Valgamaalane: Juhtkiri: Trahv pole võluvits

28.10.2015Meediakajastus

Eestis pole just palju inimesi, kes elu jooksul mõnd trahvi poleks maksnud. See ei tähenda, nagu elaks meie riigis valdavalt seadust mitte austavad kodanikud: on ju üldteada, et eksimine on inimlik.

Seetõttu puudutab pea kõiki ka plaan muuta 1. jaanuarist karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust neljalt eurolt kümnele. Põhjenduseks on justiitsministeerium ja teised asjaga seotud institutsioonid toonud selle, et senine trahviühiku suurus on kehtinud juba 2002. aastast ja seega ajale jalgu jäänud.

Kuigi pahatihti jääb mulje, et trahvid on hea võimalus eelarveaukude lappimiseks, on nende algne idee siiski teine: see peaks muutma nii süüdlase hoiakuid ja käitumist kui hüvitama tekkinud kahju. Samas peab selleks, et trahv oma eesmärki täidaks, selle suurus hästi läbi mõeldud olema.

Liiga väike trahv näib tihti naeruväärsena ka süüdlase enda silmis. Paraku võib aeg-ajalt ikka kuulda, kuidas suur ettevõte peab ühiskonna silmis tõsise rikkumise korral maksma trahviks summa, mis nende sissetulekuid arvestades pea mikroskoopiline on. Kus on siin hoiakuid muutev mõju?

Ka liiga suur trahv ei täida eesmärki. Nagu on tõdenud mõni nädal tagasi rahandusminister Sven Sester, võib trahviühiku suuruse 2,5kordne tõus tuua kaasa tasumata trahvide hulga suurenemise. Samuti on tema hinnangul tõenäoline, et kasvab kohtute töökoormus, kuna isikud vaidlustavad määratud trahve senisest enam.

Muidugi ei pöördu ebaõiglastelt suure trahvisumma puhul kohtusse kaugeltki kõik. Paljudel pole tõepoolest raha, et trahvisummat tasuda – rääkimata kohtusse pöördumisega seotud kulude tasumisest.

Tänasest Valgamaalasest võib lugeda, kuidas esmaspäeval Valga kauplusest 9eurose alkoholipudeli varastanud mees peab trahvina tasuma 120 eurot. Loodetavasti ta seda ka teeb.

Et aga karistused selliste tegude eest pahatihti kõige asjakohasemad pole, näitab asjaolu, et nii mõnigi Valga pood on juba aastaid hädas kaupluses näppamisega vahelejääjatega. Mõni paneb sellise teo toime ehk tõepoolest tühja kõhu sunnil – kui aga näpatakse vaid alkoholi, on asi ilmselt muus. Näiteks karistamatuse tundes.