldus jms. Põhjenduseks tuuakse asjaolu, et sõiduautode omatarbeks kasutamist on raske kontrollida, mistõttu kasutatakse seda ära maksukohustuse vähendamiseks. Seoses käibemaksupettuste vähendamise ning käibemaksu kontrolliga kehtestatakse käibedeklaratsiooni lisa vorm.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE) pikendab kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäärade kehtivuse aega ning muudab kohustuslike pensionifondide osakute pärimise korda.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse § 3331 muutmise seaduse eelnõuga (494 SE) korrastatakse riigilõivumäärasid selliselt, et need oleksid põhjendatud ja kulupõhised. Arvestatud on ka maksevõimelisuse põhimõttega, kuna suur osa arhiiviteatisi on vajalikud pensionide määramiseks.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (471 SE) näeb ette psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamise. Erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon muutub arusaadavamaks nii teenust saavatele inimestele, teenuse osutajatele kui ka sotsiaalkindlustusametile, mis on erihoolekandeteenustele suunav, halduslepinguid sõlmiv ja järelevalvet tegev asutus.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (487 SE) muudetakse Kaitseväe struktuuri, et viia ellu riigikaitse arengukavas ettenähtud muudatused Eesti kaitsmiseks vajaliku sõjalise võimekuse loomiseks. Eelnõuga lahendatakse ka kaitseväeluure tegevuse korraldamisega esilekerkinud praktilised probleemid. Eelnõu loob eeldused varustatud, relvastatud ja mehitatud kiirreageerimisvõimeliste üksuste väljaarendamiseks. Eelnõu koondab Kaitseväe sarnased funktsioonid ühte struktuuriüksusesse, lühendab käsuliini ja vähendab erinevaid juhtimistasandeid.

Istung lõppes kell 19.36

Istungi stenogramm: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1382525880

Riigikogu pressiteenistus

23. oktoober 2013

Gunnar Paal, 631 6351

gunnar.paal@riigikogu.ee

päringud: press@riigikogu.ee