Sakala: Haigekassa juht loodab kahjumit vähendada (BNS)

06.09.2016Meediakajastus

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross usub, et jõuab aasta lõpuks asutuse miinuse vähendada 29 miljoni euroni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Esimese poolaasta lõpuks oli haigekassa kahjum üle kolme korra suurem, kui eelarves planeeritud, ehk 9 miljoni asemel 33 miljonit eurot. Haigekassa hinnangul on selle taga eelkõige kolm tegurit.

Rossi sõnul on suurim miinuse tekitaja haigemad inimesed. Nii veebruaris kui mais oli ajutisel töövõimetuslehel prognoositust rohkem inimesi, see tähendas haigekassale loodetud sotsiaalmaksutulu asemel kulusid. Poolaasta jooksul tuli hüvitisi maksta 7,7 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Teine suur lisakulu on haiglate ületöö. Kuigi haigekassa analüüsist nähtub, et ületöö on olnud stabiilses kasvus juba viimased kolm aastat, pole prognoos sedavõrd suure töömahuga arvestanud. Sel aastal on ületööd lausa 50 protsenti rohkem. Rossi sõnul on enim ravi vajatud kardioloogia ja neuroloogia valdkonnas.

Kolmas haigekassa kahjumi kasvataja on C-hepatiidi uus ravim. Esiti prognoosis haigekassa ravimi vajajate hulgaks umbes 360 inimest, ent nüüdseks on ravi soovijaid umbes 500. C-hepatiidi ravimi kulu on umbes 5 miljonit eurot.

Reservis raha on

«Planeeritu ja tegeliku erinevus eelarveaasta sees on tavapärane ega ohusta haigekassa finantspositsiooni,» kinnitas Tanel Ross.

Ta rõhutas, et haigekassa reservis on 190 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda rohkem kui riigi ettenähtud miinimum. See tagab Rossi sõnul selle, et haigekassa kohustused saavad järgmistel aastatel kaetud.

«Me ei pea kartma, et haigekassal on näpud põhjas. Oleme teinud endast parima, et eelarvestada. Rõhutan, et need ühekordsed tegurid on kaetud prognoositud ühekordsete laekumistega,» kinnitas Ross.

Varasemate aastate analüüsile toetudes loodab haigekassa, et teisel poolaastal on inimesed tervemad ja käivad rohkem tööl, makstes ühtlasi rohkem sotsiaalmaksu. Küll aga tõdes Ross, et haiglate ületöö on küsimus, mis tuleb haigekassa nõukogu istungil arutlusele võtta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas rahandusminister Sven Sesterile avaliku pöördumise, et leida lisaraha Eesti ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Tulud ja kulud

Ossinovski põhjendas, et haige­kassa peab oma tegevuses lähtuma ravikindlustuse põhieesmärkidest ja rahaliste kulutuste mahtu tuleb hinnata sellest olenevalt. Seetõttu ei saa tema hinnangul panna haigekassat vastutama riigieelarve, sealhulgas valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eest.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal seitse protsenti, 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid kaheksa protsenti, 538,8 miljoni euroni, ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot prognoositust negatiivsem.

Üks minister teisele: tee haigekassa eelarve korda

Rahandusminister Sven Sesteri hinnangul peab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ilma lisaraha saamata suutma usalduse taastamiseks haigekassa eelarve korda teha, mille järel on võimalik alustada arutelu võimaliku lisaraha leidmiseks.

«Ükski maksumaksja raha kasutav eelarveline asutus ei saa töötada avatud arvega: kui seda lubada või, mis veel halvem, õigustada, saab maksumaksja raha lihtsalt ruttu otsa. Avaliku sektori rahandust ei ole võimalik juhtida nii, et liidetakse kõik võimalikud kulud ja esitatakse maksumaksjale arve, millest ta keelduda ei saa,» teatas Sester, kommenteerides Ossinovski ettepanekut likvideerida haigekassa umbes 33 miljoni euro suurune eelarvepuudujääk lisaraha leidmise kaudu.

Sester lisas, et enne süsteemsetest muutustest rääkimist tuleb tervise- ja tööministril teha haigekassa nõukogule ettepanek selle aasta eelarve kordategemiseks. «See oleks esimene põhimõtteline otsus, mis taastaks usalduse, et süsteemi ja selle juhte saab usaldada. See ettepanek peaks kokkuleppe järgi olema töö- ja tervishoiuministri poolt esitatuna valitsuse laual 22. septembril.»