Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja rahanduskomisjoni tänasel avalikul ühisistungil oli kõne all Eesti alkoholipoliitika ja sotsiaalministeeriumis valmiv alkoholipoliitika roheline raamat.

“Eesti alkoholipoliitika eesmärk on langetada alkoholi tarbimine tänaselt 10 liitrilt kangelt alkoholilt inimese kohta aastas kaheksale. See aga nõuab mitmete erinevate meetmete rakendamist alates alkoholi kattesaadavuse piiramisest kuni reklaami piiramiseni. Eriti murelikuks teeb alkoholi kättesaadavus alaealistele. Tänane kuulamine tekitas arusaamise, et erinevad osapooled on ühel meelel, et alkoholipoliitikas on vaja rakendada efektiivsemaid meetmeid ja aeg on hakata tegema ka poliitilisi otsustusi, eelkõige osas, mis puudutab just alkoholi kättesaadavust ja reklaami,” ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

“Teemad, mis on tõstatud alkoholipoliitika rohelises raamatus, on aktuaalsed kogu maailmas. Seda lugedes hämmastas mind tõsiasi, et Eestis on saja tuhande elaniku kohta 195 alkoholi müügikohta, samas kui Soomes on neid vaid 6,5, Norras 5,1 ja Rootsis 4,5. Eestis moodustab absoluutse alkoholi tarbimine viimase kümne aasta jooksul enam kui 10 liitri elaniku kohta, samas kui Maailma Tervishoiuorganisatsioon ütleb, et juba tarbimine üle 6% on selgelt tervistkahjustav. Rahanduskomisjoni võimaluseks on mõjutada alkoholipoliitikat aktsiiside kaudu. Üks rohelise raamatu eesmärkidest, tõsta alkoholiaktsiisi järgneva nelja aastal jooksul 5% aastas, on ka tänaseks seadusesse sisse kirjutatud, kuid debatt aktsiisimäärade üle kindlasti jätkub,” ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Raporti üks koostajaid, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu Täht osutas, et liigne alkoholitarbimine on Eestis üks peamisi enneaegse suremuse, vigastuste ja haiguste põhjuseid ning peamisi tegureid mehe lühema eluea põhjustajana. WHO 2012. aastal avaldatud raporti kohaselt põhjustab alkohol Eestis 12% naiste ja 28% meeste suremusest vanusegrupis 15-64. Alkohol on oluline riskitegur vigastuste ja vigastussurmade juures, kuid veelgi suurem osa alkoholi tervisemõjudest avaldub haigustes, nt maksatsirroos põhjustab 23% kogu haiguskoormusest.

Peamiste meetmetena alkoholitarbimise vähendamiseks tuleks rohelise raamatu kohaselt piirata alkoholi kättesaavust ja alkoholi reklaami ning tõsta alkoholiaktsiisi.

Riina Raudne sihtasutusest Terve Eesti kõneles aga alkoholi kahjulikust mõjust noorte arengule ja osutas vajadusele piirata alkoholitarbimist just noores eas, kus risk alkoholisõltuvuse tekkimiseks on kõige suurem.

Ettekannetega esinesid lisaks ka Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, Eesti Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing, Eesti Õlletootjate Liidu juhatuse liikmed Margus Kastein ja Tarmo Noop, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu esindaja Janek Kalvi ning Eesti Karskusliidu juhatuse liige Teet Lainevee.

Riigikogu pressitalitus
Ülo Mattheus, 631 6352

11. veebruar 2013