Menüü 
Sport.postimees.ee: Presidendi vaikne taandumine ja poliitraha kauplemine (Peep Pahv)
14.01.2016MeediakajastusSeli pehme taandumine ja poliitraha näiline kauplemine
Kõik läks nii, nagu võis arvata. Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Neinar Seli teatas tagasiastumisest, kuid vastavalt EOK täitevkomitee otsusele jääb ta ametisse 15. aprillini. Selleks kuupäevaks kutsutakse kokku korraline EOK üldkogu, mille ühe osana toimuvad erakorralised presidendi valimised. Seega võimaldatakse kolm ja pool aastat presidendi ametit pidanud, ent möödunud aasta lõpus korruptsioonis lõplikult süüdi mõistetud mehel soliidselt lahkuda.
Tegemist on niinimetatud kirik-keset-küla-variandiga. Seli täitis oma lubaduse süüdimõistmise korral tagasi astuda, samas ei pea ta patuoina kombel päevapealt tagaukse kaudu lahkuma. Uue presidendi valimised tuuakse lihtsalt poole aasta võrra ettepoole ning mingit ajutist sildpresidenti, kes juhiks EOKd sügiseni, ei tule.
«Kevad on presidendi valimisteks isegi parem aeg, sest EOK peab hakkama sõlmima lepinguid toetajatega, kuid sügiseks on ettevõtetel järgmise aasta eelarved juba lukus. Lisaks peame suhtlema ka riigiga,» rääkis EOK peasekretär Siim Sukles. Vastavalt olümpiakomitee reeglitele valitakse uus president neljaks aastaks, seega nihkuvad ka järgmised valimised kevadisele ajale.
Seli ise jättis täitevkomitee koosolekule tulemata. Ta selgitas, et ei soovinud mõjutada täitevkomitee otsust, kuidas edasi tegutseda. Samas räägiti ka tema haigestumisest.
Eilne täitevkomitee koosolek kestis pisut üle tunni. Suklese sõnul kulutatigi kõige rohkem aega presidendi küsimusele. Otsus langes siiski üsna üksmeelselt. Juba varem oli selge, et suur hulk spordirahvast peab Seli korruptsioonis süüdimõistmist ebaõiglaseks, kuna ta püüdis hankida raha Eesti spordile.
Paika said ka presidendiks ihkavate inimeste jaoks olulised daatumid. Presidendiks saab kandideerida inimene, keda toetab vähemalt 15 EOK liiget. Allkirjade kogumiseks on aega kaks kuud, kandidaatide nimekiri läheb lukku 18. märtsil. Seega ei jää kampaania korraldamiseks ülemäära palju aega.
Juba varem on meedias avaldatud võimalikud EOK presidendiks ihkajad: Urmas Paet, Urmas Sõõrumaa, Jüri Ratas ja Erki Nool. Räägitud on ka Gerd Kanteri ambitsioonist, kuid valimiste toomine kevadeks muudab Rio olümpiaks valmistuva mehe kandideerimise sisuliselt võimatuks.
Täitevkomiteesse kuuluva Jaak Salumetsa sõnul pole Eesti spordi kõige tähtsam küsimus see, kellest saab uus president, vaid see, mis tulevikus muutub. Ta juhtis tähelepanu sellele, et lõpuks ometi tuleb saada paika spordi riiklik rahastamine. «Praegune rahastamise süsteem peab muutuma, praegu toimib kõik väga valikuliselt,» nentis ta.
Rahastamine on aastaid olnud Eesti spordi juhtimise võtmeküsimus. Riigi toetuse süsteemi ebamäärasus sai saatuslikuks Selile ja tekitas palju paksu verd eilegi, kui EOK täitevkomitee kinnitas alaliitudele mõeldud lisatoetuste eraldamise. Tegemist on riigikogu eraldatud katuseraha jaotamisega.
Kogu loo totrus peitub selles, et katuseraha antakse EOK-le, kuid sellega kaasneb kiri täpse jaotustabeliga, kuidas see tuleb alaliitudele laiali jagada. EOK täitevkomitee ülesanne on see jaotus formaalselt kinnitada. Mingeid muudatusi selles tabelis ei tehta.
Raha jaotus on pealtnäha kohati kurioosne ega ole mõnelegi alaliidule, ammugi veel lihtsale spordisõbrale, mõistetav. Nii saab viimasel ajal kesiste tulemustega hiilanud suusaliit 165 000 eurot. Eesti spordi medalimasinateks olnud vehklejad aga ainult 5 000, äsaja Eesti parimaks meessportlaseks valitud Mart Seimi alaliit tõsteliit jäi aga sootuks toetuseta.
Tegelikult on asjade sellisele käigule väga lihtne seletus. Tegemist on riigikogu liikmetele jagamiseks mõeldud rahaga ning sealt oma osa saamiseks tuleb teha rohkelt lobitööd. Seega saavad raha vaid need, kes küsivad ja suudavad seda teha järjekindlalt. Rahasaajate hulgas oli ka EOK.
«Selleks et raha saada, käisin ma isiklikult nelja partei esindaja juures jutul,» rääkis Sukles. Samas ei pea ta aastaid Eestis valitsenud süsteemi õigeks. «Sellise asja võiks ära lõpetada. EOK tegi juba suvel ettepaneku, et spordile mõeldud raha tuleks otse EOK arvele ja me ise jagaksime seda vastavalt vajadustele.»
Katuserahaga – lisas spordile rahastatakse sellest ka muid valdkondi – kaasnevast hämarusest on räägitud aastaid. Suklese sõnul on vähemalt lootus, et spordi rahastamise süsteem hakkab tõesti muutuma. Peasekretäri sõnul toetab seda ka EOK täitevkomiteesse kuuluv rahandusminister Sven Sester.
Spordi katuseraha jaotus
Eesti Kergejõustikuliit – 225 000
Eesti Korvpalliliit – 225 000
Eesti Võrkpalliliit – 185 000
Eesti Suusaliit – 165 000
Eesti Maadlusliit – 50 000
Eesti Orienteerumisliit – 50 000
Eesti Motospordi Föderatsioon – 40 000
Eesti Ujumisliit – 40 000
Eesti Karateliit – 37 000
MTÜ Rally Estonia – 30 000
Eesti Jalgpalliliit – 25 000
Eesti Curlinguliit – 15 000
Eesti Sulgpalliliit – 15 000
Eesti Tenniseliit – 15 000
Spordiselts Kalev – 15 000
Eesti Käsipalliliit – 10 000
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon – 10 000
Eesti Sõudeliit – 10 000
Eesti Triatloniliit – 10 000
Spordiselts Jõud – 10 000
Eesti Uisuliit – 5000
Eesti Vehklemsliit – 5000
Pärnumaa Spordiliit – 5000
Pärnu Maakoolide Liit – 5000
Spordimeditsiini SA – 5000
