Teeaukude asemel hakatakse lappima eelarveauke

03.04.2014Arvamus
Teeaukude asemel hakatakse lappima eelarveauke

Rahandusministeerium tõi oma kevadise majandusprognoosiga majanduskasvu ligi kaks korda allapoole. Varasema 3,6% asemel näeme nüüd 2% kasvuprognoosi. Süvenedes arvudesse tundub see ikka veel liiga optimistlik olevat. Ka prognoosijad ise ütlevad, et väliseeldused fikseeriti 2014. aasta veebruarikuu seisuga ehk enne Ukraina sündmuste eskaleerumist, ning pole arvestatud võimalike ELi majandus­sanktsioonide ja Venemaa poolsete vastureaktsioonidega. Eesti on väike, dünaamiline ning majanduslikult avatud riik. Kuna meie lähinaabrite majandus ei ole veel kriisisituatsioonist kosunud, siis automaatselt mõjutab see ka Eesti eksporti välisturgudele. Ekspordi selge vähenemine on pannud majanduskasvu lootused tänavu peamiselt sisetarbimisele, sellega on aga koheselt sisse programmeeritud kasvuallikate struktuurne probleem.

Struktuurne tasakaal oli 2014. aastaks kinnitatud IRL ja Reformierakonna valitsuse poolt +0,7% SKPst. Eesmärgiks oli jõuda 2016. aastaks +1% SKPst. Tegemist oli kokkuleppega, kus ühelt poolt IRL ja teiselt poolt Reformierakond koos rahandusminister Jürgen Ligiga välistasid eesmärkide lõdvendamise. Ka nominaalselt oli eesmärgiks jõuda eelarve tasakaalu, sest iga komakoht miinust riigieelarves tähendab reaalelus lihtsalt ülekulutamist ning kulukatte otsimist, kas siis riigireservide käikulaskmise või täiendava laenuvõtmise näol.

Nüüd näeme ajutise valitsuse käekirjana hoopis uut lähenemist. Struktuursest ülejäägist ei räägi enam keegi. 2015. aastal vähendatakse ülejääki 0%ni. Nominaalselt, ehk igapäevases eelarves prognoositakse kogu perioodi ulatuses miinust. Lähiaastad toovad olukorra, kus kulud ületavad tulusid 0,7-0,8% aastas. Ja sellist miinust näeme nii 2014, 2015, 2016 kui ka 2017 aastal. Ajutise valitsuse eemaldumisel eelarve tasakaalu põhimõttest tekib vajadus vähendada riigi reserve tervelt 40-45% võrra reservide kogumahust. Sisuliselt sööme me raha lihtsalt ära ja elame üle oma võimete. Rahas tähendab see vähemalt -569 miljonit eurot. Aga reservide taset tuleb meil jälgida, sest struktuurne eelarvetasakaal on arvestuslik näitaja, mis raha juurde ei too. Rasketel aegadel aitasid reservid meid kriisi üle elada, buumiaegadel jällegi rasva koguda. Vaadates valitsuse tänaseid kuluplaane, meenutavad need buumiaega, kuid reserve buumiajale kohaselt ei suurendata, vaid hoopis kasutatakse väljakäidud lubaduste katteks. Eelarve tulud vähenevad võrreldes koalitsioonileppe aluseks oleva prognoosiga käesoleval aastal 32 miljon eurot ja tuleval aastal 59 miljon eurot, seega 2015. aasta eelarvepositsioon halveneb kokku ligi 100 miljonit võrreldes koalitsioonileppe sõlmisel aluseks olnud numbritega. See tähendab, et koalitsioonileppe lubaduste täitmiseks peab valitsus leidma veel 100 miljonit täiendavaid vahendeid. Kuna isegi olemasolevad tuluallikad on osaliselt õhku täis, pole ajutisel valitsusel muud võimalust kui ka see summa jällegi riigi reservidest võtta.

Lisaks reservide kokkukuivamisele tähendab uus koalitsioonilepe, et 200 tuhat vanemat kaotavad emapensioni (23 miljonit eurot), vähendatakse oluliselt teehoiule mõeldud vahendeid (25 miljonit eurot) ning aktsiisitõusu tõttu suurenevad kodukulud peredel, kes kasutavad kütteks maagaasi või seni aktsiisivaba kütteõli.

Vaadates ka teiste sõltumatute analüütikute lähiperioodide prognoose, võib ajutiselt valitsuselt küsida, kas tänased liigoptimistlikud pikaajalised kulutused kannavad seda väärtuspõhist eelarvetasakaalu põhimõtet, mida varasemalt on uhkusega eesmärgiks seatud. Või tuleb nentida, et väheneva teede rahastuse tõttu hakatakse teeaukude asemel lappima eelarveauke.