Valgamaalane: Neli parlamendierakonda on Rail Balticu poolt, kaks vastu

10.05.2017Meediakajastus

Parlamendierakondadest kalduvad Rail Balticu projekti toetama Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, vastu hääletavad ilmselt Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Vabaerakond.

Pevkur: Rail Balticut on vaja

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et nende fraktsioon ei ole eelnõu veel arutanud. «Tean, et fraktsioonis on väga palju neid, kes Rail Balticut toetavad, aga on ka neid, kes skeptilised. Mina näen, et Rail Baltic on vajalik investeering Eesti majandusele.»

Talvik: Vabaerakond on ilmselt vastu

Vabaerakonna juht Artur Talvik lausus, et lõplikku arutelu pole nende fraktsioonis veel olnud, aga ilmselt on Vabaerakond lepingu ratifitseerimise vastu. «Üldine seisukoht on, et teeme ennekõike olemasoleva raudtee korda.»

Talvik selgitas, et ei tohiks kasutada möödunud sajandi tehnilist lahendust, et Euroopaga ühenduses olla.

«Meid väga häirib ka silmakirjalikkus, millega Rail Balticut õigustada on tahetud. Kui kaua räägiti, et Rail Balticut ehitatakse Venemaa mõjust lahtisaamiseks, siis nüüd tasuvusuuring näitab, et arvestatakse 31 protsendiga Venemaa kaupadest. Mis veel kord tõestab, et mingit Venemaast lahti sidumist siin ei ole. Vastupidi, raudteega üritame vene kaupmeeste elu justkui paremaks teha.»

Vabaerakonna esimees lisas, et probleemne on ka projekti hind, mis planeeritud 5,8 miljardist eurost kallimaks minnes ähvardab projekti kokku kukutada, taristu ehitused aga lähevad reeglina plaanitust kallimaks.

Talvik lisas, et rahastusprobleeme võib süvendada suure panustaja Suurbritannia lahkumine euroliidust. Ta ei uskunud ka, et sellele kaupa jätkub. «Kui vaatame Eurotunnelit, on seal 60 miljonit inimest ühel pool ja veel rohkem teisel pool. Nende praegune kauba maht on 20 miljonit tonni. Kui võrrelda seda meie piirkonnaga, saavad kõik aru, et meil ei ole nii palju kaupa.»

Talviku sõnul pole senistes analüüsides kaalutud ka teisi transpordiviise. Näiteks ülikiiret vaakumtorus liikuvat Hyperloopi. «Nad hakkavad Nevada kõrbes juba katsetama, soomlased ja rootslased on väga tõsiselt kaasa minemas. Maailm otsib palju kiiremaid ja säästlikumaid transpordiviise. Hyperloop Eesti loodust ei lõhuks, kuna on postide peal.»

«Riskid ületavad mõistlikkuse piiri. Me ei ole kiire ühenduse vastu. Lihtsalt elame ajastul, kus tehnoloogilised muutused toimuvad ülikiiresti,» võttis Talvik oma seisukoha kokku.

Helme: pole vaja veel üht alakoormatud trassi

Ka EKRE esimees Mart Helme ütles, et nende erakonna fraktsioon lepingut ei toeta. «Tahame kiiret ja normaalset ühendust Euroopaga. Meil on kaks alafinantseeritud ja alakasutatavat trassi. Üks läheb läbi Tartu Valka ja teine läbi Pärnu Riiga. Emb-kumb tuleb kasutusele võtta ja mitte ehitada kolmandat alakoormatud trassi,» rääkis Helme.

«Jutt kaubavedudest on absurdne. See on vee peale kirjutatud ja kuni valitsus asja tõsiselt ei võta, me seda ei toeta,» lisas ta.

Helme sõnul tuleks eelistada maanteid, mis aitaks ääremaastumise vastu. «Via Baltica ja Tartu–Luhamaa trass tuleks ehitada niikuinii. Kui Rail Balticut selles variandis tegema hakkame, siis me neid trasse välja ei ehita ettenähtavas tulevikus – raha ei ole.»

Helme sõnul on kõikides fraktsioonides arvestatav hulk projekti vastaseid, aga parteidistsipliin sunnib paljusid vait olema. «Tegelikult on ka Keskerakonnas kuni kümme inimest, kes ei toeta seda. Kui valitsus sellega jätkab, siis arvan, et laseme selle valitsuse lihtsalt õhku.»

Ratas: ainus oht on rahastuse vähenemine

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles 27. aprillil valitsuse pressikonverentsil, et Rail Baltic on kasulik ja tuleb valmis ehitada. Ta näeb ainukese ohukohana seda, kui Euroopa Liit peaks projekti rahastamist muutma.

Peaministri sõnul näeb praegune kava ette, et Euroopa Liit rahastab Rail Balticu projekti 80 protsendi ja Balti riigid 20 protsendi ulatuses. «Kui rahastus peaks vähenema, tähendab see meie maksumaksjale suuremat koormust ja peame selle teema juurde tagasi tulema.»

Peaministri sõnul oli valitsus seisukohal, et Rail Balticu lepingut enne Riigikogule ei saadeta, kui on valmis viimane tasuvusuuring. «Ernst & Young Balticu analüüs kinnitab veel kord majanduslikku teostatavust ja väga tulusat iseloomu. Seega saab saata lepingu Riigikokku.»

Sester: tasub ära ainult euroliidu rahaga

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva rahandusministri Sven Sesteri sõnul tasub hakata Rail Balticut rajama ainult Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel.

Rajamine läbi kolme Balti riigi maksab 5,8 miljardit eurot, sellest Eesti osa on 1,3 miljardit. Arvestades Euroopa Liidu kaasrahastamist, on projekti kulu Eesti riigieelarvele praeguse seisuga 268 miljonit eurot. Pärast Euroopa Liidu uue eelarveperspektiivi paikapanemist selgub, kas rahastuse proportsioonid jäävad samaks. «Oluline on, et selged oleksid kulud ja saadav sotsiaalmajanduslik tulu,» ütles Sester.

Valitsus kiitis 27. aprillil heaks Balti riikide peaministrite allkirjastatud lepingu Rail Balticu raudtee rajamiseks ning saatis selle Riigikogule.

Paneb paika kohustused ja rajamise detailid

Õiguslikult siduv lepe fikseerib riikide kohustused Rail Balticu rajamiseks läbi Balti riikide Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks raudtee parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja.

Kokkuleppe jõustamine on vajalik Raul Balticu arendamise jätkamiseks Balti riikides vastavalt kokkuleppes määratud ajakavale. Lepe annab raudtee rajamiseks õigusliku aluse, täiendades madalama taseme lepinguid. Ratifitseeritud leping kehtib ka poliitilise olukorra muutudes.

Rail Balticu värske tasuvusanalüüsi kohaselt on raudtee projekt rahaliselt tasuv, lisaks rajamise maksumusele vajab see riikide tuge esimesel viiel aastal ja edaspidi aastast 2048, kui vaja suuremaid infrastruktuuri uuendusi.

Ratas ütles aasta alguses, et valitsus saadab leppe Riigikogule pärast uue tasuvusuuringu valmimist aprillis. Ta jättis vastamata küsimusele, et kas siis, kui uuring on negatiivne, võib valitsus Rail Balticu rajamisest loobuda.

Maksab 5,8 miljardit eurot

Koos Kaunase–Vilniuse lõigu ehitusega on Rail Balticu hinnanguline maksumus viimastel andmetel 5,8 miljardit eurot. Eestis tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus on ligi 1,3 miljardit eurot, omafinantseering sealjuures 250–300 miljonit eurot. Raha nendeks töödeks tuleb kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF).

Kiire rahvusvaheline raudtee peaks kulgema Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit. Reisirongid peaks sõitma kuni 240 km/h, kaubarongid kuni 120 km/h.

Poola lubab kaasa lüüa

Poola transpordiministeeriumi kantsler Andzej Bittel ütles äsja Riias, et Poola osaleb Rail Balticu ettevõtmises.

«Poola võttis kohustuse osaleda Rail Balticu infrastruktuuri rajamises. Valitsus on seisukohal, et Poola peab asukoha tõttu pakkuma transpordiühendusi nii ida-lääne kui põhja-lõuna suunas. Rail Baltic tugevdab Euroopa Liitu ning regionaalseid sidemeid. Kuid poolakate nägemuses omab uus raudtee eriliselt just julgeolekulist tähendust. Rail Baltic tagab meie julgeoleku,» rõhutas Bittel.