Uudisvoog.postimees.ee: Avalik pöördumine: Ida-Virumaa põlevkivitööstus peab arenema koostöös riigiga

22.02.2016Pressiteade

Avalik pöördumine: Ida-Virumaa põlevkivitööstus peab arenema koostöös riigiga
Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstusettevõtete Liidu tegevjuht

Tunnustan ja toetan valitsust, kes ministrite Michal, Sester ja teiste osavõtul (ka Urve Palo kõneles majandusministrina ressursitasude reformi vajalikkusest) on asunud kiiresti analüüsima, kuidas saaks riik ettevõtluskeskkonna kujundamise läbi toetada riiklikult strateegilise maavara – põlevkivi – väärindava sektori jätkusuutlikkust naftaturge pureva ülepakkumiskriisi tingimustes. Eesti Keemiatööstusettevõtete Liidu nimel soovin, et valitsus jõuaks vajalikes sammudes kiiresti kokkuleppele. Põlevkivitööstuse oskuslik reguleerimine arendab nii Eesti majandust, kaitseb energeetilist julgeolekut, toetab Eesti regionaalset sotsiaalmajanduslikku tasakaalustatust ja tõsi ka see – kaitseb looduskeskkonda.

Eesti põlevkivitööstus on Ida-Virumaal oluline tööandja – sektori ettevõtted pakuvad piirkonnas tööd kokku ligi 8000 inimesele. Poliitikauuringute Keskuse Praxise uuringud kinnitavad, et iga töökoht põlevkivitööstuses loob omakorda ühe töökoha mõnes muus eluvaldkonnas; nii on Ida-Virumaal põlevkivitööstusega seotud hinnanguliselt ligi 20 000 töökohta. Vähemalt iga viies tööealine Ida-Virumaa elanik teenib elatist põlevkivitööstusega otseselt või kaudselt seotud ametipostil. Meie töötajad on kogenud – keskmiselt 13-aastase staažiga ja hästitasustatud spetsialistid – keskmise brutopalgaga ca 1500 eurot. Ning ärme piirdu vaid tuluga, mida ühiskond tänasest põlevkivitööstusest saab. Iga sellest sektorist koondatuga ei vähene mitte ainult tulu, vaid suureneb ühiskondlik kulu – surve Töötukassale ja sotsiaalkindlustussüsteemile.

2014. aastal laekus põlevkivitööstusest riigieelarvesse kaevandamise ressursitasudest, keskkonnatasudest, tööjõumaksudest ning dividendidest üle 300 miljoni euro. Põlevkivitööstuse panus Eesti sisemajanduse koguprodukti on hinnanguliselt 4–5%, mis on ligikaudu sama palju kui kogu toiduainetööstuse ja telekommunikatsioonisektori panus kokku. Riigieelarve kulud moodustasid 2014. aastal üle 7 miljardi euro, iga 20. euro kulude tasumiseks maksis põlevkivitööstus.

Tööstus pingutab kõvasti keskkonna nimel

Ida-Virumaa keskkonna ja majanduse tulevik on paratamatult seotud põlevkivi- ja keemiatööstusega. Jah, põlevkivitööstusega käib kaasas suur sotsiaalne vastutus. Nutikas lähenemine ning märkimisväärsed investeeringud keskkonnaalastesse projektidesse ja kõrgtehnoloogilisesse tööstusesse aitavad kaasnevat keskkonnasaastet minimeerida või isegi eos tappa. Kuid lisaks oma tegevusest tuleneva mõju kompenseerimisele maksab Eesti põlevkivitööstus kinni ka keskkonnakahju, mille eest tal otsene vastutus puudub – täna rahastatakse läbi keskkonnatasude ka riigi omandis olevate ja nõukogude ajast pärinevate jääkreostusega alade likvideerimine. Makstud keskkonnatasudele lisanduvad tehtud investeeringud: vahemikus 2011-2014 investeerisid 3 suuremat põlevkivitööstusettevõtet keskkonda otseselt ja kaudselt üle 350 miljoni euro. Nii Eesti Energia, VKG kui Kiviõli Keemiatööstus on väljaarendanud ning kasutusse võtnud uusi, tunduvalt keskkonnasäästlikumaid tootmisseadmeid.

Keskkonnakaitsjad muretsevad õigusega, et põlevkivitööstuse puhul on vaja jälgida ka õhu- ja veesaastet. Eesti põlevkivitööstusel on tänapäeval kasutusel Euroopa parima võimaliku tehnoloogia nõuetele vastavad püüdeseadmed ja tipptehnoloogilised seirejaamad. Põlevkivitööstus on muutunud avatuks ning teostab pidevat seiret oma mõju osas (nt VKG seirejaama andmed välisõhu puhtuse kohta on reaalajas avalikult kättesaadavad). Investeeritud on ülikallitesse väävlipüüdmisseadmetesse (summad ulatuvad kuni mitmekümne miljoni euroni seadme kohta) ja veel paljudesse teistesse seadmetesse, mis võimaldavad kinni püüda vähemalt 98% õhuheitmetest (tolm ning lenduvad orgaanilised ained). Eestis on Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti „Õhukvaliteet Euroopas 2015“ hinnangu kohaselt esmatähtsate näitajate lõikes välisõhu seisund hea, seda kinnitab ka Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Raporti alusel on saasteainete tasemed võrreldavad Soome ja Rootsi vastavate näitajatega, mistõttu Eesti on oma õhukvaliteediga tabeli esikolmikus.

Samuti on Eesti põlevkivitööstus mõeldamatult keskkonnasäästlikumaks muutunud oma mõjus vee kvaliteedile. Ettevõtted taaskasutavad suure osa oma heitveest või eelpuhastavad selle enne puhastitele suunamist. Paranenud on ka kaevandusest väljapumbatava vee kvaliteet. Nii on Eesti põlevkivitööstusest loodusesse naasva vee sulfitisisaldus sama nagu poes müüdavas peenes San Pellegrino vees – 550mg ühe liitri kohta. Investeeringutega kõikidele Euroopa Liidu normidele vastavatesse prügilatesse ning kinnistesse jahutusvee- ja tuhatranspordisüsteemidesse on veereostuse tekke risk viidud miinimumini. Põlevkivitööstus on täna puhtam kui kunagi varem ja vastab nendele kõrgenenud ootustele, mis eestimaalastel meie looduskeskkonna suhtes on. Teisalt on tänased saastetasud, mis on mõtteliselt kehtestatud minevikutööstusele, maksude asemel osalt põhjendamatuteks trahvideks muutunud ja saastetasudega maksustamise poliitika pigem pidurdab edaspidiseid keskkonnainvesteeringuid.

Aga kui kõik on nii hästi…

…siis miks on põlevkivitööstus palunud riigil siduda ressursitasud maailmaturuhindadega ja küsinud muid ajutisi leevendusmeetmeid?

Sest Eesti põlevkivitööstus väärindab riiklikult strateegilist maavara kriisi ajal. Kriisis on maailma energiaturg, milleni on jõutud osade tootjariikide ülepakkumise ja omavahelise konkureeriva turuhaaramise tõttu, mida süvendab majandusseisak. Selle tulemusena on nafta – vaatamata selle pidevale vähenemisele ja maa alt väljatoomise kallinemisele – neli korda odavam kui kaks aastat tagasi. Põlevkivitööstuse õlitooted ei ole kunstlikult madala naftahinna tingimustes konkurentsivõimelised ja me peame toetama kriisi üleelamist, et seejärel taas rahvusliku tööstuse toel jätkata jõukuse kasvatamist.

Maailmas on vaid kolm riiki, kus on teaduslikult ja tehnoloogiliselt võrreldav, tipp-tasemel põlevkivikeemiatööstus – Hiina, Brasiilia ning jah, Eesti. Me peame vaatamata hetkelisele kriisile pingutama, et Eestis säiliks see tipptasemel tootmine, säiliks akadeemiline teadmine ja nende rakendamise oskus. Peame kriisi tingimustes säilitama oma rahvusliku maavara väärindamise konkurentsivõime ja seepärast ongi õigustatud põlevkivi väärindamisega seotud ressursitasude sidumine nafta maailmaturu hindadega. See on õige esimene samm.

Turu ebastabiilne olukord on avaldanud mõju ka maailmaturu mängijatele. Seoses nafta suure odavnemisega on rahvusvahelised naftafirmad lükanud edasi investeerimisprojekte umbes 200 miljardi dollari väärtuses. Mõjuka rahvusvahelise väljaande The Economist andmetel on praeguste naftahindade juures USA põlevkiviõlitootjate rahavoogude ja kohustuste vahel ca 100 miljardi dollarine auk, sest naftaturul valitseb ületootmine. Peame arvestama faktiga, et igale turulangusele järgneb tõus ning oluline on säilitada põlevkiviõli tootmine ja oskused. Et rahvuslikust maavarast tõuseks Eestile kasu ka tulevikus.

Õiglasem maksustamine tagab Eesti strateegilise tööstuse elujõu

Eesti põlevkivitööstus areneb Eesti parimate peade toel – nimelt on see laulatatud meie hariduse ja teaduse külge. 2014. aastal investeerisid põlevkivitööstuse ettevõtted teadus- ja rakendusuuringutesse üle 12 miljoni euro. Nii pole imestada, et enam kui 2/3 põlevkivivaldkonna teadusuuringutest on rahastatud väljastpoolt avalikke vahendeid. Eesti põlevkivitööstus on meie, Eesti inimeste tööstus, mis toetub Eesti inseneride ja akadeemikute teadmistele, Eesti strateegilisele maavarale; Eesti põlevkivitööstusele omakorda toetub nii Ida-Virumaa majandus kui ka kogu Eesti eksport. Lõpetuseks – eelöeldu tõttu toetame valitsust Eesti olulise tööstussektori tuleviku kujundamisel.

Hallar Meybaum
Eesti Keemiatööstusettevõtete Liidu tegevjuht
6139775
hallar@keemia.ee

Avalduse edastas:

Helena Kõrge
META Advisory

+372 5384 1666
helena.korge@metaadvisory.ee