Riigikogu istungi ülevaade

18.02.2015Pressiteade

Riigikogu istungi ülevaade
18. veebruar 2015

Riigikogu võttis vastu 30 seadust ja kaks otsust.

Riigikogu võttis XII koosseisu eelviimasel istungil vastu 30 seadust, nende hulgas oli elatisraha võlgnikke karmimalt kohtlev seadus, apteegikorralduse proviisorikeskseks muutev seadus, täiskasvanute koolituse seadus ning kiirlaenuäri piirav seadus.

Riigikogu kiitis heaks kaks otsust: spordipoliitika põhialused aastani 2030 ning Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis. Teise lugemise läbis neli eelnõu ning Riigikogu sai ülevaate viie valitsuse tegevuskava kohta.

Riigikogu kiitis heaks 30 seadust:

Riigikogu kiitis 78 poolthäälega heaks valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (803 SE). Seadusemuudatused lubavad laste elatisraha tasumisest kõrvale hoidmise korral kohtul peatada võlgniku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kalastuskaardi, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivuse.

Seadus näeb ka ette, et samaaegselt eelpool nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisega, keelab kohus ka samade õiguste ja lubade andmise. Õigused peatatakse, kui võlgnik jätab maksmata vähemalt kolme kuu elatise, mida täituril ei õnnestu sisse nõuda võlgniku vara arvelt.

Seaduse kohaselt peab kohtutäiturit võlgniku distsiplineerimise ja elatise sissenõudmise eesmärgil võlgnikuga regulaarselt ühenduses olema, et selgitada välja, miks võlgnik ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas ta kavatseb elatise võlgnevust likvideerida. Lisaks kohustatakse kohtutäiturit võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarsemalt läbi otsima arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda.

Seaduse järgi ei ole võlgnikul võimalik saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust. Uute meetmete eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada ennetavat mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isik täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.

Seadus näeb ka ette, et kõrgkoolis õppival täisealisel isikul on õigus nõuda kuni 21. eluaastani vanemalt elatist. Kehtiva õiguse kohaselt on täisealisel isikul õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21.eluaastani, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhi-, kesk- või kutsekoolis. Seadus pikendab lapse elatisnõude aegumistähtaega kolmelt aastalt kümnele aastale.

Samuti täpsustab ja muudab seadus arestitava sissetuleku mõistet. Kui seni on lähtutud põhimõttest, et isiku sissetuleku suuruseks on rahas makstava sissetuleku suurus, siis uue korra kohaselt saaks kohtutäitur hakata arestitava tasu hulka lugema ka tööandja poolt võlgnikule isiklikuks otstarbeks antud mitterahalisi hüvesid.

Lisaks antakse kohtutäiturile õigus arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahaline kohustus, kui ühes kuus kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused kokku ületavad võlgnikule ühes kuus ettenähtud mittearestitava sissetuleku summa. Selle muudatusega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks kolmandale isikule sularahas või kasutades teise isiku kontot.

Eestis on umbes 10000 elatisraha võlglast, kes aastas jätavad oma lapsed ilma enam kui 10 miljonist eurost.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Neeme Suur, Liisa Pakosta ja Valdo Randpere, kes kõik toetasid seaduse vastuvõtmist.

Riigikogu kiitis 76 poolthäälega heaks valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (770 SE). Seaduse eesmärk on tagada paremini inimeste õigused sellistes kriminaalmenetlustoimingutes, mis riivavad oluliselt põhiõigusi. Suurendatakse kohtulikku kontrolli läbiotsimisel ja vahistamisel, kuna need toimingud riivavad oluliselt inimeste põhiõigusi. Võrreldes seni kehtinud seadusega, mille alusel on läbiotsimist võimalik kohaldada ka kohtupoolse kontrollita, eeldab uus regulatsioon igal juhul kohtupoolset luba läbiotsimiseks. Lühendatakse vahistamise maksimaalset tähtaega kohtueelses menetluses. Teise astme kuritegudes väheneb see kuuelt kuult neljale kuule, alaealiste vahistatute puhul kahele kuule. Vahistamist on võimalik kauemaks pikendada vaid riigi peaprokuröri taotlusel. Samuti nähakse ette, et vahistamine muutub etapiliseks: esimese astme kuritegudes saab kohus anda korraga loa vahi all pidamiseks kuni kaheks kuuks ning teise astme kuritegudes üheks kuuks. Vahi all pidamise tähtaega on seejärel võimalik pikendada kahe kuu kaupa, arvestades samal ajal maksimaalset tähtaega. Seadusesse viidi sisse muudatusettepanekud, mis puudutasid vahi all pidamise tähtaega kohtueelses menetluses täiendati väärteomenetluse seadustiku muudatusi. Seadusest jäi välja kavandatud muudatus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu ja muutmata jäi kannatanu mõiste.

Riigikogu kiitis 74 poolthäälega heaks valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse (788 SE). Seadusega lahendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistel tõusetunud probleemid, mis seonduvad volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, volikogu asendusliikme määramise ning linna- ja vallasekretäri ülesannete täitmisega. Ühtlasi täpsustatakse volikogu liikme toimingupiirangu sisu ning vallavanema, linnapea ja valitsuse liikme keelenõudeid.

Riigikogu kiitis 78 poolthäälega heaks valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse (802 SE). Seadus näeb ette riikliku süüdistuse kvaliteedi tugevdamiseks ning tagamiseks kaotada erisus prokuröri abide ja kõrgemalseisvate prokuröride haridusnõuete vahel. Seaduse kohaselt võib edaspidi prokuröri ametisse nimetada isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Haridusnõude muutmine ei mõjuta seaduse jõustumisel prokuröri abi ametis olevaid isikuid, kes saavad jätkata senistel tingimustel abiprokuröri ametikohal.

Läbirääkimistel sõna võtnud Valdo Randpere sõnul muudetakse seaduses prokuröri abi ametinimetus abiprokuröriks.

Riigikogu kiitis 67 poolthäälega heaks valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (810 SE). Olulisemad sisulised muudatused on seotud teenistusküsimustega, mis aitavad kaasa politseiasutuste halduskoormuse vähendamisele ja töö efektiivsemale korraldusele. Võrreldes kehtiva politsei ja piirivalve seadusega antakse teenistusküsimuste lahendamise (ametikohale nimetamine, palga määramine jms) pädevus lisaks peadirektorile politsei- ja piirivalveameti põhimääruses nimetatud isikule. Seadusega kehtestatakse päästeteenistujate ja politseiametnike töö- ja puhkeaja erisus, mille järgi ei kohaldata neile töö- ja puhkeaja piiranguid. Menetluse käigus arvati päästeteenistuse seadusest välja säte, mis oleks kaotanud päästjate öise töö eraldi tasustamise. Erisuse kohaldamise eelduseks on see, et töötamine ei kahjusta eriteenistuja tervist ja ohutust ning see on sätestatud kollektiivlepingus. Lisaks ajakohastatakse seadusega teabe kogumise regulatsiooni, mis puudutab julgeolekuasutuse poolt teostatavat varjatud sisenemist isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi. Selline toiming on tehniliselt sarnane kriminaalmenetluses läbiviidava jälitustoiminguga, mistõttu ühtlustatakse otstarbekuse kaalutlusel julgeolekuasutuse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonid. Olulise muudatusena luuakse päästeteenistuse seadusesse ja kaitseväeteenistuse seadusesse täiendav regulatsioon, mis võimaldab demineerimistööga tegelevate päästeametnike daktüloskopeerimise ja nendelt DNA-proovi võtmise. Muudatus on vajalik, et välistada päästeametniku poolt sündmuskohale või objektile jäetud jälg või proov, kuna need võivad omada kokkupuudet ekspertiisiks esitatud objektiga. Lisaks sätestatakse seadusega tänasest selgem regulatsioon julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastamiseks ja töötlemiseks riigiasutustele ja muudele isikutele.

Läbirääkimistel sõna võtnud Neeme Suure sõnul ei muudeta seadusega päästjate öötöö tasu korda, kuigi see oli esialgselt kavandatud.

Riigikogu kiitis 75 poolthäälega heaks valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (776 SE). Seadusega luuakse kontrollisüsteem enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. 2013.a kehtima hakanud jälitustoimingutest teavitamise kord näeb ette, et seaduses sätestatud teavitamata jätmise aluste esinemisel otsustab teavitamata jätmise prokuratuur ning nende aluste jätkuvat olemasolu kontrollib kohus. Enne 2013. aastat tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmisele kohtuliku kontrolli osa ei kehti. Riigikohus on oma 26. märtsi 2014 otsuses leidnud, et tõhusa kontrollisüsteemi puudumine enne 1. jaanuarit 2013 lõppenud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle on põhiseaduse vastane. Loodav kontrollisüsteem näeb ette, et kohtulikule kontrollile allutatakse sellistest 2004-2012 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmine, mis on tehtud kohtu loal, sest need jälitustoimingud on isikute põhiõigusi enam riivavad.

Riigikogu kiitis 74 poolthäälega heaks Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (844 SE). Seaduse järgi on ebamõistlikult suurte tasudega kiirlaenulepingud automaatselt tühised ning seadus ei luba kiirlaenu puudutavaid vaidlusi lahendada vahekohtus.

Seadusega määratakse, et krediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Ka kehtiva korras kohaselt on taolise kulukuse määraga laenutehing heade kommetega vastuolus, ent tühiseks muutub tehing alles siis, kui laenusaaja suudab tõestada, et tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Seaduse algatajad märkisid seletuskirjas, et tarbijal on neid asjaolusid keeruline tõestada, samuti ei ole tarbija oma õigustest sageli piisavalt teadlik ega oska juhtida kohtu tähelepanu lepingu tühistust kaasa toovatele asjaoludele.

Seadusemuudatuse tulemusena muutub tarbijakrediidileping tühiseks juba pelgalt liiga kõrge krediidi kulukuse määra näitamisega. Muudatustega soovitakse kaitsta tarbija õigusi. Eesmärk on tagada, et tarbija ei peaks tarbijakrediidilepingu alusel kandma ebaproportsionaalselt kõrgeid kulusid (nt intress, lepingutasud jne).

Samuti peaksid muudatused vähendama nende inimeste hulka, kes satuvad makseraskustesse. Maksejõuetute registris on üle 34 000 isiku, kes on hädas võetud kiirlaenu tagasimaksmisega.

Seadus näeb ette ka seda, et kiirlaenu puudutavaid vaidlusi ei tohi lahendada vahekohtus. Vahekohtus kiirlaenu vaidluste keelamine lähtub eelnõu järgi põhimõttest, et vahekohtu reglement ei pruugi arvestada tarbija kui nõrgema poole huvide ja õigustega. Näiteks lihtsustatud kättetoimetamise reeglitega ei pruugi olla tagatud tarbijale tegelikku võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta.

Seadus jõustub 2015. aasta 1. juulil.

Läbirääkimistel fraktsioonide nimel sõna võtnud Neeme Suur, Ken-Marti Vaher ja Kalle Jents toetasid seaduse vastuvõtmist.

Riigikogu kiitis 67 poolthäälega heaks valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse (821 SE). Seadusega nähakse ette meetmed, millega saab eelkõige lähtuvalt avalikest huvidest kõige tõhusamalt finantskriisi ära hoida või seda võimalikult minimaalse kuluga ühiskonna ja maksumaksjate jaoks lahendada. Üldine eesmärk ongi vältida või viia miinimumini vajadus kasutada riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud panga saneerimisel. Kriisilahendusasutuseks ehk vastavate meetmete rakendajaks on finantsinspektsioon. Seaduse aluseks on nn EL-i kriisilahendusdirektiiv. Seaduse järgi peab finantsinspektsioon koostama kriisilahenduskava iga panga kohta.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (809 SE) lõpphääletusel oli selle poolt 64 ja vastu üks Riigikogu liige. Seadusega lihtsustatakse Eesti ühiskonna arengusse panustavate välismaalaste lühiajalist Eestis viibimist või siia elama asumist. Seadusega luuakse paindlikuma võimalused Eestisse jäämiseks välismaalasele, kes juba Eestis seaduslikult viibib. Selleks nähakse ette 90 päeva pikkune üleminekuperiood pärast elamisloa lõppemist. Selle aja jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Lisaks sellele luuakse uus elamisloa andmise alus “tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks” inimesele, kes on elamisloa alusel vähemalt kolm aastat viie järjestikuse aasta jooksul Eestis elanud ja siin kohanenud. Elamisloa andmiseks peavad olema täidetud ka tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused: elukoht Eestis, legaalne sissetulek ulatuses, et inimene ei vajaks toimetulekutoetust, ja kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tulenevate ravikulude katmise. Seadusesse viiakse muudatused, mis tulenevad EL-i vastavast direktiivist, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Seadusega tehakse vajalikud muudatused, et isikut tõendava dokumendi saaks väljastada ka esindaja kaudu või posti teel. Seadusega täiendatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni, nähes ette õigusliku aluse e-residendi digi-ID väljaandmise taotluse esitamiseks ja dokumendi väljastamiseks ka välisesindustes ning e-residendi digi-ID taotlemiseks ühe kliendikontaktiga.

Riigikogu kiitis 65 poolthäälega heaks valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse (804 SE). Seaduse muudatused seonduvad uue ühise andmekogu loomisega kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peetakse kahte eraldi andmekogu: kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu ning andmekogu kriminaalhoolduse teostamiseks. 2008. aastal liideti kriminaalhooldus ja vanglad üheks süsteemiks, sest tegemist on karistuse täideviimise ühtse protsessiga ning oli otstarbekas koondada mõlemad ühe asutuse alla. Kuna nii kriminaalhoolduses kui vanglas läbiviidavad tegevused on paljuski sarnased, siis hakati pärast ühendamist tegema ettevalmistusi ühise andmekogu ja infosüsteemi loomiseks. Uus ühtne infosüsteem on tehniliselt valmis ja seetõttu on vaja muuta mõlemas seaduses volitusnorme selliselt, et need kajastaksid ühtse infosüsteemi sisu. Lisaks muudetakse seadusega distsiplinaarkaristuste kustumise osa. Selle muudatuse eesmärk on kehtestada igale distsipliinirikkumisele iseseisev kustumise aeg. Sellega ühtlustatakse vangistuse täideviimist puudutav regulatsioon karistusregistri seaduses ette nähtud süütegude eest mõistetud karistuste kustumise regulatsiooniga.

Riigikogu kiitis 61 poolthäälega heaks valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse (822 SE). Seaduse eesmärk on kaitsta riigi julgeolekut ja välissuhtlust. Seadusesse lisatakse sätted, mille kohaselt määratletakse riigisaladusena Riigi Infosüsteemi Ameti ja tema tehtud analüüsidega seotud riigi julgeolekut ohustav teave. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse mehhanismi rakendamiseks nähakse ette, et juurdepääsuõigust omav isik on kohustatud teatama viibimisest välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht.

Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (750 SE) lõpphääletusel oli selle poolt 56, vastu 2 ning erapooletuid 2 Riigikogu liiget. Seaduse eesmärk on ühelt poolt muuta kehtivat kohtutäituri tasu regulatsiooni proportsionaalsemaks kohtutäituri tehtava töö keerukuse ja mahuga. Teiselt poolt on eesmärgiks võimaldada võlgnikule paindlikumat nõude täitmist, pikendades vabatahtliku täitmise tähtaega ühe palgaperioodini ehk 30 päevani ning luues täitemenetluses võla ajatamise mehhanismi. Seadusega viiakse täitemenetluse alustamise tasu sõltuvusse kahest parameetrist: nõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi- või kontaktandmete ajakohasusest rahvastikuregistris. Mittevaraliste nõuete puhul sõltub täitemenetluse alustamise tasu vaid ühest, viimati nimetatud parameetrist.

Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse (724 SE) lõpphääletusel oli selle poolt 57 ja vastu 8 Riigikogu liiget. Seadusega kavandatavad muudatused reguleerivad abipolitseinikuks kandideerimist, abipolitseiniku väljaõppe läbimist ja arvestuse sooritamist ning abipolitseinike kaasamist teenistusülesannete täitmisse, sh erivahendite kasutamist ja meetmete rakendamist. Seadusega ei kaasne muutusi abipolitseiniku staatuse põhimõtetes ega olemuses.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mihhail Korb tunnustas abipolitseinike tööd ning rõhutas abipolitseinike töö tõhustamise vajadust.

Riigikogu kiitis 69 poolthäälega heaks valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse (786 SE). Seadusega kehtestatakse ülempiirid sissenõudmiskuludele, täpsustatakse viivise regulatsiooni ja kinnitatakse tarbijakaitseameti kontrollifunktsioon. Seaduse eesmärk on piirata tarbija makseviivituse korral nõutavate tasude ebaproportsionaalset ja prognoosimatult suurt kasvu erinevate kõrvalnõuete näol. Muudatustega kaasnevad peamiselt majanduslikud mõjud võlausaldajatest ettevõtjatele ja võlgnikest tarbijatele, samuti tarbijakaitseameti töökorraldusele.

Läbirääkimistel sõna võtnud Sven Sesteri sõnul kuulub seadus kiirlaenude teemade paketti. Seaduse järgi ei ole võimalik enam viiviselt nõuda intressi ning seatud on piirid kõrvalnõuetele ning trahvid krediidiandjatele.

Riigikogu kiitis 66 poolthäälega heaks valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (818 SE). Seadusega muudetakse ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu (VÕS leping) alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse tingimusi. Seadusega kehtestatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmena ja VÕS lepingu alusel töötavale isikule uus ravikindlustuskaitse süsteem. Kindlustuskaitse algus ja peatumine on seotud sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni esitamisega maksu- ja tolliametile (MTA), kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab isiku eest olema deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Kindlustuskaitse algab ja peatub haigekassa poolt MTA-lt saadud sotsiaalmaksu deklareerimise andmete alusel ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest. Kindlustuskaitse saadakse ühe või mitme VÕS lepingu alusel töötamisel, ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks olemisel. Samuti ei ole kindlustuskaitse saamine enam seotud VÕS lepingu tähtajaga. Kehtiv seadus ei reguleeri mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning VÕS lepingu alusel töötamisel kindlustuskaitse saamist. Seadusega muudetakse veel seaduse § 22, millega sätestatakse võimalus ebaregulaarse sissetulekuga isikutele, eelkõige loovisikutele ja projektipõhiselt töötavatele inimestele, saada kindlustuskaitse lepingu sõlmimisega. Kindlustuskaitse saamiseks on arvestatud eelnevalt ravikindlustuse vahenditesse panustatud sotsiaalmaksuga.

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse (807 SE) lõpphääletusel oli selle poolt 60 ja vastu üks Riigikogu liige. Seadusega sätestatakse, et Eesti mandri ja suursaarte vaheline laevaliiklus on elutähtis teenus. Ühistranspordiseaduses täiendatakse veeliikluse (s.o. laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluse) korraldamise põhimõtteid. Seadusesse lisatakse regulatsioon otselepingute sõlmimise võimaldamiseks avaliku teenindamise kohustusena, et sõitjatele osutada veoteenust. Majanduskomisjoni ettepanekul jäeti seadusest välja ühistranspordiseaduse täiendamine liinilubade regulatsiooniga veeliikluses.

Riigikogu kiitis 63 poolthäälega heaks majanduskomisjoni algatatud ühistranspordiseaduse (812 SE). Seaduse peamised eesmärgid on järgmised: võimaldada bussiliiniveol konkurentsi suurenemist ja tagada veoteenuse kvaliteedi stabiilsus, parandada taksoveoteenuse kvaliteeti, täpsustada sõidusoodustuste tegemise aluseid, korrastada teeliikluses sõitja ja sõidukijuhi õiguste ning kohustuste regulatsiooni, täpsustada ühistransporti korraldavate asutuste pädevust ja ülesandeid.

Riigikogu võttis 59 poolthäälega (3 erapooletut) vastu valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (572 SE), millega sätestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine alates 1. juulist 2015.

“Nimetatud seaduste rakendamise toomine eraldi seadusesse on vajalik eelkõige selguse ning arusaadavuse huvides. Rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud ja nende jagamine kahe seaduse vahel tekitaks arusaamatusi normide omavahelise hierarhia seisukohast,” ütles majanduskomisjonipoolne ettekandja Deniss Boroditš. Ta selgitas, et rakendusseadusel on kaks eesmärki. Esimene neist on üleminekunormid uute seaduste kehtima hakkamisel. Teine sätestab teiste seaduste muutmise vajaduse tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse heakskiitmisest.

Uues planeerimisseaduses nähakse planeeringu menetlusele selle algatamisest kehtestamiseni ette konkreetsed tähtajad, mis varasemas seaduses puudusid. Seadus aitab vältida menetlusaja põhjendamatult pikaks venimist. Uues regulatsioonis lihtsustub riigile vajalike suuremate ehitiste rajamine – uus planeeringuliik nagu riigi eriplaneering on oluline kui asukoha valiku või rajatise toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi, näiteks Rail Baltic. Maade broneerimisele selliste objektide rajamiseks sätestatakse tähtaeg.

Uus ehitusseadustik koondab endasse kogu ehitustegevusega seotud regulatsiooni, mis on praegu jagatud mitme eri seaduse vahel ning täpsustatakse järelevalvega seotud küsimusi.

Lubadega (ehitusluba ja kasutusluba) seotud menetlus muutub mugavamaks ja kiiremaks. Lubade küsimise kohustus väheneb. Selgelt on reguleeritud, millal peab ehitisest teavitama ja millal on loakohustus. Teavitamine on riigilõivuvaba, mis vähendab eraisikute kulutusi ja alandab eelkõige kohalike omavalitsuste halduskoormust.

Ehitusloa andmise aeg väheneb, sest kogu menetlus hakkab tulevikus toimuma ehitisregistris, kus toimub ka elektrooniline kooskõlastamine. Riik ja kohalikud omavalitsused on kohustatud elektrooniliselt kooskõlastusi andma 10 päeva jooksul. Isik ei pea enam ise ühest ametiasutusest teise jooksma.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uued terviktekstid sündisid justiitsministeeriumi aastatel 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti abil.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega jõustatakse kaks nimetatud seadust 1. juulil 2015. Erand on tehtud seaduse § 1 lg2 ja lg3 osas, mis jõustuvad üldises korras. Selle eesmärk on mõjutada enne uue planeerimisseaduse ja selle rakendamise seaduse jõustumist algatatud joonehitise planeeringu koostamise menetlust. Üks eesmärk on ka vältida võimalikke takistusi Rail Balticu planeeringu kehtestamisel.

Riigikogu kiitis 63 poolthäälega heaks valitsuse algatatud seadme ohutuse seaduse (758 SE). Seadus keskendub potentsiaalselt ohtlike seadmete kasutamisele ja nendega seonduvate muude tegevuste ohutusele. Regulatsiooni eesmärk on tagada inimese elu, tervise ja asja ning keskkonna ohutus, viies seadmest ja seadme kasutamisest tulenevate ohtude ilmnemise tõenäosuse võimalikult väikseks ja vähendades võimalike kahjude suurust. Selleks peab seadme kasutamise ja seadmetööde eest vastutav isik rakendama abinõusid, mille valik sõltub seadmest ja seadmega toimuva protsessi eripärast.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse (790 SE) lõpphääletusel oli selle poolt 59 ja vastu üks Riigikogu liige. Seadusega sätestatakse jäätmeseaduses riikliku järelevalve erimeetmena kontrollmüük. See tähendab metalli kokkuostjale pakkumise tegemist keelatud metallijäätmete ostmiseks. Nõustumise korral nähakse ette asjakohase võõrandamistehingu tegemine, mille eesmärk on tabada seadusega kehtestatud nõuete rikkuja.

Riigikogu kiitis 69 poolthäälega heaks valitsuse algatatud nimeseaduse muutmise seaduse (831 SE). Seadus sätestab, et uue perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise ning uue eesnime andmise võib otsustada nii valdkonna eest vastutav minister kui ka tema volitatud isik haldusaktiga. Seadusega laiendatakse ka isikunimekomisjoni ülesandeid. Praegu saab üksnes minister infot ja soovitusi isikunimekomisjonilt isikunime andmise või kohaldamise kohta esitatud küsimustele vastamiseks ja probleemide lahendamiseks. Edaspidi laieneb see ka volitatud isikule.

Riigikogu kiitis 65 poolthäälega heaks täiskasvanute koolituse seaduse (798 SE), millega kaasajastatakse ja täiendatakse täiskasvanute koolituse regulatsiooni.

Olulisema muudatusena korraldatakse ümber kehtiv tegevuslubade süsteem. Seaduse kohaselt jäetakse tegevusloa taotlemise kohustus ainult sellisele koolitusasutusele, kes viib läbi koolitust, millele on seatud kõrgendatud nõuded ning on oluline tagada nõuetele vastavus, näiteks autokoolid, turvatöötajate õpe jms.

Koolitusasutusel tuleb esitada täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteade, kui ta soovib läbi viia täienduskoolitust, kus koolitatavatele laienevad riigipoolsed soodustused nagu näiteks koolituskuludelt tulumaksu tagastamine.

Seaduses täpsustatakse õppepuhkuse andmise reegleid. Puhkuste ajakavasse kandmata õppepuhkuse taotlus tuleb tööandjale esitada vähemalt 14 kalendripäeva ette. Õppepuhkuse taotlusele tuleb lisada õppeasutuse teatis õppimise kohta. Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses osalemiseks saab taotleda tasustatud õppepuhkust.

Mitmed muudatused puudutavad nõudeid eesti keele kursuste pakkujatele ning Keeleinspektsiooni järelevalveõigust eesti keele kursuste kvaliteedi üle.

Seaduse muudatusega antakse õppelaenu võtmise võimalus lisaks kõrgharidusõppes täiskoormusega õppijatele ka osakoormusega õppijatele.

Eesti Hariduse Infosüsteemis saab uue regulatsiooni abil täpsema ülevaate koolituse pakkujatest ning järelevalve abil peab paranema koolituste kvaliteeti.

Seadus jõustub 2015. aasta 1. juulist. Eesti keele kursusi pakkuvate koolitajate tegevusloa nõue jõustub alates 2016. aasta 30. juunist, kuna praegune keelekursusi pakkuvate isikute ring on väga erinev ning ühtlustatud nõude jõustumiseks on vajalik piisav üleminekuaeg.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse (799 SE) lõpphääletusel oli selle poolt 58 ja erapooletuid 3 Riigikogu liiget. Seadusega muudetakse valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide pidamiseks eraldatava hariduskulude toetuse kasutamine paindlikumaks, lubades kohaliku omavalitsuse üksustel kasutada investeeringutoetust ka tugispetsialistide (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) tööjõukuludeks, tugispetsialistide teenuse tellimiseks või direktorite, õppealajuhatajate, õpetajate tööjõukuludeks, õppekirjanduseks, täienduskoolituseks või koolilõunaks. Kehtiv kord seda ei võimalda. Investeeringutoetuse kogumahuks on 2015. aastal arvestatud riigieelarvelise toetusena ca 2,6 miljonit eurot. Seadusega nähakse ette võimalus anda riigieelarvega täiendavalt munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukulude toetust neile valdadele ja linnadele, kes peavad oma haldusterritooriumil ühte gümnaasiumi või kus koolides rakendatakse õppekeelest tulenevaid erisusi, mistõttu on seal erisusi ka gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamisel. Toetuse kogumaht on ca 0,36 miljonit eurot.

Läbirääkimistel sõna võtnud Andrus Saare oli seaduse vastuvõtmise poolt, kuid tema hinnangul koolide tugisüsteemide rahastus seaduse vastuvõtmisel ei parane. Sõna võttis ka Mart Meri, kelle hinnangul tuleb järgmisel Riigikogu koosseisul teemaga edasi tegeleda.

Riigikogu kiitis 59 poolthäälega heaks valitsuse algatatud tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (753 SE). Seaduse kohaselt keelatakse alla kaheksateist aasta vanustel isikutel tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid tarvitada, omandada, omada ja vallata, samuti keelatakse neid tooteid alaealisele müügiks pakkuda, müüa ja reklaamida. Seadus sisaldab endas tubakatoodetega sarnaselt kasutatavate ja seonduvate toodete nimekirja ning nende seas on ka elektrooniline sigaret, vesipiibud ja tubakavaba huuletubakas. Alaealistel keelatakse seadusega viibida suitsetamisruumis või -alal. Samuti täiendatakse reklaamiseadust – lisatakse reklaamikeeld tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodetele, tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodetele ja nende osistele.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse (808 SE) lõpphääletusel oli selle poolt 56 ja erapooletuid üks Riigikogu liige. Seaduses tehakse tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste “aastakoefitsient” mõistega “kindlustusosak”. Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta. Kehtiva korra kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast – baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Baasosa ja staažiosaku kujunemismehhanism on pensionikindlustatutele arusaadavad. Samas mõistetakse kindlustusosaku suuruse kujunemist erinevalt. Kindlustusosaku suurus on võrdne pensionikindlustatu aastakoefitsientide ja aastahinde korrutisega. Asendades mõiste “aastakoefitsient” uue mõistega “kindlustusosak” peaks erinevalt senisest üheselt nähtuma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks inimese töötasult arvutatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus. Terminite tehnilise korrastamise käigus muudetakse ka vanaduspensioni staažiosaku nimetus staažiosaks.

Läbirääkimistel sõna võtnud Marika Tuus-Laul ja Aivar Kokk avaldasid mõlemad lootust, et järgmine Riigikogu koosseis jätkab teema käsitlemist.

Riigikogu kiitis 49 poolthäälega (3 vastu) heaks sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse (782 SE), millega muudetakse apteegikorraldus proviisorikeskseks. Eesmärk on tagada apteegiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ning vältida apteekide koondumist linnadesse, mis halvendab maa-apteekide olukorda.

Seaduse jõustumisel saavad üldapteekide tegevusloa omanikeks proviisorid ning üldapteegi tegevusloa väljastamisele kehtestatakse piirangud: füüsilisest isikust ettevõtja peab olema proviisor ja töötama vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul peab enam kui 50 protsenti selle osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.

Üks proviisor võib olla seotud kuni nelja üldapteegiga 4000 või enama elanikuga asulas. Apteekide arv väiksema elanike arvuga asulates ei ole piiratud. Piirang kuni nelja üldapteegi aktsiate omamisele kehtib kõigile osanikele, ka vähemusaktsiate omanikele.

“Apteegisektoris juhtrolli andmine tervishoiutöötajateks olevatele proviisoritele peaks tagama apteegisüsteemi loomulikuma ning elanike ja riigi vajadustest, mitte ärihuvidest lähtuva pikaajalise jätkusuutliku arengu,” ütles eelnõu teise lugemisel sotsiaalkomisjoni liige Aare Heinvee.

“Proviisoriapteekidele üleminekuga viiakse apteegikorraldus üle tervishoiupõhimõtetele ning apteegiteenus integreeritakse tõhusamalt esmatasandi tervishoiusüsteemiga,” lisas sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Üleminekuaeg proviisori enamusosalusega apteekidele ning ravimite jae- ja hulgimüügi omandisuhte lahutamisele ühtlustatakse viiele aastale. Üldapteegi tegevusload tuleb uutele tingimustele vastavusse viia 1. aprilliks 2020. Üleminekuperioodil võidakse kohustada vähemalt 10 üldapteeki omavat isikut osutama apteegiteenust vähese nõudlusega piirkonnas. Seaduse jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Läbirääkimistel sõna võtnud Marika Tuus-Laul oli seaduse vastuvõtmise poolt.

Riigikogu kiitis 48 poolthäälega heaks valitsuse algatatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (795 SE). Seadus karmistab nõudeid mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate tegevusele ning koondab nad finantsinspektsiooni järelevalve alla. Seaduse eesmärk on tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtta kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestada neile tegevusloa nõue.

Riigikogu kiitis 49 poolthäälega heaks valitsuse algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse (833 SE). Seadusega ühinetakse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga, mis puudutab vahekohtunike ja rahvakohtunike altkäemaksu kriminaliseerimist. Nimetatud isikute poolt altkäemaksu võtmine, samuti nendele altkäemaksu andmine on Eesti seaduse kohaselt karistatavad. Lisaprotokolliga ühinemisel on tähendus eeskätt rahvusvahelise koostöö aspektist ning sellega täidetakse Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) poolt Eesti Vabariigile antud soovitus.

Riigikogu kiitis 51 poolthäälega heaks valitsuse algatatud Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse (838 SE). Kyoto protokolli eesmärk on võidelda globaalse soojenemise vastu. Protokollis kehtestatakse riikidele siduvad ja kvantifitseeritud eesmärgid kasvuhoonegaaside piiramiseks ja vähendamiseks. Seadusega ratifitseeritakse Kyoto protokolli Doha muudatus, millega kehtestati protokolli teine kohustusperiood aastateks 2013-2020. Doha muudatusega nähakse Kyoto protokolli B lisas loetletud riikidele (sh Eestile) ette õiguslikult siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid. Kyoto protokolliga hõlmatud kasvuhoonegaaside loetellu lisatakse üks gaas: lämmastiktrifluoriid (NF3). Selle mõju ei ole Eestile oluline, sest Eestis ei ole teada ühtegi käitist, kus kasutatakse lämmastiktrifluoriidi.

Riigikogu kiitis 49 poolthäälega heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vahelise peakorteri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (839 SE). Seadusega luuakse tingimused ameti Eestisse asutamiseks ning tegutsemiseks vastavalt Eesti pakkumisele. Samuti tagatakse ametile ja tema töötajatele sõltumatus oma ametiülesannete ja eesmärkide täitmisel. Seega kaasneb kokkuleppe jõustumisega peamiselt mõju sisejulgeolekule ja välissuhetele. Arvestades ameti praegust suurust ja tegevusvaldkonda, ei kaasne kokkuleppe jõustumisega olulist sotsiaalset ega vahetut mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Amet haldab ja arendab kolme mastaapset üleeuroopalist sisejulgeolekut tagavat andmebaasi ning teeb ettevalmistusi kahe uue suuremahulise andmebaasi loomiseks lähiaastatel. Ameti peakorteri (strateegilise juhtimise, planeerimise ja hangete läbiviimise) paiknemine Tallinnas tõstab Eesti mainet ja nähtavust rahvusvahelisel infokommunikatsioonitehnoloogia turul ning toetab infoühiskonna arengut Eestis.

Riigikogu võttis vastu kaks otsust:

Riigikogu kiitis 54 poolthäälega heaks valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” (840 OE). Otsus näeb ette kasutada Kaitseväe kuni 50 tegevväelast alates 1. aprillist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis.

Riigikogu kiitis 46 poolthäälega (1 erapooletu) heaks Riigikogu otsuse “Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030” (828 OE).

“Riigikogu toetus spordipoliitika strateegiadokumendile annab kindla aluse, mille põhjal saab hakata lahendama spordivaldkonna olulisi küsimusi riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide koostöös. Üks peamisi eesmärke on, et meie inimesed elaksid tervena ja kauem,” ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Spordipoliitika põhialused põhinevad VIII Eesti Spordi Kongressil heaks kiidetud ettepanekute kogumil. Dokumendis on kindlaks määratud Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad aastani 2030, mida soovitakse saavutada nii valdkonna arenguks kui ka spordi kaudu elukvaliteedi ja elukeskkonna parandamiseks.

Visiooni järgi vastab 2030. aastal eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele. Eestis on selleks ajaks välja kujunenud elukeskkond, mis soodustab kehalist aktiivsust ning teenused, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea tõusu, sellega kaasnevat eneseteostust ja majanduskasvu.

Visiooni saavutamiseks tähtsustatakse üleriigilise eesmärgina liikumisharrastuse ja spordi kasvavat rolli eestimaalaste elujõu edendamisel, võimalusterikka elukeskkonna loomist ning Eesti riigi hea maine kujundamist selles valdkonnas.

Prioriteetsete arengusuundadena on sihiks seatud inimeste liikumisharjumuste kasvatamine, spordi kui majandusharu ja tööandja rolli arendamine, spordi kui positiivsete väärtushinnangute kandja rolli avardamine ning Eesti spordiliikumise esindatuse tõstmine rahvusvahelisel tasemel.

Spordipoliitika põhialused aastani 2030 on aluseks valitsuse tegevuste planeerimisele spordi valdkonnas. Otsuse järgi annab kultuuriminister igal aastal Riigikogule ülevaate spordipoliitika põhialuste elluviimisest.

Läbirääkimistel sõna võtnud Toomas Tõniste pooldas spordipoliitika põhialuste vastuvõtmist.

Riigikogus läbis teise lugemise neli eelnõu:

Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (800 SE) eesmärk on muuta mõju hindamise menetlus efektiivsemaks, selgemaks ning läbipaistvaks, dokumentatsioon kvaliteetsemaks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise põhiline ülesanne on anda otsustajale (tegevusloa andja) ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale (planeerimisdokumendi menetlust läbiviiv asutus) olulist asjakohast teavet, kuidas kavandatav tegevus eeldatavalt mõjutab keskkonda, et teha otsus tegevusloa andmise või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks. Niimoodi muutub kogu menetlus ka avalikkusele ning teistele menetlusosalistele paremini jälgitavaks.

Valitsuse algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (780 SE) muudetakse tarbijakrediidi reklaami regulatsioon rangemaks. Eelnõuga piiratakse tarbijakrediidi, sh järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu ja tarbimislaenu reklaamis avalikustatavat teavet. Eelnõu järgi võib edaspidi tarbijakrediidi reklaam sisaldada vaid seaduses sätestatud esmavajalikku teavet, nagu näiteks teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit, tegevuskoha kontaktandmeid, krediidi kulukuse määra näidet, üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega, tagasimakse tähtaega ja sellesarnast informatsiooni. Seaduse muudatuste eesmärk on vähendada selliste laenuvõtmise otsuste esinemissagedust, mis on langetatud emotsiooni ajel, piisavalt kaalutlemata ja laenutingimustesse süvenemata.

Täiskogu ei toetanud majanduskomisjoni esitatud muudatusettepanekut, mille järgi oleks pidanud tarbijakrediidi ja -lepingute reklaami enne selle avalikustamist kooskõlastama tarbijakaitseametis. Täiskogu toetas ettepanekut seaduse jõustumise edasilükkamist 2016. aasta 1. jaanuarile.

Majanduskomisjoni eelnõu ettekandja Kristen Michali sõnul oli komisjon eelnõu menetlemisel ajalise surve all ning finantsteenuste reklaami valdkond vajab põhjalikumat ülevaatamist järgmise Riigikogu koosseisu poolt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere, Aivar Riisalu, Arto Aas ja Rein Lang.

Rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (841 SE), mille kohaselt lubatakse enne 1. maid 2015 kütmiseks soetatud eriotstarbelise diislikütuse varud eramutes ja kortermajades aktsiisimäärade vahet tasumata lõpuni tarbida või elektrienergiat toota. Muudatus puudutab füüsilisi isikuid, mitte juriidilisi isikuid.

Menetluse käigus viidi seadusesse sisse ka täpsustused riigiabi andmise reeglite kohta erimärgistatud kütuse kasutamise kohta. Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Läbirääkimistel sõna võtnud Aivar Riisalu ja Aivar Kokk ei toetanud antud eelnõu.

Rahanduskomisjoni algatatud maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (843 SE) sätestab, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Erisusena on toodud näiteks maksupettuse vähendamisega seotud temaatika ning majanduslikud või muud kriisiolukorrad.

Läbirääkimistel sõna võtnud Sven Sester pidas eelnõu mõistlikuks, kuna ettevõtetel on vaja oma tegevust planeerida ja eelnõu annab neile kindluse tuleviku osas.

Riigikogu sai ülevaate viie valitsuse tegevuskava kohta:

“Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018”. 2014. aasta täitmise aruanne. Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018 määratletakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Kriminaalpoliitika eesmärk on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu.

Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020. Strateegias käsitletakse vägivallaennetust laiemas tähenduses kolmel ennetustasandil: universaalne ennetus, ohvrite kaitse ja vägivalla tagajärgedega tegelemine. Esiteks tegeldakse strateegias üldsusele mõeldud teavitustöö ja inimeste harimisega, teiseks keskendutakse ohvriks langemise või süüteo toimepanemise riskiga inimestele ja kolmandaks tegeldakse strateegia kaudu vägivalla tagajärgedega, pakkudes ohvritele tugimeetmeid ja vägivalla toimepanijatele sekkumist.

“Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015”. 2014. aasta täitmise aruanne. Turvalisuspoliitika põhisuunad piiritleb turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted, visiooni, suunad ja pikaajalised mõjupõhised eesmärgid, millest avalik, mittetulundus- ja erasektor peavad lähtuma ning mille saavutamisele kaasa aitama. Turvalisuspoliitika põhisuunad lähtuvad printsiibist, et ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik protsessi kaasamine on olulised meetmed Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel.

Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020. Arengukava üldeesmärgiks on tegutsemisvõimekad vabaühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud. Riigivalitsemise eesmärk on seejuures edendada kodanikualgatust ja osalusdemokraatiat kodanikuühenduste ja avaliku võimu koostöös. Tuginedes Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis (edaspidi EKAK) ning kehtivas kodanikuühiskonna arengukavas sõnastatud väärtustele, jätkab arengukava demokraatliku ning avatud ühiskonna traditsiooni kujundamist ja kindlustamist ning loob EKAK-ile toimiva elluviimise süsteemi, millega aidata kaasa selle pikaajaliste prioriteetide saavutamisse: kodanikualgatuse tugisüsteemi toimimise tagamine ja arendamine, avaliku võimu ja kodanikualgatuse partnerlusel põhineva koostöökultuuri juurutamine, heade koostöötavade tutvustamine ja laialdane kasutuselevõtt ning elukestva kodanikuhariduse aktiivne edendamine. Arengukava viiakse ellu tihedas koostöös kodanikuühendustega ning see aitab kindlustada valitsusasutuste ühtset lähenemist valdkonnale ja panustab nende koostöö edendamisse.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Maimu Berg, Enn Eesmaa ja Paul-Eerik Rummo.

Siseturvalisuse arengukava 2015-2020. Arengukavas käsitletakse ühiskonna stabiilsust tagavaid põhimõtteid turvalisusest lähtudes. Määratakse kindlaks selles programmis osalevate asutuste ülesanded, kes saavad oma igapäevaste ülesannete täitmisega kaasa aidata turvalisuse tagamisele. Tulemuse saavutamiseks peetakse tähtsaks erinevate asutuste teadmispõhist koostööd. Siseturvalisuse arengukava elluviimist koordineerib siseministeerium. Klassikaliselt peetakse siseturvalisuseks stabiilset ja suhteliselt prognoositavat keskkonda, kus inimesed saavad ilma takistamata eesmärgipäraselt tegutseda, tundmata hirmu või ohtu iseenda või oma vara suhtes.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mihhail Korb oli arengukava suhtes kriitiline.

Istung lõppes kell 19.31.

Istungi stenogramm: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=12&date=1424257081

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee