Uudisvoog.postimees.ee: ARB: Rail Balticu Nabala trasside kohta levitatakse valefakte

05.10.2015Pressiteade

Pressiteade
6. oktoober 2015

Rail Balticu juhtkomitee tegi teatavaks RB trassieelistuse 7. juulil 2014. Sellest hoolimata on rahandusminister Sven Sester (IRL) ja keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL) soovitanud tagasi pöörduda Nabalat läbiva trassialternatiivi juurde. Seejuures on meedias kajastatud mitmeid väljaütlemisi viitega, et Nabala trassi kaardile tagasi toomise eesmärk on kokku hoida kümneid miljoneid eurosid maksumaksja raha ning Nabala looduskaitseala pole piisavalt uuritud. ARB juhib tähelepanu, et keskkonnaministeeriumil on olemas värsked uurimistulemused, sest Nabala-Tuhala looduskaitseala loodi viie ekspertiisi alusel alles 1. detsembril 2014.

Kodanikuliikumine ARB juhib veel tähelepanu, et poliitikute ja huvigruppide avaldustes on Rail Balticu nn Nabala trassi kohta esitatud teisigi valeväiteid.

1. Nabala trass ei ole lühim

Läbi Nabala kulgeva rööbasteede kogupikkus on ligikaudu 68 km, praeguse “eelistatud” trassi kogupikkus on 66 km. Kõige lühem ja pikaajaliselt seetõttu kuluefektiivsem on aga hoopis osaliselt mööda olemasolevat raudteekoridori kulgev trass 12A läbi Liiva ja Männiku kuni Sakuni ja sealt edasi mööda trassi 16B, mille kogupikkus on 61 km, mis on 5 km lühem kui eelistatud trass.

Siinkohal tõstatab ARB küsimuse: Miks rahandusminister Sester ei soovita hoopis kõige lühemat trassi, mis pikaajaliselt hoiaks riigile kokku miljoneid eurosid ja mida on soovitanud kaaluda mitmed Harjumaa kohalikud omavalitsused?

3. Nabala trasside mõjualas elab samaväärne arv inimesi

Vastavalt trasside võrdlustulemustele on likvideeritavate hoonete arv Nabala trassil viis hoonet ja praegu eelistatud trassil seitse hoonet. Nabala trass möödub Lagedilt ja Vaidast, kus elab ca 1800 inimest. Ainuüksi Rae vallas Nabala trassi mõjualas elab üle 2000 inimese.

4. Trassi maksumus tekitab segadust

Trasside maksumusi hinnates tuleb arvestada, et ehitusmaksumus on Nabala trassi puhul ca 360 miljonit eurot ainult juhul, kui kaubaveoharu läheb Muuga sadamasse läbi Rebala muinuskaitseala. Kui kaubaveoharu läheb Muugale läbi Iru sõlme, nagu praegu eelistatud trassi korral, siis ehitusmaksumus kasvab kuni 40 miljonit eurot. Nabala trassi puhul pole senistes kalkulatsioonides üldsegi arvestatud tulevase Tallinn-Helsinki tunneli suudme asukohaga, mis veel märkimisväärselt tõstab selle trassi maksumust.

Kodanikuühendus ARB on seisukohal, et niivõrd suure ja maksumaksjale kuluka taristu trassivalik peab olema mittepolitiseeritud, tuginema analüüsidele ning arvestama samuti regionaalse mõõtmega, luues eeldused kohaliku transpordi väljaarendamiseks samal taristul.

ARB kontaktisik:

Liivi Tamm

Mob 51 07011

liivitamm@gmail.com

Facebook: Avalikult Rail Balticust