Valitsuse tähtsaim ülesanne on majanduse elavdamine

14.06.2016Arvamus

Eesti suur majanduspoliitiline eesmärk on jõudmine kõrgema sissetulekutasemega riikide hulka. Selleks on kõige olulisem majanduskasv. Kui majandus kasvab, kasvavad ka palgad ja pensionid ja me saame investeerida rohkem meie perede heaolusse ja kogu riigi turvalisusesse. Meie suurim väljakutse on liikuda odaval tööjõul põhinevalt kasvumudelilt kasvumudelile, mille aluseks on nutikad inimesed, kõrge tootlikkus ja innovatsioon. Majanduskasvu võti on ettevõtjate käes. Ainult ettevõtjad saavad luua uusi innovatiivseid tooteid ja teenuseid ja leida neile uusi turge. Eesti riigi tegevus aga peab toetama meie ettevõtete konkurentsivõime kasvu.

Riigi poolt vaadates ei ole lihtsaid lahendusi. Madalal rippuvad viljad on paljuski nopitud. Populistide lubatavat imelahendust, mis meie majanduskasvu numbri taas kahekohaliseks viiks, pole olemas. Uus kasvumudel nõuab pikaajalisi läbimõeldud investeeringuid infrastruktuuri ja haridusse. Kõige olulisem on ettevõtlust ja ettevõtlikkust toetav haridussüsteem, mis toetab loovust ja läbimurdeid teaduse ja tehnoloogia vallas. Sellepärast toetame tasuta kõrgharidust, mitmekesisust haridusturul ja erakoole.

Aastaga peale valimisi on IRL teinud valitsuses teoks oma peamised valimislubadused. Oleme langetanud madalapalgaliste maksukoormust ja rakendanud tulumaksu tagasimakse madalat palka saavatele inimestele. See on väga oluline töötamist, mitte sotsiaalabist elamist toetav, majandust elavdav ja vaesust vähendav meede, mis puudutab ligi sadat tuhandet inimest ja maksab ligi 38 miljonit eurot. Mujal maailmas toetavad konservatiivsed erakonnad sellist tulumaksu tagasimakset just selle pärast, et ta motiveerib inimesi toetustest elamise asemel töötama ja vähendab samal ajal ka vaesust. Sellist meedet soovitab ka Rootsi eelmise peaministri Fredrik Reinfeldti Euroopa kasvuraport.

Meie nõudmisel võttis koalitsioon vastu haldusreformi seaduse, mis kasvatab meie maapiirkondade ja väikelinnade konkurentsivõimet. Järgmine küsimus on siin see, kuidas motiveerida omavalitsusi rohkem panustama majanduskasvu. Selleks tuleb muuta omavalitsuste rahastamist ja tulubaasi. Nelja ministri koostöös on käivitatud nullbürokraatia projekt. Urmas Reinsalu töörühm on teinud hulga ettepanekuid ärikeskkonna parandamiseks. Töösse on võetud Tallinn-Tartu maantee ehitamine neljarealiseks kuni Mäoni, mis kasvatab Eesti regionaalpoliitilist sidusust ja annab teedeehitajatele tööd.

Läheme kümne aasta põhiküsimus on, kuidas siduda Eestiga rohkem uusi investeeringuid ja tasuvaid töökohti. Näeme siin võtmeküsimustena innovatsiooni ja rahvusvahelises väärtusahelas kõrgemale liikumist toetavat haridus- ja teaduspoliitikat ning majandus- ja maksupoliitikat. On selge, et ükski riik ei saa olla võimekas kõiges. Eriti väikeriik nagu Eesti. Me peame olema julged ja spetsialiseeruma. Õigus, on neil, kes ütlevad, et võitjad peab selgitama vaba konkurents. Aga riik saab läbi haridus- ja teaduspoliitika, läbi majandus-, taristu- ja maksupoliitika luua suurema potentsiaaliga majandusvaldkondadele soodsama platvormi, millel kõik ettevõtjad saavad võrdselt areneda. Swedbank Eesti juht Robert Kitt on kunagi sellisteks valdkondadeks pakkunud toitu, puitu, põlevkivi ja IT-d, kus Eesti on juba olemas piisav kogus edukaid ettevõtteid. „Mahe-Eesti“ inimesed soovivad lisaks panustada meie puhtale keskkonnale kasutades seda müügiargumendina nii talentide Eestisse kutsumisel kui eesti toodete müügil. Muide, kas te teadsite, et eesti õhk on puhtamaid Euroopas?

Väga oluline on töö põhjamaade ja eriti Soome suunal, et sealsed ettevõtted, töökohad aga ka spetsialistid Eestisse koliksid. Et meie kodumaised ettevõtted saaksid kasvada,  on väga oluline mitmekesine kapitaliturg – siin on vaja lahendusi, et meie börs, aga ka rahvusvahelised fondid, pensionifondid ja meie kodumaised säästud aitaksid rahastada meie uusi ettevõtteid ja ideid. Meie ettevõtjate head ideed ei tohi jääda seisma raha taha. Sama oluline on töötamist ja ettevõtlikkust soosiv tööturg, sotsiaalsüsteem ja bürokraatiavaba ettevõtluskeskkond. Pikas vaates peame jõudma selleni, et üha enam Eesti ettevõtteid suudab investeerida ka Eestist väljapoole ja kasvatada nii meie rahvuslikku kapitali.

Aga me ei saa elada vaid tulevikus. Majanduse elavdamiseks on meil juba lähiajal kavas ka kolm konkreetset sammu.

1) me soovime luua uue dividendide Eestis väljamaksmist soodustava maksurezhiimi, millega vähendame dividendide tulumaksumäära kui dividende makstakse välja igal aastal
2) me tõstame käibemaksukohuslase ülempiiri 40 tuhande euroni, et vähendada väikeettevõtete maksukoormust ja bürokraatiat
3) me kavatseme luua uue aruandlusvaba ettevõtlusvormi väikeetevõtjatele, mille sisu on, et ettevõtja maksab automaatselt kokkulepitud protsendi tema ettevõtluskontole laekunud summalt ja mingeid aruandeid esitama ei pea.

Kokkuvõttes. Selleks, et Eesti jõuaks kõrge sissetulekuga riikide hulka, on võtmeküsimus majanduskasv. Kui majandus kasvab, kasvavad ka palgad ja pensionid ja me saame investeerida rohkem meie perede heaolusse ja kogu riigi turvalisusesse. Selleks et majandus kasvaks, peame tegema valikuid, mis mõjutavad meie elu järgmised 25 või 50 aastat ja samal ajal astuma ka konkreetseid samme, mis mõjuvad kohe. IRLi majandusprogrammis on olemas mõlemad vaated ja neist me oma töös ka lähtume.