Sester: uue võimuliidu lubadused maksavad 170 miljonit eurot

19.03.2014Arvamus
Sester: uue võimuliidu lubadused maksavad 170 miljonit eurot

Parlamendi rahanduskomisjoni esimehe, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Sven Sesteri hinnangul nõuavad Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) loodava võimuliidu lubadused riigieelarvest umbes 170 miljonit eurot lisaraha, lubaduste täitmiseks pakutud rahaallikad tekitavad tulevases opositsioonipoliitikus aga küsimusi.

Seni on koalitsiooni moodustavad poliitikud katteallikatena nimetanud näiteks alkoholi- ja tubakaaktsiisi planeeritust suuremat tõstmist, efektiivsemat ja paindlikumat finantsjuhtimist, samuti Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisest ning maksupettuste vähendamise meetmetest ja salaturu vastasest võitlusest saadavat lisatulu. Lisaks soovib uus võimuliit kaotada erimärgistatud kütuse maksuerandid, välja arvatud põllumajanduses ja väikekalalaevanduses kasutava kütuse osas, ning asendada need täpsemalt suunatavate toetustega.

Sester nentis, et avalikkusele välja antud informatsioon on rahaallikate kohta lünklik ning mitmed kokkulepped tekitavad küsimusi. Aktsiiside tõstmisest rääkides ütles ta, et pahede maksustamine on arusaadav, kuid kui tõsta alkoholiaktsiisi juba kavandatud viie asemel 15 ning tubakaaktsiisi kuue asemel 16 protsenti, suureneb tõenäoliselt salaturg, mis omakorda tähendab väiksemat maksulaekumist eelarvesse.

«Peame tunnetama üldises maksupoliitikas dünaamikat, milliseks kujuneb tarbijate käitumine, ja tegema selliseid samme, mis ei mõjuta tarbijaid tegema järske pöördeid,» lausus Sester ning märkis, et kui üldreeglina toob alkoholiaktsiisi üheprotsendiline tõus eelarvesse juurde umbes miljon eurot, siis nii järsu tõusu puhul oleneb palju sellest, kuidas muutuvad tarbijate harjumused ja milliseks kujuneb salaturu osakaal.

Sester pidas tõenäoliseks, et uus koalitsioon ei tõsta aktsiise mitte 1.jaanuarist 2015, vaid hoopis 2016. aastast. Tema sõnul on tegu rahandusliku trikiga, sest nii suure hinnatõusu eel ostavad hulgimüüjad ladudesse poole aasta kuni aasta varud madalama hinnaga ette ära. «Kui tõsta aktsiise 2015. aastal, ostetaks kaup ära sel aastal ja järgmise aasta eelarves see raha ei kajastuks,» selgitas ta.

Ühtlasi avaldas ta kahetsust, et kõnelustel ei jõutud teadaolevalt kokkuleppele kange ja lahja alkoholi aktsiisi ühtlustamises, mida sotsiaaldemokraadid on varem tulihingeliselt toetanud. Tema sõnul on aktsiiside vahe praegu 2,6 korda ning 15-protsendilise aktsiisitõusu järel suurenevad käärid rahalises mõttes veel. See ei toeta tema sõnul aga ei tervishoiuorganisatsioonide ega rahandusministeeriumi varasemate arengukavade eesmärke. «Aktsiiside ühtlustamine oleks andnud koheselt riigieelarvesse täiendavat tulu ligi 60 miljonit eurot. Kui lisada sellega tekkiv täiendav käibemaks, siis kogulaekumine oleks küündinud 80 miljoni lisaeuroni,» ütles Sester.

Küll avaldas Sester toetust uue koalitsiooni eesmärgile vähendada erimärgistatud kütuse osakaalu. «Praegu on värvitud kütuse ostjatel iseenesest laustoetus läbi selle, nad saavad osta kütust madaldatud hinnaga. Ma kirjutan kahe käega alla sellele, et järjest rohkem mängida seda ümber pigem otsetoetusteks riigieelarvest – tunduvalt selgem ja arusaadavam,» rääkis ta.

Samas avaldas ta kahtlust, kas muudatusest õnnestub saada riigieelarvesse enam kui 30 miljonit eurot, nagu on lootnud tulevane koalitsioon. «Riigile tuleb ühelt poolt tulu, kui madaldatud hinnaga kütust ei saa enam osta, teiselt poolt tuleb teha vastavates sektorites teatavaid dotatsioone,» lausus Sester.

Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisest ootab uus võimuliit umbes kolme miljoni euro suurust lisatulu. Seda muudatust peab Sester ebaeetiliseks.

«Tahetakse suurendada võimalust Eesti Lotol ennast lausreklaamida ja loodetakse, et kui me teeme Eesti ühiskonnas inimestele ajupesu, siis äkki nad ostavad rohkem pileteid ja osalevad õnnemängudes,» ütles ta ning avaldas arvamust, et see ei pruugi olla õige tee.

Samuti kahtles Sester 15 miljoni leidmises paindlikuma ja efektiivsema finantsjuhtimise kaudu ministeeriumides ning seda olukorras, kus

sotsiaal- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitakse juurde luua kaks ministrikohta. «Tahetakse luua ministrikohti juurde, mis tähendab uusi asekantslereid, uusi nõunikke, uut struktuuri. Kui luuakse uus ametnike armee ja seda nimetatakse efektiivsemaks finantsjuhtimiseks, siis ma pean küll minema uuesti majandusharidust omandama,» märkis ta.

Salaturu vastast võitlust ning eesmärki parandada maksulaekumisi nimetas Sester õigeks teeks. Samas jääb talle enda sõnul arusaamatuks, kust võetakse tuleval aastal lisatuluna veel 20 miljonit eurot, sest riigikogu ja valitsuse menetluses olevatest ja seega veel jõustumata muudatustest oodatav tulu on juba eelarvesse arvestatud. «Autode käibemaksu puhul on arvestatud 40 miljonit ja nn 1000 euro deklaratsioonide puhul 30 miljonit täiendavat laekumist aastas. Mis annab veel täiendava 20 miljonit? Mulle tundub, et lubadused vajavad katet ning siia on lisatud õhku juurde, sest paber kannatab kõike,» lausus ta.

Sester nimetas murettekitavaks ka seda, et uue koalitsiooni kokkulepped on tehtud enne kevadist majandusprognoosi, mis annaks selgema arusaama majanduse suundumustest. «Ajutine valitsus kiirustab täna otsustega, omamata baasandmeid. Lähtudes parempoolsest konservatiivsest maailmavaatest oleme varasemalt kõigepealt teinud selgeks, millised on meie tulud ning selle info pealt oleme saanud teha otsuseid erinevate uute poliitikate elluviimiseks. Täna pannakse paika kõigepealt lubadused ja alles siis katteallikaid ning see on sisuline käekirja muutus, mida varem ei ole olnud.» ütles ta.