19. november 2014Riigikogu võttis vastu töövõimereformi seadused.Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse (678 SE) ning rehabilitatsiooniteenuste korraldust muutva sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (693 SE), mis on osa suuremast muudatuste paketist ehk töövõimereformist.Töövõimetoetuse seaduse (678 SE) hääletamisel oli seaduse poolt 55 ja vastu 32 Riigikogu liiget. Seadus reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda.

Seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Eesmärk on ennetada töövõime kaotust ja motiveerida inimest säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema.

Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja terviseseisundile vastava töö leidmist.

Riigikogu teise lugemise käigus tehtud muudatused näevad ette töövõime hindamisega kaasnevate erivajadusest tingitud lisakulude hüvitamise, kui töötukassa saadab inimese arsti vastuvõtule. Samuti tõstetakse sissetuleku piiri, millest alates hakatakse osalise töövõimega töötaja toetust vähendama. 641-eurose kuusissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama alates 960-eurosest palgast.

Muudatuse järgi ei saa töötukassa töövõimetoetuse maksmist enne peatada, kui pole välja selgitatud, miks inimene ei ole tööotsimisel aktiivne olnud. Sõltumata tema aktiivsusest tööturul, saab ta tervisealast rehabilitatsiooniteenust igal juhul.

Nii tööd otsivad kui ka tööl käivad osalise töövõimega inimesed, kes hakkavad töötukassa kaudu rehabilitatsiooniteenust saama, võivad edaspidi saada töövõimet toetavaid, tervist paremaks tegevaid teenuseid tänase 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas.

Seadus näeb ette vähemalt 1000 töökoha loomise avalikus sektoris vähenenud töövõimega inimestele 2020. aastaks.

Riigikogu lükkas seaduse jõustumise tähtaja 1. jaanuarile 2016.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul, Jüri Jaanson, Heljo Pikhof ja Margus Tsahkna.

Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (693 SE) hääletamisel oli poolt 52 ja vastu 32 Riigikogu liiget.

Seadus kujundab ümber rehabilitatsiooniteenuse korralduse nii tööturu- kui sotsiaalvaldkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks. Samuti kaasajastab seadus abivahendi teenuse korralduse sotsiaalvaldkonnas. Töövõimereformi tulemusel hakatakse eristama tööalast rehabilitatsiooni tööealistele inimestele ning sotsiaalset rehabilitatsiooni lastele, eakatele ja puuduva töövõimega inimestele. Tööalast rehabilitatsiooni korraldab töötukassa, sotsiaalset rehabilitatsiooni sotsiaalkindlustusamet.

Riigikogu lisas eelnõu teisel lugemisel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate hulka osalise töövõimega tööealised inimesed, kes ei täida töötukassas aktiivsusnõuet ega oma seetõttu õigust tööalasele rehabilitatsioonile. Muudatusega luuakse inimesele valikuvõimalus. Kui inimene osaleb aktiivselt tööturul, on tal õigus saada teenust rehabilitatsiooni tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Kui inimene ei soovi olla tööturul aktiivne, siis ei ole tal tööalase rehabilitatsiooni õigust, aga talle jääb õigus igapäevaeluga toimetulekut soodustava sotsiaalse rehabilitatsiooniteenusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Muudatustega rõhutatakse, et teenuse osutamine peab toimuma individuaalsel juhtumikorralduslikul põhimõttel.

Riigikogu lükkas seaduse jõustumise tähtaja 1. jaanuarile 2016.

Läbirääkimistel võtsid sõna Margus Tsahkna ja Heljo Pikhof.

Riigikogu võttis veel vastu seitse seadust:

Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse (677 SE) hääletamisel oli seaduse poolt 54, vastu 24 Riigikogu liiget ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Seaduse eesmärk on tagada lapse heaolu ja õiguste parem kaitse.

Seadusega asendatakse 1993. aastast kehtiv lastekaitse seadus. Uue seaduse väljatöötamisel lähtuti lapse huvide kaitsmisest parimal moel, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö kvaliteedi parandamise vajadusest ning riikliku lastekaitse korralduse väljaarendamise ja riikliku järelevalve tõhustamise eesmärgist.

Riigikogu toetas teise lugemise käigus sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekut, mis rõhutab perekonna tähtsust lapse arengus ja kasvamisel, samuti kutsestandardeid puudutavat ettepanekut. Toetust leidis ka säte, mis lubab kohaliku omavalitsuse otsuse alusel ohu korral lapsele ajutist lapse perest eemaldamist senise 48 tunni asemel kuni 72 tunniks. Praktikas pöördutakse taolistel juhtudel kolme tööpäeva jooksul avaldusega kohtu poole esialgse õiguskaitse korras lapse eraldamiseks perekonnast.

Olulise muudatusena arendatakse sotsiaalkindlustusametis välja lastekaitseüksus, kust lastekaitsetöötajad saavad abi paluda, näiteks raskemate juhtumite lahendamisel või juriidilise nõu osas.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal. Seaduse §19, mis sätestab nõuded lastekaitsetöötaja haridusele ja ettevalmistusele, jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mailis Reps, Heljo Pikhof, Liisa-Ly Pakosta ja Laine Randjärv.

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse (726 SE), millega taastatakse matusetoetuse vähekindlustatud peredele. Matusetoetust saavad taotleda pered, kes on viimase 12 kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toetus on neile, kes eeldatavalt ei suuda majanduslikult raske olukorra tõttu matuse korraldamise kulusid katta.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015. aastal.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul ja Etti Kagarov.

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse (727 SE), millega tõstetakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust 240 euroni kuus. Kehtiva riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse perekonnas hooldamisel ja eestkostel oleva lapse toetust 20 kordses lapsetoetuse määras, mis on 191.80 eurot. Seega tõuseb toetus 48,20 euro võrra kuus.

Lisaks eestkostel või hooldusperes elava lapse toetusele maksatakse lapse kohta ka lapsetoetust. Seega koos seaduses sätestatud toetuse tõusuga hakatakse 2015. aastast alates eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta maksma peretoetusi kokku vähemalt 285 eurot. Sõltuvalt pere suurusest ja laste vanusest võib peretoetuste summa olla suurem. Seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel võttis sõna Etti Kagarov.

Riigikogu võttis 67 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (745 SE). Seadus kehtestab reeglid EL-i ühise põllumajanduspoliitika elluviimisel, abinõude rakendamisel kohalduvate EL-i määruste rakendamiseks ja reguleerib vahendite kasutamise korralduslikku poolt. Olulise osa moodustavad maaelu arengu toetused, mida antakse “Eesti maaelu arengukava 2014-2020” alusel ja korras.

Läbirääkimistel sõna võtnud maaelu komisjoni esimehe Kalvi Kõva sõnul on eelnõu rakendusaktiks maaelu arengukava toetuste ja otsetoetuste rakendamiseks tulevasel programmperioodil. “Summa, mida kahe samba peale kokku rakendame, on järgmisel finantsperioodil 992 miljonit eurot maaelu arengukava vahendeid ja 1,009 miljardit, mis on otsetoetuste rakendamiseks. Mõned päevad tagasi lisas Euroopa Komisjon sellele otsetoetuste summale veel 6,9 miljonit meie piimatootjatele, eeskätt seoses majandussanktsioonidega, mille tõttu nad on tänasel päeval raskes seisus,” ütles Kõva.

Läbirääkimistel võtsid veel sõna Helir-Valdor Seeder ja Tarmo Tamm.

Riigikogu võttis 67 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse (744 SE). Seadusega nähakse ette Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava elluviimine, samuti kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi haldamiseks vajalik riigisisene ülesannete jaotus. Samuti nähakse ette volitusnormid toetuse andmise tingimuste õigusaktide kehtestamiseks, peamised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused. Seadus põhineb suures osas seni kehtinud kalandusturu korraldamise seadusel ning selle rakendussüsteemil. Seaduse kohaselt on rakendusakte kehtestava valdkonna eest vastutajaks põllumajandusminister.

Riigikogu kiitis 70 poolthäälega heaks (üks vastu) valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (728 SE). Seadusega luuakse lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele vajaduspõhine eritoetuste fond üliõpilastele, kelle pere majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. Vajaduspõhise eritoetuse taotlusi menetlema ülikoolid, sest neil on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente.

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse praegu aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas registriandmete järgi vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. 135-eurost eritoetust on võimalik taotleda kord semestri jooksul.

Samuti saavad seaduse muudatuse tulemusel taotleda vajaduspõhist õppetoetust kõik täiskoormusel õppivad tudengid, kes on täitnud õppekava 75% ulatuses, senise 100% asemel. Vajaduspõhise eritoetuse ning vajaduspõhise õppetoetuse maksmiseks 75% õppekava täitnud üliõpilastele on arvestatud 1,75 miljonit eurot. Seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Luik, Liisa-Ly Pakosta ja Mart Meri.

Riigikogu võttis 73 poolthäälega vastu valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (729 SE). Seadusega täienevad doktorantide sotsiaalsed garantiid vanemahüvitise ja pensionikindlustuse osas järgmise aasta 1. septembrist. Samas tõuseb doktoranditoetus järgmise aasta 1. jaanuarist 10% võrra ehk 422 euroni kuus.

Sotsiaalmaksuseaduse muudatuse kohaselt hakkab riik maksma doktoranditoetuse pealt sotsiaalmaksu, mille tulemusel hakatakse doktoranditoetust arvesse võtma vanemahüvitise ja pensionistaaži arvestamisel. Ravikindlustuse seadust täpsustatakse tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse muudatusest, et vältida olukorda, mil riik tagab ravikindlustuskaitse doktoranditoetust saavatele doktorantidele nii toetuse pealt sotsiaalmaksu makstes kui ka ravikindlustuse eelarve kaudu. 2015. aasta riigieelarvest on kavandatud doktoranditoetuselt sotsiaalmaksu maksmiseks 1,4 miljonit eurot. Seadus jõustub 2015. aasta 1. septembril.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (730 SE). Tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes 7 protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga 6 protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra ambitsioonikam riigi eelarvestrateegias kavandatust.

Rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi selgituste kohaselt laekus muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmete ja fraktsioonide poolt eelnõu kohta 23 muudatusettepanekut. Komisjon jättis need muudatusettepanekud arvestamata.

Rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku, mis koosneb suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade sisestest tehnilistest muudatustest ja tekstiparagrahvide täpsustamisest. Komisjoni tehtud muudatus on koostatud ministeeriumidest saadud lisainfo alusel.

Läbirääkimistel võttis sõna 30 Riigikogu liiget: Mihhail Stalnuhhin, Mihhail Korb, Vladimir Velman, Eldar Efendijev, Sven Sester, Valeri Korb, Urbo Vaarmann, Tarmo Tamm, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Siret Kotka, Heimar Lenk, Viktor Vassiljev, Andres Herkel, Aivar Sõerd, Kaia Iva, Margus Tsahkna, Toomas Tõniste, Ene Ergma, Aivar Riisalu, Marko Pomerants, Priit Sibul, Peeter Võsa, Enn Eesmaa, Peeter Laurson, Liisa-Ly Pakosta, Helir-Valdor Seeder ja Kadri Simson.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust.

Hääletus: poolt 15 ja vastu 49 Riigikogu liiget.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. november.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (613 SE). Eelnõu ühtlustab ja lihtsustab seaduse rakendamist ning seob audiitortegevuse korraldamisega tegelevate erinevate isikute ning Audiitorkogu organite töö, vähendab nende koormust ja väldib paralleelsete otsuste vastuvõtmist. Kehtiv audiitortegevuse seadus muudetakse õigusselgemaks ja -kindlamaks. Eelnõu annab esmakordselt seaduse tasemel arvestusala revisjoni mõiste, kui revisjoni käigus kontrollitakse majandusaasta aruannet. Samuti sätestatakse kolmandate riikide vandeaudiitorite registreerimine vastavalt EL-i vastava direktiivi sätetele.

Majanduskomisjon esitas eelnõule 10 muudatusettepanekut, millest mitmed puudutasid audiitortegevuse järelevalvealast tegevust ja töökorraldust. Majanduskomisjon toetas rahandusministeeriumilt ja Audiitorkogult laekunud ettepanekuid, mis vähendasid audiitortegevuse järelevalvega seotud halduskoormust. Komisjon täpsustas arvestusala revisjoni mõistet ja kohustas Audiitorkogu kahe aasta jooksul välja töötama ja oma veebilehel avalikustama revisjoni läbiviimise juhendi, mida saaksid kasutada ka kõik revisjonikomisjonid, näiteks korteriühistutes ja teistes MTÜ-des. Eelnõu jõustumise ajaks määrati 2015. aasta 1. jaanuar.

Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (735 SE). Eelnõuga korrigeeritakse kunstiteose tellimisega seotud regulatsiooni. Täpsustatakse kunstiteose tellimise kohustuse tekkimisega seotud asjaolusid ja kunstiteose tellimise konkursi läbiviimisega seonduvat praktikat. Samuti võimalusi teatud tingimusel konkursside liitmiseks, žürii kohustusi ning tellitud kunstiteoste väljapaneku ja säilitamise tingimusi. Eelnõu ei muuda kunstiteose tellimise põhimõtteid ja piirmäärasid.

Kultuurikomisjon esitas eelnõule üheksa muudatusettepanekut, millega täpsustati kunstiteosele esitatavaid tingimusi, anti võimalus kehtestada kunstiteose tellimise konkursil osalejatele kvalifikatsiooninõudeid laiemalt ja sätestada kunstiteose tellimisel osamaksetega tasumise eesmärk. Samuti antakse kultuuriministeeriumile riikliku järelevalve teostamisel õigus siseneda valdusesse ning täpsustatakse, kuidas tegutsetakse juhul, kui kunstiteos kahjustub või muutuvad eksponeerimise tingimused.

Riigikogu lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (754 SE). Eelnõuga rakendatakse EL-i biotsiidimäärust, selleks viiakse biotsiidiseadus vastavusse EL-i vastava määrusega. Biotsiidimäärusega biotsiididele ja biotsiidiga töödeldud toodete turul kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele kehtestatud ühtsete EL-i nõuete rakendamisega seoses puudub vajadus riigisiseste dubleerivate regulatsioonide järele. Õigusruumi korrastamiseks ning nõuete dubleerimise vältimiseks tunnistatakse kehtetuks suur osa biotsiidiseaduse sätetest, jättes üleminekuajaks kehtima need, mille kohaselt on välja antud registreerimistunnistusi või turustuslube või antakse välja uusi registreerimistunnistusi. Eelnõu muudab biotsiidiseaduse kohaldamisala, täpsustab kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiidide kättesaadavaks tegemise ja kasutamise tingimusi ning sätestab järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle. Oluliseks muudatuseks võrreldes kehtiva biotsiidiseadusega on, et lisaks riigilõivule kehtestatakse tasu toimeaine heakskiitmiseks ja biotsiidile loa andmise taotlemiseks esitatud dokumentide hindamisele terviseametis.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõu (759 OE). Eelnõu näeb ette kasutada Kaitseväe kuni 25 tegevväelast 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini NATO rahvusvahelise väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support koosseisus Afganistanis.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös” eelnõu (760 OE). Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni viit tegevväelast 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või EL-i juhitava, ÜRO põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava uue sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas oleva muu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus” eelnõu (761 OE). Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 tegevväelast 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini EL-i Põhjala lahingugrupi koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõu (762 OE). Eelnõu näeb ette pikendada alates 2015. aasta 1. jaanuarist Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega EL-i väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) 2015. aasta 31. detsembrini.

Eelnõu näeb ette pikendada ka alates 2015. aasta 1. jaanuarist Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) 2015. aasta 31. detsembrini.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (763 OE). Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 45 tegevväelast alates 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (764 OE). Eelnõu näeb ette pikendada alates 2015. aasta 1. jaanuarist Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 2015. aasta 31. detsembrini.

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (765 OE). Eelnõu näeb ette pikendada alates 2015. aasta 1. jaanuarist Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus 2015. aasta 31. detsembrini.

Istungi alguses andis ametivande Riigikogu liige Kalmer Lain.

Istung lõppes kell 23.23.

Fotod istungilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Riigikogu/19112014/

Istungi stenogramm: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1416394680

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee