Sport.postimees.ee: Koostame, kaasame, vajame, arutame – kunagi tulevikus (Peep Pahv)

23.11.2015Meediakajastus

Eesti sporti vaevavad rahanappus ning kogu riikliku rahastamisskeemi killustatus. Eesti Olümpiakomitee on otsinud abi riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühmast ning pöördunud ettepanekuga peaminister Taavi Rõivase, kultuuriminister Indrek Saare ja rahandusminister Sven Sesteri poole. Aeg läheb, aga lahendusi pole. Spordirahvas peab arvestama ebamäärasusega eeloleval aastal ja pole võimatu, et ka ületuleval aastal.

Postimees uuris ministritelt, kui kaugele on jõudnud arutelud EOK ettepanekuga eraldada neile kogu hasartmängumaksu nõukogus jagatav raha. Poliitikute vastused olid… nagu poliitikute vastused ikka.

Rõivas tunnistas, et EOK ettepanek on temani jõudnud, kuid valitsuses pole see teema veel arutusele tulnud. «Kuna EOK presidendi ettepanek muuta hasartmängumaksu nõukogu tegevust puudutab oluliselt ka kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna rahastamist, tuleb aruteludesse kaasata ka sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium,» teatas ta. Valitsuse kommunikatsioonibüroo kaudu saadetud lisaküsimusele, millal nimetatud ministeeriumeid arutelusse kaasatakse, peaministrilt vastust ei tulnud.

Ümmargune on ka kultuuriminister Saare vastus. «Kultuuriminister ja rahandusminister on kokku leppinud, et alustatakse riigi spordi rahastamismudeli olemasolevate aluspõhimõtete ülevaatamist ning riigieelarve strateegia 2017–2020 koostamisel esitatakse praeguste aluspõhimõtete muutmise ettepanekud valitsusele otsustamiseks,» rääkis ta. «Selle tegevusega on võimalik põhjalikumalt analüüsida ka EOK ettepanekut.»

Rahandusminister Sesteri seisukoht oli kõige selgem. «Eri allikatest spordile liikuv raha peab olema suunatud avalikult määratletud spordipoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning liikuma läbipaistvalt ja minimaalse bürokraatiaga,» leidis ta. Rahandusminister lisas, et ootab kultuuriministrilt spordi rahastamise tuleviku terviklikku nägemust. «Rahandusministeeriumi roll on hinnata eelkõige eelarvelisi võimalusi.»

Valitsuse tegevusprogrammis on kirjas, et spordialaliitude riigieelarvest ja riigiettevõtete poolt rahastamisele kehtestatakse selgemad reeglid. Tähtajaks on märgitud käesoleva aasta november – seega peaks selle nädala lõpuks olema asjad paigas ning spordialaliitudel selge teadmine, kui palju ja kuidas nad raha saavad.

Tegelikkuses on asjad muidugi teisiti: selgub, et tegevusprogramm, vähemalt see osa, mis puudutab sporti, pole püha dokument ning mingeid reegleid niipea ei kehtestata. Peaminister nentis, et kultuuriminister ja rahandusminister pole spordialaliitude riigieelarvest ja riigiettevõtetest rahastamise selgemaid reegleid puudutavat küsimust kabinetti aruteluks toonud.

Saar selgitas, et töö käib täie hooga: «Tegevusprogrammi koostamine koosneb kahest osast: rahandusministeeriumi koostatavast riigiettevõtete osaluspoliitika valgest raamatust ning spordialaliitude toetamise põhimõtete täiendamisest.» Saar lisas, et neist viimase eest vastutab just kultuuriministeerium, kuid selle tähtaeg on… detsember 2016!

Seega pole lootustki, et spordi riikliku rahastamise mudel saaks paika enne 2017. aasta eelarvete koostamist ja kinnitamist. Vähemalt kahel järgmisel aastal on selles küsimuses oodata endiselt ebamäärasust.

Sester tunnistas, et niinimetatud valge raamat on tõepoolest koostamisel ja see käsitleb ka äriühingutepoolset toetuste maksmist. «Selle dokumendi põhjal tehakse valitsusele ettepanek, kas toetuste maksmine riigi äriühingute poolt on põhjendatud ka tulevikus,» märkis ta. Seega pole sugugi kindel, et riigiettevõtted hakkavad sporti toetama.

Postimees küsis ministritelt ka nende isiklikku nägemust, kuidas spordi rahastamist korraldada. Rõivas tsiteeris vastuseks koalitsioonilepingut: «Oleme kokku leppinud, et seame spordialaliitude riigieelarvest ja riigiettevõtetest rahastamisele selgemad reeglid ning parandame õigusruumi soodustamaks äriühingute osalust kultuuri ja spordi rahastamisel. Sealhulgas riigile kuuluvate ja riigiosalusega äriühingute kaasamiseks spordi ja professionaalse kultuuri toetamisse teatud protsendiga oma kasumist läbipaistvate ja ühtsete reeglite alusel.»

Saare vastus oli samuti poliitikule kohane: «Riiklikult rahastavad praegu sporti peamiselt kultuuriministeerium, kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu. Tiitlivõistlustel jätkuvalt konkurentsis püsimiseks ning liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste arvu märkimisväärseks tõstmiseks on vaja oluliselt suurendada spordi ja liikumisharrastuse riiklikku rahastamist.»

Midagi on kultuuriministeeriumis siiski teoksil. Spordi rahastamise aluspõhimõtete ülevaatamiseks on ministeerium kokku kutsunud töögrupi, kuhu kuuluvad EOK, spordialaliitude, maakonna spordiliitude ning teiste strateegiliste partnerite esindajad.

Töögrupi esimene kohtumine toimus 13. novembril, uuesti tullakse kokku detsembris ning uue rahastamismudeli aluspõhimõtete ettepanekuid soovitakse tutvustada tuleva aasta esimeses kvartalis. Seega pisut varem, kui peavad valmima spordialaliitude toetamise põhimõtted.