Sport.postimees.ee: Olümpiavõitja toetus jäi Andrus Veerpalule alles (Karl Juhkami)

29.04.2021Meediakajastus
Andrus Veerpalu jäi pärast Seefeldi dopingusaaga süüdimõistvat otsust ilma talle omistatud riiklikest teenetemärkidest, kuid et 2002. ja 2006. aasta olümpiakullad on tal jätkuvalt olemas, maksab riik talle endiselt olümpiavõitja toetust, mis tänavu on näiteks 5400 eurot

Kuigi ühiskonnas puhkes sel teemal ka kerge debatt – kas Veerpalu ikkagi peaks riigilt raha saama – leidis Kultuurkapitali nõukogu eilsel koosviibimisel, et puudub juriidiline alus selle väljastamisest keeldumiseks.

«Meil on kehtiv nõukogu kord ja sätestatud statuut, mille põhjal antakse toetusi. Eesti juriidikas ei saa teha otsust inimese kahjuks, kui ta on täitnud kõik tingimused ja vastab statuudile. Olümpiavõitja Andrus Veerpalu on ja seda talt keegi ära võtnud pole,» sõnas Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.

Ta lisas, et toetuste maksmisel lähtub Kultuurkapital neile esitatud taotlustest, mis olümpiavõitjate puhul on tulnud Eesti Olümpiakomitee (EOK) poolt. «Ehk tegelikult on EOK otsustada, kas Veerpalu nime lisada taotluste hulka ka järgmisel aastal. See on spordirahva otsus,» lausus Saks ning lisas, et nõukogu arutas ka statuudi muutmist, kuid otsustas seda mitte teha, sest leidis taas, et nende pädevuses pole hinnata seda, kes on olümpiavõitja ja kes mitte. «See otsus saab tulla ainult Rahvusvahelisest olümpiakomiteest (ROK) või siis Eesti kontekstis EOKst.»

Mis on olümpiavõitja riiklik toetus?

Olümpia- ja paraolümpiavõitjatel on võimalik kümme aastat enne pensioniea kättejõudmist (praeguse seisuga 55. eluaastal) taotleda täiendavat riiklikku toetust, mis on seotud keskmise palgaga (tänavu 1441 eurot kuus).

Kuivõrd Veerpalu sai tänavu alles 50-aastaseks, siis see teda veel ei puuduta. Küll on oluline siinkohal märkida, et Spordiseaduse teine peatükk ei sätesta võimalust olümpiavõitjale toetust mitte välja maksta näiteks hilisema vääritu käitumise eest.

Lisaks on olümpiavõitjatel – sh Veerpalul – õigus taotleda olümpiavõitja tunnustuspreemiat, mis tänavu on siis 5400 eurot. Selle tarbeks esitatakse avaldusi kord aastas ning need pannakse teele EOK poolt.

Arutelul viibis EOK esindajana Peeter Lusmägi, kellelt Postimees samamoodi kommentaari palus.

Kas Olümpiakomitee kavatseb edaspidi Veerpalule olümpiavõitja toetust taotleda?

«See on natukene laiem küsimus,» alustas Lusmägi. «Punkt üks: Veerpalu on kahekordne olümpiavõitja ja seda saab temalt ära võtta ainult ROK. Praeguste juhtumite valguses seda kindlasti ei tehta. Teatavasti analüüsitakse ka dopinguproove kuni kümme aastat pärast sooritust ehk see aken läks Veerpalu jaoks kinni 2016. aastal. See on üks pool.

Teine pool on, mida tunneb spordirahvas. Olen viimase nädala jooksul rääkinud julgelt üle 40 erineva spordijuhiga ja arvamused jagunevad kahte leeri. Ühed ütlevad, et lähtume juriidikast: Veerpalu on meie olümpiavõitja. Teised ütlevad, et ta on meie tsunfti ehk spordivaldkonda petnud; et ta on olümpialiikumise põhiväärtuste, milleks on aus mäng, reeglite vastu selgelt eksinud ega vääri seda toetust,» selgitas Lusmägi.

Kuhupoole see debatt võiks liikuda, ta öelda ei osanud, kuid kindel on see, et EOK tasandil see jätkub. «Küsimus on ilmselt EOK täitevkomitee pädevuses, kus on 18 liiget poliitikutest olümpiavõitjateni. Nemad peaksid kujundama oma seisukoha,» sõnas Lusmägi.

Samas on oluline mõista, et niisama Veerpalu nime olümpiavõitjate hulgast välja lüüa ei saa. Sellel peab olema ikkagi juriidiline alus. «EOK taotluses on kõik olümpiavõitjad nimeliselt välja toodud. Kui Veerpalu nime seal enam ei esine, siis jääb üle ilmselt oodata, mis samme tema järgmiseks ette võtab. Siin on võimalikud erinevad juriidilised kaasused. Raske öelda, millega see EOK debatt võiks päädida, kuid aega veel on: järgmise aasta taotluse tähtaeg on 20. veebruar,» sõnas Lusmägi, kes ütles välja ka enda isikliku arvamuse. «Minu seisukoht on, et seni, kui Veerpalul on kehtiv dopingukaristus, ei tohiks ta avaliku sektori allikatest toestust saada.»

Mis on EOK täitevkomitee ja kes sinna kuuluvad?

Täitevkomitee on EOK juhatus, kuhu kuulub 18 hääleõiguslikku liiget: president, kaks asepresidenti ja 14 täitevkomitee liiget. Täitevkomiteesse kuulub ex-officio EOK sportlaskomisjoni esimees. Täitevkomitee kohtub vastavalt vajadusele, aga vähemalt kord kvartalis.

EOK täitevkomitee liikmed: Urmas Sõõrumaa (EOK president), Erich Teigamägi (EOK asepresident), Toomas Tõnise (EOK asepresident), Allar Levandi, Anne Rei, Gerd Kanter (sportlaskomisjoni esimees), Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Helle-Moonika Helme, Indrek Saar, Jaanus Karilaid, Kristjan Port, Lauri Luik, Mihhail Kõlvart, Oliver Kruuda, Raivo Rand, Remo Holsmer, Sven Sester.