Riigikogus võeti menetlusse 20 eelnõu

30.11.2014Pressiteade

Riigikogu pressiteade
1. detsember 2014

 

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 20 eelnõu:

Valitsuse 1. detsembril algatatud käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (793 SE) tunnistatakse kehtetuks regulatsioon, mille eesmärk oli vääriskivide pöördmaksustamine alates 1. jaanuarist 2015. Kuna Eesti ei saanud Euroopa Komisjonilt luba kehtestada maksuerandit vääriskivide pöördmaksustamiseks, siis tuleb esialgselt seadusesse kavandatud sätted kehtetuks tunnistada. Eelnõu tuleb vastu võtta veel sel aastal, et see saaks jõustuda 1. jaanuarist 2015. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse eelnõuga (794 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla EV ja USA valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FACTA rakendamise kokkuleppega. FACTA kokkulepe (Foreign Account Tax Compliance Act) on vajalik vältimaks välismaiste kontode maksukuulekuse seaduses sätestatud sanktsiooni kohaldamist Eesti finantsasutustele. Sarnase lepingu on sõlminud enamus EL liikmesriike. USA FACTA eesmärk on vältida USA maksuresidentide maksudest kõrvalehoidmist. FACTA allkirjastati aprillis ja ratifitseerimisseadus jõustus 30. juunil 2014. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud krediidiandjate ja –vahendajate seaduse eelnõu (795 SE) karmistab nõudeid mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate tegevusele ning koondab nad finantsinspektsiooni järelevalve alla. Eelnõu eesmärgiks on tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtta kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestada neile tegevusloa nõue. Eelnõuga nähakse ette krediidiandja ja –vahendaja hoolsuskohustused laenude pakkumisel. Eelnõuga kehtestatakse ettevõtjate protseduurireeglid, mis tuleb kehtestada tarbija maksevõime hindamiseks. Kui kehtivas võlaõigusseaduses on ettevõtjale ettenähtud kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust, siis eelnõuga nähakse ette nõuded kliendi maksevõime hindamise protsessile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud kindlustustegevuse seaduse eelnõu (796 SE) põhieesmärk on reguleerida kindlustustegevust ja kindlustusvahendust, täiendades, ajakohastades ja korrigeerides kehtivat kindlustus- ja vahendusregulatsiooni. Eelnõu ajendiks on uuendatud ja ajakohastatud kindlustusregulatsiooni kehtestamine EL-is ehk nö. kindlustusreform Euroopas. Eelnõu eesmärk on tagada, et Eesti siseriiklik õigus on kooskõlas uute üleeuroopaliste kindlustustegevuse nõuete ja põhimõtetega. Kuna kindlustustegevuse regulatsioon Eestis põhineb suures osas EL-i direktiividel, tähendas uue kindlustustegevuse regulatsiooni väljatöötamine Euroopas ühtlasi uue seaduse väljatöötamist Eestis. Lisaks on eelnõu eesmärk kõrvaldada puudused kehtivas kindlustusregulatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud riigivaraseaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja välisteenistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (797 SE) lihtsustab riigivara valitsemisega seotud menetluste regulatsioon. Eelkõige on see seotud riigi kinnisvararegistri rakendumisega, mistõttu on võimalik kinnisasja või piiratud asjaõiguse kohta tehtavaid otsuseid kooskõlastada rahandusministeeriumiga riigi kinnisvararegistri kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu (798 SE) eesmärk on korrastada täiskasvanute täienduskoolituse valdkonda, suurendada täienduskoolitusasutuste tegevuse läbipaistvust ning parandada kvaliteetse täiskasvanuhariduse kättesaadavust. Olulisematest muudatustena korraldatakse ümber kehtiv tegevuslubade süsteem. Eelnõu kohaselt jäetakse tegevusloa taotlemise kohustus ainult sellisele koolitusele, mille läbiviimiseks on seatud kõrgendatud nõuded ning mille puhul on oluline tagada nõuetele vastavus (nt autokoolid, turvatöötajate õpe). Samuti nähakse ette teavitamiskohustus juhul, kui koolitaja soovib tagada õppijatele täiendavaid hüvesid (nt õppepuhkus, tulumaksu tagastus). Eelnõuga muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust ja nähakse ette õppelaenu võtmise võimalus lisaks kõrgharidusõppes täiskoormusega õppijatele ka osakoormusega õppijatele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (799 SE) muudetakse valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide pidamiseks eraldatava hariduskulude toetuse kasutamine paindlikumaks, lubades kohaliku omavalitsuse üksustel kasutada investeeringutoetust ka tugispetsialistide (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) tööjõukuludeks, tugispetsialistide teenuse tellimiseks või direktorite, õppealajuhatajate, õpetajate tööjõukuludeks, õppekirjanduseks, täienduskoolituseks või koolilõunaks. Kehtiv kord seda ei võimalda. Investeeringutoetuse kogumahuks on 2015. aastal arvestatud riigieelarvelise toetusena ca 2,6 miljonit eurot. Eelnõuga nähakse ette võimalus anda riigieelarvega täiendavalt munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukulude toetust neile valdadele ja linnadele, kes peavad oma haldusterritooriumil ühte gümnaasiumi või kus koolides rakendatakse õppekeelest tulenevaid erisusi mistõttu on seal erisusi ka gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamisel. Toetuse kogumaht on ca 0,36 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (800 SE) eesmärk on muuta mõju hindamise menetlus efektiivsemaks, selgemaks ning läbipaistvaks, dokumentatsioon kvaliteetsemaks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise põhiline ülesanne on anda otsustajale (tegevusloa andja) ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale (planeerimisdokumendi menetlust läbiviiv asutus) olulist asjakohast teavet, kuidas kavandatav tegevus eeldatavalt mõjutab keskkonda, et teha otsus tegevusloa andmise või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks. Niimoodi muutub kogu menetlus ka avalikkusele ning teistele menetlusosalistele paremini jälgitavaks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud kalapüügiseaduse eelnõus (801 SE) on võrreldes kehtiva seadusega normid arusaadavuse ja jälgitavuse eesmärgil ümber struktureeritud. Oluliseks muudatuseks eelnõus on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselisel kalapüügil kasutatavatele laevadele kehtestatav nõue kasutada GPS-jälgimissüsteemi. Kutselise kalapüügi puhul on oluliseks muudatuseks ka kaaspüügina püütud kalade müügikeelu leevendamine. Edaspidi on kaaspüügina püütud mõõdulise kala müük lubatud. Samuti on lubatud eripüügil ja teatud liikide puhul (tursk ja lõhe) nende kaaspüügil müüa alammõõdulist kala mitteinimtoiduks. Harrastuspüügi puhul nähakse seadusega ette uus püügivahend – kadiska. See on väikese püügivõimsusega ja keskkonnasäästlik lõkspüünis, millest on võimalik elusana vette tagasi lasta nii alammõõdulised kalad kui ka selliste kalaliikide isendid, keda sel ajal püüda ei tohi. Eelnõuga laiendatakse kalavarudele tekitatud kahju mõistet. Lisaks sellele asendatakse senised üldised süüteokoosseisud konkreetsetega ning suurendatakse juriidilise isiku karistuse ülemmäära 3200 eurolt 32 000 euroni. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE) näeb ette riikliku süüdistuse kvaliteedi tugevdamiseks ning tagamiseks kaotada erisus prokuröri abide ja kõrgemalseisvate prokuröride haridusnõuete vahel. Eelnõu kohaselt võib edaspidi prokuröri ametisse nimetada isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Haridusnõude muutmine ei mõjuta seaduse jõustumisel prokuröri abi ametis olevaid isikuid, kes saavad jätkata senistel tingimustel abiprokuröri ametikohal. Ühtlasi muudetakse eelnõuga prokuröri abi ametinimetust ja asendatakse see abiprokuröri ametinimetusega, mis on sisuliselt paremini vastavuses prokuröri pädevusega. Eelnõuga laiendatakse ja lihtsustatakse prokuröride võimalusi oma oskusteavet jagada väljaspool prokuratuuri. Selleks nähakse ette võimalus viia prokurör konkursita üle riigikohtu teenistusse. Kohtute seadusest jäetakse välja ajaline piirang, mille kohaselt võib kohtuniku riigikohtusse või justiitsministeeriumisse üle viia määratud ajaks kuni kolmeks aastaks. Samuti nähakse ette, et üleviimisel ei korraldata konkurssi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (803 SE) eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada ennetavat mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isik täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Eelnõu kohaselt saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kehtivuse kalastuskaardil, relvaloal ja relva soetamisloal. Õigused peatatakse, kui võlgnik jätab maksmata vähemalt 3 kuu elatise, mida täituril ei õnnestu sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Eelnõu kohaselt ei ole võlgnikul võimalik saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust. Eelnõu annab ka kõrgkoolis õppivale täisealisele isikule õiguse nõuda kuni 21. eluaastani vanemalt elatist. Kehtiva õiguse kohaselt on täisealisel isikul õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21.eluaastani, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhi-, kesk- või kutsekoolis. Eelnõu pikendab lapse elatisnõude aegumistähtaega kolmelt aastalt kümnele aastale. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (804 SE) muudatused seonduvad uue ühise andmekogu loomisega kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peetakse kahte eraldi andmekogu: kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu ning andmekogu kriminaalhoolduse teostamiseks. 2008. aastal liideti kriminaalhooldus ja vanglad üheks süsteemiks, sest tegemist on karistuse täideviimise ühtse protsessiga ning oli otstarbekas koondada mõlemad ühe asutuse alla. Kuna nii kriminaalhoolduses kui vanglas läbiviidavad tegevused on paljuski sarnased, siis hakati pärast ühendamist tegema ettevalmistusi ühise andmekogu ja infosüsteemi loomiseks. Uus ühtne infosüsteem on tehniliselt valmis ja seetõttu on vaja muuta mõlemas seaduses volitusnorme selliselt, et need kajastaksid ühtse infosüsteemi sisu. Lisaks muudetakse eelnõuga distsiplinaarkaristuste kustumise osa. Selle muudatuse eesmärk on kehtestada igale distsipliinirikkumisele iseseisev kustumise aeg. Sellega ühtlustatakse vangistuse täideviimist puudutav regulatsioon karistusregistri seaduses ette nähtud süütegude eest mõistetud karistuste kustumise regulatsiooniga. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (805 SE) võetakse Eesti õigusesse üle EL-i vastav direktiiv pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta. Korrigeeritakse pürotehniliste toodete tootjatele, importijatele ja müüjatele kohustustega seotud sätteis. Sisulised nõuded pürotehnilistele toodetele ei muutu. Ettevõtjaid kohustatakse hoidma 10 aasta jooksul informatsiooni ettevõtja kohta, kes on teda pürotehnilise tootega varustanud või keda ta on pürotehnilise tootega varustanud. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (806 SE) olulisemaks eesmärgiks on uuendada Euroopa Liidu vastava määrusega reisijate õiguste regulatsiooni osas kehtestatud erandite tähtaegu ning kehtestada liiklusgraafikuperioodi kestvus ja sellega seotud tähtajad vastavalt EL-i vastavale direktiivile, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud hädaolukorra seaduse, ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (807 SE) muudetakse hädaolukorra seadust, sätestades Eesti mandri ja suursaarte vahelise laevaliikluse elutähtsa teenusena. Ühistranspordiseaduses täiendatakse veeliikluse (s.o. laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluse) korraldamise põhimõtteid: lisatakse regulatsioon otselepingute sõlmimise võimaldamiseks avaliku teenindamise kohustuse sõitjate veoteenuse osutamisel sarnaselt raudteeliiklusega tulenevalt Euroopa Liidu vastavas määruses sätestatust, samuti regulatsioon liinilubade kohta sarnaselt liinilubade regulatsiooniga teeliikluses (bussiliikluse osas). Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (808 SE) tehakse seaduses tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste “aastakoefitsient” mõistega “kindlustusosak” . Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta. Kehtiva korra kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast – baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Baasosa ja staažiosaku kujunemismehhanism on pensionikindlustatutele arusaadavad. Samas mõistetakse kindlustusosaku suuruse kujunemist erinevalt. Kindlustusosaku suurus on võrdne pensionikindlustatu aastakoefitsientide ja aastahinde korrutisega. Asendades mõiste „aastakoefitsient“ uue mõistega „kindlustusosak“ peaks erinevalt senisest üheselt nähtuma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks inimese töötasult arvutatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus. Terminite tehnilise korrastamise käigus muudetakse ka vanaduspensioni staažiosaku nimetus staažiosaks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (809 SE) lihtsustatakse Eesti ühiskonna arengusse panustavate välismaalaste lühiajalist Eestis viibimist või siia elama asumist. Eelnõuga luuakse paindlikuma võimalused välismaalasele, kes juba Eestis seaduslikult viibib, Eestisse jäämiseks. Selleks nähakse ette 90 päeva pikkune üleminekuperiood pärast elamisloa lõppemist. Selle aja jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Lisaks sellele luuakse uus elamisloa andmise alus „tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks“ isikule, kes on elamisloa alusel vähemalt kolm aastat viie järjestikuse aasta jooksul Eestis elanud ja siin kohanenud. Elamisloa andmiseks peavad olema täidetud ka tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused: elukoht Eestis, legaalne sissetulek ulatuses, et isik ei vajaks toimetulekutoetust, ja kindlustusleping, mis tagaks isiku haigusest või vigastusest tulenevate ravikulude katmise. Eelnõuga viiakse seadusesse muudatused, mis tulenevad EL-i vastavast direktiivist, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Eelnõuga tehakse vajalikud muudatused, et isikut tõendava dokumendi saaks väljastada ka esindaja kaudu või posti teel. Eelnõuga täiendatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni, nähes ette õigusliku aluse e-residendi digi-ID väljaandmise taotluse esitamiseks ja dokumendi väljastamiseks ka välisesindustes ning e-residendi digi-ID taotlemiseks ühe kliendikontaktiga. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 1. detsembril algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (810 SE) olulisemad sisulised muudatused on seotud teenistusküsimustega, mis aitavad kaasa politseiasutuste halduskoormuse vähendamisele ja töö efektiivsemale korraldusele. Võrreldes kehtiva politsei ja piirivalve seadusega antakse teenistusküsimuste lahendamise (ametikohale nimetamine, palga määramine jms) pädevus lisaks peadirektorile politsei- ja piirivalveameti põhimääruses nimetatud isikule. Eelnõuga kehtestatakse päästeteenistujate ja politseiametnike töö- ja puhkeaja erisus, mille kohaselt ei kohaldata neile töö- ja puhkeaja piiranguid. Erisuse kohaldamise eelduseks on see, et töötamine ei kahjusta eriteenistuja tervist ja ohutust ning see on sätestatud kollektiivlepingus. Lisaks ajakohastatakse eelnõuga teabe kogumise regulatsiooni, mis puudutab julgeolekuasutuse poolt teostatavat varjatud sisenemist isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi. Selline toiming on tehniliselt sarnane kriminaalmenetluses läbiviidava jälitustoiminguga, mistõttu ühtlustatakse otstarbekuse kaalutlusel julgeolekuasutuse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonid. Olulise muudatusena luuakse päästeteenistuse seadusesse ja kaitseväeteenistuse seadusesse täiendav regulatsioon, mis võimaldab demineerimistööga tegelevate päästeametnike daktüloskopeerimise ja nendelt DNA-proovi võtmise. Muudatus on vajalik, et välistada päästeametniku poolt sündmuskohale või objektile jäetud jälg või proov, kuna need võivad omada kokkupuudet ekspertiisiks esitatud objektiga. Lisaks sätestatakse eelnõuga tänasest selgem regulatsioon julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastamiseks ja töötlemiseks riigiasutustele ja muudele isikutele, kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu liikmete Aivar Koka, Andrus Saare, Annely Akkermanni, Erki Noole, Liisa-Ly Pakosta, Margus Tsahkna, Marko Pomerantsi, Peeter Laursoni, Priit Sibula, Reet Roosi, Sven Sesteri  ja Toomas Tõniste 1. detsembril algatatud erakooliseaduse § 22² muutmise seaduse eelnõu (811 SE) eesmärk on tagada erakoolide toetamine olukorras, kus Riigikohus on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigusloovate andmata jätmise, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseaduses pandud kohustuste täitmise riigieelarvest. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Majanduskomisjoni 2. detsembril algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu (812 SE) peamised eesmärgid on järgmised: võimaldada bussiliiniveol konkurentsi suurenemist ja tagada veoteenuse kvaliteedi stabiilsus, parandada taksoveoteenuse kvaliteeti, täpsustada sõidusoodustuste tegemise aluseid, korrastada teeliikluses sõitja ja sõidukijuhi õiguste ning kohustuste regulatsiooni, täpsustada ühistransporti korraldavate asutuste pädevust ja ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee