Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 30. septembriks

29.09.2015Pressiteade

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 30. septembriks

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, riigihalduse minister Arto Aas ja rahandusminister Sven Sester.

Peaminister vastab riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutavad riigi valmisolekut taastada ajutine piirikontroll ning Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportit. Üks küsimus peaministrile on seoses Katalooniaga.

Riigihalduse ministrile esitatud küsimused puudutavad ametnikkonna koondamist.

Rahandusminister vastab kohalike teede rahastamise ja majandusliku kindlustunde vähenemisega seotud küsimustele.

Kell 14 – täiskogu istung

Istungi päevakorras on 14 eelnõu esimene lugemine.

1. Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE). Eelnõuga kehtestatakse üldreegel, et raadioside on tagatud nii eesti kui ka inglise keeles, kuid Tallinna lennuinfopiirkonnas üle 9,5 km kõrgusel lennates kasutatakse ainult inglise keelt. Eestikeelne raadioside puudutab umbes 20 erapilooti, kes nii kõrgel ei lenda. Kommertslendudele kehtib Euroopa Liidu õigusest tulenev inglisekeelse raadioside nõue. Eelnõu täpsustab veel julgestusalasest kontrollist vabastamise regulatsiooni. Välisministeeriumile antakse õigus vabastada Presidendi Kantselei direktori taotlusel Vabariigi Presidendi kutsel visiidil olevaid külalisi ning Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri taotlusel Eestis ametlikul visiidil viibivaid külalisi julgestuskontrollist.

2. Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE). Eelnõuga viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Selleks täpsustatakse meditsiiniseadme vastavusmärgise paigaldamise nõudeid ning järelevalveasutuse teavitamise nõudeid.

3. Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (64 SE). Eelnõu täpsustab seadust vastavalt Euroopa Liidu õiguses toimunud muudatustele, mille kohaselt peavad ettevõtjad end registreerima Ravimiameti juures, kui soovitakse hakata omandama narkootiliste või psühhotroopsete ainete lähteaineid. Samuti võimaldatakse riiklikul ekspertiisiasutusel anda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning nende lähteaineid asutustele teadus- ja arendustegevuseks.

4. Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (73 SE). Eelnõuga reguleeritakse arst-residentide osalemist tervishoiuteenuse osutamisel ja täpsustatakse tervishoiuvaldkonna üliõpilaste tervishoiuteenuse osutamisel osalemise tingimusi. Lisaks laiendatakse eelnõuga üldarstiabiteenuse osutajate ja haiglat või õendushaiglat pidavate teenuseosutajate õiguseid selliselt, et nad saavad väljaspool tavapärast majandustegevust anda kasutusse neile kuuluvat kinnisasja. Samuti laiendatakse üldarstiabiteenuse osutajate ja õendushaiglat pidavate teenuseosutajate teenuste valikut füsioteraapiateenusega.

5. Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (74 SE). Eelnõuga täiendatakse tahtest olenematu ravi kohaldamise sätteid eriti ohtlikku nakkushaigust põdevale nakkushaigele. Samuti täpsustatakse perearsti kohustust tagada oma nimistu patsientidele immuniseerimise kättesaadavus. Eelnõuga väheneb tööandjal kohustus korraldada ja rahastada töötaja tervisekontrolli tegevusaladel, kus on suur nakkuse edasikandumise risk. Eelnõu kohaselt ei nõuta edaspidi enam töötajate regulaarset tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes.

6. Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (70 SE). Eelnõu vastuvõtmisel võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kaasnevatest muudatustest olulisemaks võib pidada eesmärki lihtsustada eeskirju, milles käsitletakse spetsialistide liikuvust EL-i riikide vahel, ja pakkuda kõigile huvitatud kutsealadele Euroopa kutsekaarti, mis võimaldab kvalifikatsioonide lihtsamat ja kiiremat tunnustamist. Lisaks võetakse kasutusele hoiatussüsteem, mis kohustab riiklikke pädevaid asutusi hoiatama üksteist kutsealaste rikkumiste korral, eelkõige tervishoiusektoris.

7. Valitsuse algatatud perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE). Eelnõuga sätestatakse Euroopa naabruspoliitika instrumendi rakendusmäärusest tulenevate pädevate asutuste määramise kord, rahastamiselepingu erisused ning kulude abikõlblikkuse ja finantskorrektsioonide tegemise määruse volitusnormid.

8. Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (68 SE). 2014. aasta 21. mail avati Brüsselis allakirjutamiseks leping, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle ELi ühtsesse kriisilahendusfondi. Lepingu peavad kooskõlas oma õigusega ratifitseerima või heaks kiitma ELi liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, ning kõik ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad euroalavälised liikmesriigid.

9. Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (67 SE). Eelnõu peamiseks eesmärgiks on börsiemitendi halduskoormuse vähendamine. Eelnõu teine eesmärk on suurendada väärtpaberituru läbipaistvust.

10. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (66 SE). Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokoll.

11. Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE). Eelnõukohase seadusega täpsustatakse ohtlikke aineid käsitlevaid õigusakte, sh pinnaveekogumi keemilise seisundi definitsiooni, tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad ohtlike ainete nimistute 1 ja 2 kehtestamist, ja õigusakt, mis käsitleb ohtliku aine lubatava heite piirkoguseid tooraine- või toodanguühiku kohta.

12. Valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE). Eelnõu eesmärk on tõhusam jahipidamine, et kiiresti vähendada metssigade arvukust ja tõkestada sigade Aafrika katku levikut. Seaduseelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida seisva mootoriga maastikusõidukist ja muust mootorsõidukist, tehisvalgusallika abil ning lubatakse metssigu püüda püünisaedadega.

13. Valitsuse algatatud “Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil“ ratifitseerimise seaduse eelnõu (60 SE). Lepingus on sätestatud, milliseid Euroopa Liidu õigusakte Island kohaldab, et täita ühiselt aruandluse ja seire kohustusi. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei võta lepinguga endale täiendavaid kohustusi.

14. Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE). Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduses ohtlikke jäätmeid ja jäätmete kahjulikku toimet käsitlevaid sätteid seoses muutunud Euroopa Liidu õigusega. Valmistatakse ette ka volitusnorm, mille alusel kehtestatava määrusega täpsustatakse jäätmete liigitamist käsitlevaid sätteid. Jäätmete kahjulikku toimet käsitlev paragrahv kehtivas jäätmeseaduses tunnistatakse kehtetuks.

Sündmused

Kell 9.15 – majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi peab avakõne majanduskomisjoni ja Euroopa Turba ja Kasvualuste Liidu (EPAGMA) koostöökonverentsil omamaiste energiaallikate määravast osakaalust Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks, toimub veebiülekanne (konverentsisaal).

Välislähetused

26. september – 18. oktoober
Riigikogu liige Martin Repinski osaleb Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi rahvusvahelises programmis „Euroopa noorte võimestamine ettevõtlikkuse ja uuenduslikkuse kaudu“ Ameerika Ühendriikides.

27. september – 1. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed Marianne Mikko, Jaak Madison, Eerik-Niiles Kross ja Andres Herkel (28.09-1.10) osalevad ENPA täiskogu sügisistungil Strasbourgis, Prantsusmaal.

28. – 30. september
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Barentsi Parlamentaarsel konverentsil Helsingis.

28. september – 1. oktoober
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Ken-Marti Vaher osaleb kõneisikuna Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikide kõrgetasemelise konverentsi paneelis uimasti poliitika mõjust tervisele ja ohutusele „Parallel technical consultation: Impact of Drug Policies on Public Health and Public Safety“ Tbilisis, Georgias.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee