Uudisvoog.postimees.ee: Riigikogus läbis esimese lugemise Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule sildfinantseerimise võimaldamine

13.04.2016Pressiteade

Rahandusministeeriumi pressiteade
13.4.2016

Rahandusminister Sven Sester tutvustas riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mis võimaldaks valitsusel vajadusel anda laenulimiiti Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule.

„Pärast 2008. aastal alanud finantskriisi on otsitud võimalusi, kuidas Euroopa Liidu ja sealhulgas euroala majandus- ja finantssüsteemi kriiside vastupanuvõimet suurendada. Samamoodi on otsitud ka võimalusi, kuidas võimalikku kriisilahenduse otsest koormat maksumaksjale minimeerida. On loomulik, et finantskriiside lahendamiseks mõeldud fondi kogutakse edaspidi raha kõigilt pankadelt, kes võivad kriisis hätta sattuda ja vajada päästmist,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Praeguseks on selleks loodud üleeuroopaline pangandusjärelevalve ning alates tänavu aasta algusest töötab ka ühtne kriisilahendusmehhanism. Riigid on esimesed pankadelt kogutud maksed ühtsesse fondi üle kandnud. Fondi sihttasemeks on määratud 55 miljardit eurot, mis kogutakse kaheksa aasta jooksul. Eesti pankade maksete arvestuslik osa fondis on 22 miljonit eurot.

Luba laenu võtmiseks on vajalik selleks, et garanteerida mehhanismi rahastamine ka enne, kui kõik pankade maksed on kokku kogutud, seda teevad riigid oma arvestusliku osa ulatuses. See on teoreetiline võimalus, mis võetaks kasutusele viimases järjekorras, kui panga kriisilahendusse on oma panuse juba andnud panga omanikud, võimalikud turuinvestorid, võlausaldajad ning kriisilahendusfond. Laenu saaks kriisilahendusnõukogu kasutada ainult Eestis tegutsevate pankade kriisilahenduseks ja seega otseselt meie finantsstabiilsuse kindlustamiseks.

“Süsteem on üles ehitatud nii, et panganduskriisidega kaasneva kulu kannavad lõppkokkuvõttes pangad, mitte maksumaksjad. Euroopa riigid võimaldavad süsteemi käivitamiseks kriisilahendusnõukogule laenulimiiti, sest Euroopa peab olema finantskriisideks valmis kohe,“ lisas Sester.

Ühtsesse fondi teevad makseid ning saavad ühtsest kriisilahendusest ja seega võimalikust sildrahastamisest tuge Swedbank, SEB Pank, DNB Pank, LHV Pank, Tallinna Äripank, Krediidipank, Bigbank ning Versobank. Nordea pank ja Danske pank tegutsevad Eestis filiaalidena, mis on allutatud vastavalt Rootsi ja Taani riigi süsteemidele.

Kriisilahendusnõukoguga on teiste seas juba laenulepingud sõlminud Saksamaa, Prantsusmaa, Leedu, Läti ja Sloveenia.

Kriisilahendusnõukogule võimaldatav laen on formaalselt välislaen ning selle andmiseks on vajalik riigikogu otsus.
Maria Murakas

Avalike suhete osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3027 | 567 06868
maria.murakas@fin.ee
www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee