Vabadus tähendab vastutust

04.01.2021Arvamus

Käesolevast aastast sai viimaks teoks selle kümnendi suurim reform – teine pensionisammas muutus vabatahtlikuks. Sellest tulenevalt tõstatab tänane Eesti Päevalehe juhtkiri ühe olulise küsimuse: kas olulisem on võimaluste võrdsus või lõpptulemuse võrdsus?

Parempoolse, konservatiivse erakonnana on Isamaa terve pensionireformi arutelu vältel rõhutanud, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel saavad inimesed vabaduse enda raha üle ise otsustada ning selle täiendava vabadusega kaasneb ka senisest suurem vastutus.

Päevaleht toob vastuargumendina, et Eesti on sissetulekute poolest üks suurema ebavõrdsusega riike Euroopas ning pensionireform võib seda ebavõrdsust veelgi suurendada. Seetõttu on inimestele suurema valikuvabaduse andmine nende hinnangul vastutustundetu.

Neid erinevaid asjaolusid tulebki kaaluda, kuid Isamaal ei ole siinkohal hetkekski kõhklust. Me oleme erakond, mille prioriteetideks on vabadus ja vastutus. Eestis on ka erakondi, kelle eesmärgiks on inimesi majanduslikult võrdsustada, kuid ma ei hakka nende eestkõnelejaks.

Inimesi ei saa võrdsustada lihtsalt võrdsustamise pärast

Maailma ajalugu on näidanud, et heaolu ei saa kõigile võrdses koguses jagada. Erinevad ühiskonnakorralduse mudelid ja režiimid on üritanud inimesi võrdsustada lihtsalt võrdsustamise pärast ning on selles totaalselt läbi kukkunud.

Inimesed on erinevad – nende teadmised, valikud ja võimekus on erinevad.  Riik ei peaks enda kodanikke nende erinevuste eest karistama ning üritama kõiki ühte kitsasse raami suruda. Lääne ühiskondade majandusliku edu on toonud justnimelt vähestele piirangutele ja suurematele valikuvõimalustele orienteeritud vaba turg. Valikuvabadusi aitavad suurendada näiteks madalad maksud, mis suurendades sissetulekuid annavad inimestele võimaluse ise otsustada, kuidas ja milleks nende raha kasutatakse. See oli ka põhjus, miks viisime eelmises koalitsioonis ellu Isamaa teise suure idee ja valimislubaduse – 500 euro tulumaksureformi, mis langetas sel hetkel 2/3 inimeste maksukoormust. Läänelikku majandusmudelit tunnustab ka Päevalehe juhtkiri lausega: „See (pensionireform) on just selline Reagani või Thatcheri jutlustatud õhukese riigi musternäidis, mille elemendid Eestile võrreldes teiste postsovetlike riikidega tugeva majandusedu tõid.“

Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisega andis Isamaa koos tänaste koalitsioonipartneritega igale Eesti inimesele õiguse enda säästude üle ise otsustada. See täiendav vabadus koos vastutusega on nüüdsest olemas kõigil, olenemata vanusest või sissetulekust ning selle ajendas lihtne Thatcherlik põhimõte, mille kohaselt on kõigi teiste vabaduste eelduseks majanduslik vabadus. Õigus vastutada ja käsutada enda vara, annab inimesele vabaduse ja sõltumatuse, mille abil teostada enda teisi õigusi ja kohustusi.

Esimeste päevade jooksul tehtud ligi 12 000 avaldust teisest sambast lahkumiseks ei anna veel võimalust lõplike järelduste tegemiseks, kuid selles pole kahtlustki, et viimase kahe aasta jooksul toimunud arutelud on tõstnud Eesti inimeste teadlikkust meie pensionisüsteemist ning ka ühiskonna teadlikkust meie pensionisüsteemi jätkusuutlikkusest. Märgina kogumishuvi kasvu vastu on ka see, et inimeste huvi III samba vastu kasvas (osalt kindlasti maksunduslikel põhjustel) hüppeliselt. 2020. aastal liitus III sambaga kokku 80 485 inimest, kellest 74% liitus detsembrikuus. Võrdluseks: 2019. aastal liitus III sambaga 5907 inimest. 2020. aastal liitunute hulgas oli alaealiste osakaal 28%.

Üks positiivne reformi tulemus on aga veelgi nähtavam. Pangad on mõistnud, et nüüdsest on pensionisüsteem tõesti avatud vabale turule ja konkurentsile. Viimase kuu jooksul on alanud ulatuslik kampaania veenmaks inimesi selle nimel, et alternatiivsetele investeerimisvõimalustele tuleks eelistada panga poolt juhitud pensionifondi.