Riigikogu võttis vastu kutseseaduse muutmise seaduse

13.01.2015Pressiteade

Riigikogu võttis kolmapäeval 65 poolthäälega vastu kutseseaduse muutmise seaduse (743 SE). Seadusega luuakse võimalused tööjõuvajaduse seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi (OSKA) loomiseks ning kõrvaldatakse seaduse rakendamisel tekkinud probleemid. Koordinatsioonisüsteemi on vaja selleks, et koolituste sisu kujundamisel ning koolituste pakkumisel või tellimisel saaks paremini arvestada oskuste vajadusega tööturul. Samuti täiendatakse kutseseadust kutseeksami mõiste määratlusega, varasemalt ei ole seaduses kutseeksami mõistet määratletud.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Meri.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE). täpsustab alkohoolse joogi liigi mõistet, lihtsustab käitlejatele alkoholi riiklikku alkoholiregistrisse kandmise taotlusreegleid, nüüdisajastab riikliku alkoholiregistri töökorraldust ja alkoholi saatedokumendi vormi. Samuti tehakse vajalikud tehnilised muudatused. Võrreldes kehtiva õigusega ei too alkoholiseaduse muutmine Eesti õigussüsteemis kaasa põhimõttelisi muudatusi.

Maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva rääkis muudatusettepanekuid tutvustades, et alkoholilaenutus kui selline on uues seaduses selgesõnaliselt keelatud. “Müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames tarbijatele kättesaadavaks tegemine või üleandmine on tulenevalt sellest seadusest on keelatud. Ehk lühidalt tähendab see seda, et kui on kuulda, et alkoholi saab ka võlaõigusliku lepingu alusel alkoholikeelu ajal rentida või laenata, siis tulenevalt sellest muudatusettepanekust on see keelatud.”

Teisel lugemisel oli valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu (555 SE). Eelnõu loob uuendatud ja erivaldkondadega kooskõlas oleva ehitusseadustiku, tegemist on uue terviktekstiga. Termini “seadus” asemel kasutatakse nüüdsest “seadustikku”, mis tähendab, et peale ehitusõiguse üldnormide on hõlmatud ka erisätted ja -ehitised.

Majanduskomisjoni konsensuslik otsus oli teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu kolmas lugemine 28. jaanuari. Läbirääkimistel osalesid Lembit Kaljuvee, Arto Aas, Liisa-Ly Pakosta ja Neeme Suur, viimane palus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel panna hääletusele teise lugemine katkestamine. Ettepanek leidis toetust häältega 33 poolt ja 30 vastu, millega teine lugemine katkestati.

Teisel lugemisel oli ka valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu (571 SE). Eelnõuga kehtestatakse uus planeerimisseadus, mis on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõu korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust.

Läbirääkimistel osalesid Kalev Kallo, Liisa-Ly Pakosta, Lembit Kaljuvee. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, mis ei leidnud hääletusel toetust – poolt hääletas 21, vastu oli 36, üks jäi erapooletuks.

Teisel lugemisel oli ka valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE). Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i vastav direktiiv pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta. Korrigeeritakse pürotehniliste toodete tootjatele, importijatele ja müüjatele kohustustega seotud sätteis. Sisulised nõuded pürotehnilistele toodetele ei muutu. Ettevõtjaid kohustatakse hoidma 10 aasta jooksul informatsiooni ettevõtja kohta, kes on teda pürotehnilise tootega varustanud või keda ta on pürotehnilise tootega varustanud. Täiskogu lõpetas eelnõu teise lugemise ja eelnõu kolmas lugemine toimub majanduskomisjoni ettepaneku kohaselt 21. jaanuaril.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE). Eelnõuga tehakse seaduses tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste “aastakoefitsient” mõistega “kindlustusosak” . Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta.

Läbirääkimistel osales Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eiki Nestor. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.

Esimesel lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE). Muudetakse ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu (VÕS leping) alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse tingimusi.

“Tegemist eelnõuga, millega ebaregulaarse sissetulekuga inimese jaoks muutub olukord stabiilsemaks, kuivõrd neile on tagatud ennekõike ravikindlustus ja võimalus saada meditsiinilist abi, kuna nende eest on tasutud ka sotsiaalmaksu,” rääkis Riigikogu kõnetoolist tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

Läbirääkimistel osales Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esindajana Laine Randjärv.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai eelnõu 21. jaanuari.

Esimesel lugemisel oli ka valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE), mis näeb ette riikliku süüdistuse kvaliteedi tugevdamiseks ning tagamiseks kaotada erisus prokuröri abide ja kõrgemalseisvate prokuröride haridusnõuete vahel. Eelnõu kohaselt võib edaspidi prokuröri ametisse nimetada isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Haridusnõude muutmine ei mõjuta seaduse jõustumisel prokuröri abi ametis olevaid isikuid, kes saavad jätkata senistel tingimustel abiprokuröri ametikohal.

Eelnõu läbis esimese lugemise ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 20. jaanuar.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (819 SE).

Rahandusminister Maris Lauri tegi Riigikogule ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

“ESM saavutas täistöövõime mullu aprillis, kui laekusid asutajaliikmete viimased osamaksed sissemakstavasse kapitali. Kokku 80 miljardit eurot, millest Eesti osa on 148,8 miljonit eurot. ESM-i maksimaalne toimevõime on 500 miljardit eurot. Sissemakstavat kapitali ei kasutata toetusprogrammide rahastamisel. See on tagatiseks ESM-i eri vormis võlakohustuste emiteerimiseks,” rääkis Lauri.

2014. aastal anti ESM-i kaudu finantsstabiilsuse toetust Küprosele. Hispaania väljus aktiivse kliendi rollist 2013. aastal ning alustas eelmisel aastal pankade rekapitaliseerimiseks saadud toetuslaenu tagasimaksetega. Tagasi maksti 1,6 miljardit eurot. Neid kahte programmi arvestades on ESM-il vaba ressurssi 451,3 miljardit eurot.

“Mida on oodata 2015. aastal? Leedust saab euroala liikmena lähiajal ka ESM-i osanik. Leedu liitumisega kaasneb meie suhtelise osaluse vähenemine 0,1855%-lt 0,1847%-le. Nominaalselt meie osalus ei muutu. Jätkub Küprose programmi elluviimine koos selle juurde kuuluva seirega,” ütles Lauri.

Esimese lugemise läbisid ka järgmised valitsuse algatatud eelnõud:

– krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu (795 SE), mis karmistab nõudeid mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate tegevusele ning koondab nad finantsinspektsiooni järelevalve alla. Eelnõu eesmärgiks on tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtta kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestada neile tegevusloa nõue.

Läbirääkimistel osalesid Sven Sester ja Neeme Suur. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai 28. jaanuar.

– kindlustustegevuse seaduse eelnõu (796 SE), mille põhieesmärk on reguleerida kindlustustegevust ja kindlustusvahendust, täiendades, ajakohastades ja korrigeerides kehtivat kindlustus- ja vahendusregulatsiooni. Eelnõu ajendiks on uuendatud ja ajakohastatud kindlustusregulatsiooni kehtestamine EL-is ehk nö. kindlustusreform Euroopas.

“Praegu kehtiv seadus on vastu võetud 2004. aastal. Uus seadus töötati välja kahel põhjusel. Peamiseks ajendiks on Euroopa Liidu ülene kindlustusvaldkonna reform ehk Solventsus II projekt. Eelnõuga võetakse üle ka kaks kindlustusvaldkonna direktiivi. Direktiivide ülevõtmise tähtaeg on selle aasta 31. märts. Teiseks ajendiks on kõrvaldada kehtivast seadusest puudused, mis on aja jooksul ilmnenud, näiteks tegevuslubade peatükk ning kindlustusvahendus või kindlustusandja pankrotiküsimused,” rääkis rahandusminister Maris Lauri eelnõu tutvustades.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai 28. jaanuar.

– finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (821 SE). Eelnõuga nähakse ette meetmed, millega saab eelkõige lähtuvalt avalikest huvidest kõige tõhusamalt finantskriisi ära hoida või seda võimalikult minimaalse kuluga ühiskonna ja maksumaksjate jaoks lahendada. Üldiseks eesmärgiks ongi vältida või viia miinimumini vajadus kasutada riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud panga saneerimisel. Kriisilahendusasutuseks ehk vastavate meetmete rakendajaks on Finantsinspektsioon. Eelnõu aluseks on nn EL-i kriisilahendusdirektiiv.

“Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga sätestatakse meetmed, kuidas ennetada ja lahendada pankade finantsprobleeme, eelkõige lähtudes 2008. aastal maailma tabanud finantskriisi kogemustest,” rääkis rahandusminister Maris Lauri eelnõu tutvustades. Eelnõu järgi peab Finantsinspektsioon koostama kriisilahenduskava iga panga kohta.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai 28. jaanuar.

Istung lõppes kell 18:19

Istungi stenogramm: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1421236812

Riigikogu pressiteenistus
Martin Vallimäe
T: 6316356; 53306009
martin.vallimae@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee