Valitsuse pidu katku ajal

14.05.2014Arvamus
Valitsuse pidu katku ajal

IRLi selge seisukoht, et majanduslanguse tõttu tuleb koalitsioonilepingu kulud üle vaadata ja riigi süvenevat võlgu elamist pidurdada, on ajutise valitsuse poliitikud ärevile ajanud. IRLi süüdistatakse lausa hüperaktivismis.

Paraku näitab valitsuse vastuvõetud riigieelarve strateegia, et ajutine valitsus on otsustanud lähiaastatel ära kulutada ligi poole keskvalitsuse reservidest. Rahas tähendab see üle poole miljardi euro. Selline otsus tehti veel enne uudiseid majanduslangusest. Sellele, et ajutise valitsuse prognoosid olid koalitsioonilepingut sõlmides liialt optimistlikud, viitasime juba leppe sõlmimise ajal ja see on saanud tänaseks kinnitust mitmete uute sõltumatute prognooside näol.

On selge, et kui majandus kokku tõmbub, siis vähenevad ka maksutulud. Samamoodi on selge see, et kui riigieelarvesse lisatakse uusi püsikulusid ajal kui maksutulud vähenevad, tuleb kusagil teha kärpeid. Uute püsikulude katmiseks on ajutine valitsus juba otsustanud vähendada teedeehituseks kuluvat raha ning jätta välja maksmata emapensionid. Samuti on otsustatud panna ligi 100 miljoni euro eest aastas täiendavaid koormisi ettevõtjatele, surudes ettevõtlusorganisatsioonide vastuseisule vaatama läbi käibemaksudeklaratsioonide eelnõu ning õhinal menetletakse firmaautode käibemaksu puudutavat eelnõud.

Kui riigi kulusid kasvatavat poliitikat ei muudeta, tuleb ära kulutada plaanitust veel rohkem reserve või võtta laenu. See tähendab, et eelarve jääb veel pikaks ajaks defitsiiti. On imestamapandav, et seni väga selgelt korras riigi rahanduse eest seisnud Reformierakond on kõigest paari kuuga teinud läbi 180-kraadise kannapöörde. Valitsuse tänaseid kuluplaanid meenutavad buumiaega, kuid reserve buumiajale kohaselt ei suurendata, vaid hoopis kasutatakse neid väljakäidud lubaduste katteks. See on pidu katku ajal, mis pikalt kesta ei saa.

Sotside eelarve-eestkõneleja Rannar Vassiljevi jutt sellest, et riigi tulud tänu inflatsioonile veel ei kahane ja koalitsioonilepe muutmist ei vaja, on selge ohu märk. See räägib sotside soovist oma lubadused iga hinna eest valimiste eel 2015. aasta eelarvesse mahutada. Pärast valimisi aga tulgu või veeuputus! Vassiljevi aktiivsust eelarvestrateegia kaitsmisel on võimalik mõista, sest Reformierakonna praktika on jätta eelarvest välja esmalt need kulud, mis veel seaduseks saanud pole. Ehk sotside lubadused, mitte maksumuudatused.

Majanduse elavdamiseks vajab Eesti mitte suuremat riigieelarvet ega ülejõu käivate sotsiaalkulutuste tegemist, vaid struktuurseid reforme alates haldusreformist. Paraku valimiste eel moodustatud ajutine valitsus neid tegema võimeline ei ole ning see tähendab Eestile lihtsalt veel üht kaotatud aastat.

Raske on mõista, mis on selles kõiges sellist, mis sunnib Vassiljevit nimetama lihtsat talupojatarkust hüperaktiivseks sisseelamiseks opositsiooni rolli. Riigikogu opositsioonis aastaid uinuvas olekus olnud sotsidele võib see loomulikult üllatusena tulla, et keegi valitsuse tegemisi ka lahtiste silmadega jälgib. IRL on seisnud reformide, konservatiivse eelarvepoliitika ja eelarve tasakaalu eest aastaid. Meie jaoks on see iseenesest mõistetav ja me kavatseme seda joont hoida – olenemata sellest, kas oleme opositsioonis või koalitsioonis.

Lisaks on paslik meenutada, et rahandusminister Padar pani majanduskriisi algfaasis 2008. aastal kokku riigieelarve, mida tuli peagi valitsusvastutusest taandunud sotsideta kärpima hakata. Tahaks loota, et valitsus on tänases majandusolukorras suuteline panema kokku reaalsusele vastava eelarve ja saame seekord hakkama krokodillikomisjonita, kes ülepaisutatud riigieelarvest on sunnitud peale 2015. aasta valimisi õhku välja laskma.