Sõnumitooja: Kuidas uus riigieelarve Eesti arengut toetab

31.01.2017Meediakajastus

Alanud aasta riigieelarve 9,66 miljardit eurot on ära jagatud nii, et kõik Eesti jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad saaksid oma osa.

Uue riigieelarve eesmärk on majanduskasv. Kui kasvab majandus, kasvavad ka maksutulud, saame rohkem suunata ühist raha julgeolekule ning üldise heaolu ja me rahvaarvu kasvatamiseks.

Eesti majanduse kasvuväljavaated on head – alanud aastaks prognoositakse majanduskasvu hoogustumist

2,5 protsendini, mis teeb silmad ette eelmisele ja üle-eelmisele aastale.

Eesti on avatud majandusega riik, meid mõjutavad enam arengud piiri taga. Lähinaabrite – Soome, Läti, Leedu ja Venemaa – majandusolukord on paranemas. Me ettevõtetele tähendab see laiemaid ekspordivõimalusi, suuremaid tulusid.

Majanduse arengut stimuleerivad ka riigi hüppeliselt kasvavad investeeringud ja euroraha kasutamine. Koos riigi kaasfinantseeringuga on euroraha toel tehtavatele projektidele riigieelarves selleks aastaks ette nähtud veidi üle miljardi euro.

Majanduskasvu toetavad ka maksumuudatused. Hotelle ja turismitalusid toetab uue valitsuse otsus jätta majutusasutuste käibemaks 9 protsendile ning tühistada maksu tõstmine. Ettevõtlust ja majanduskasvu toetab ka me otsus jätta ära diislikütuse aktsiisitõus järgmise aasta algul, kuna suurema osa müüdavast diislikütusest tarvitavad Eestis ettevõtted.

Tänu majanduskasvule läheb ka inimeste elu sel aastal paremaks: keskmine palk kasvab prognoosi järgi 5,5 protsenti. Samas tempos peaksid tõusma pensionid: uus riigieelarve näeb ette keskmise vanaduspensioni tõusu 20 euro võrra ehk 416 euroni. Poliitiline otsus on, et keskmine pension jääb endiselt tulumaksuvabaks. Neid pensionäre, kes elavad üksi, toetab riik täiendavalt 115 euroga aastas. Kokku oleme pensionideks eelarves ette näinud 1,67 miljardit eurot.

Kasvavad ka riigikaitselised kulud, ulatudes 481 miljoni euroni. Lisaks 2 protsendil e SKPst oleme kokku leppinud liitlaste kohaloleku kulude finantseerimise, järgmisel aastal käivitame täiendava kaitseinvesteeringute programmi. Tegu on seni suurima summaga, mis ületab ka NATO liitlaste vahel kokku lepitud taset, ulatudes ligi 2,2 protsendini SKPst.

Samuti oleme eelarvet koostades pidanud silmas, et kasvaksid ennekõike õpetajate, politseinike, päästjate, sotsiaal- ja kultuuriala töötajate palgad. Siht on tõsta õpetajate keskmine palk 120 protsendile Eesti keskmisest aastaks 2019. Palgakasv teistes valdkondades on samuti võimalik, seda aga kokkuhoiukohtade leidmisel või uute reformide kaudu.

On loomulik, et riik ei võta tulumaksu inimestelt, kes teenivad alampalka või sellega sarnast palka. Seetõttu saavad ligi 100 000 töötajat, kelle aastatulu jääb alla 7818 euro ehk keskmiselt alla

651,5 euro kuus juba 2017. aastal taotleda tulumaksu tagasimakset. Selleks tuleb minna maksuameti kodulehele ja esitada vastav taotlus koos tuludeklaratsiooniga.

Kuni keskmist palka saavatele töötajatele tõuseb maksuvaba tulu 2018. aastal 500 eurole kuus. Ka on tähtis, et mitte keegi ei hakka ka pärast maksumuutusi maksma oma sissetulekult tulumaksu rohkem kui 20 protsenti.

Lastega perede heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks rakendub lasterikka pere toetus – kolme lapsega pere saab alates juulist toetust 500 eurot kuus, nelja lapsega 600 eurot ja seitsme lapsega 1000 eurot. Käivituv elatisabi fond tagab, et laps saab vähemalt osa maksmata elatisrahast kätte.

Kui võtta kokku kõik uued ja juba varasemast kehtivad toetused ja hüvitised, siis üha vähem tähendab laste kasvatamine perele vaesus-lõksu sattumist. Loodame, et nii hakkab ka meie rahvaarv tasapisi kasvama.

SVEN SESTER, rahandusminister