Valitsusprogramm keskendub majanduskasvule ja sissetulekute suurendamisele

25.04.2015Arvamus
Valitsusprogramm keskendub majanduskasvule ja sissetulekute suurendamisele

Eesti uus valitsus on tänu valimistulemustele väga laiapõhjaline. Esindatud on konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid.

Tänu laiapõhjalisele partnerite ringile on ka valitsuse programm sotsiaalselt vastutustundlik, kasvatades majandust ja hoides samal ajal meie kavad tasakaalus võimalustega – me kavatseme tegutseda lähtudes piiridest, mille seavad meile meie majanduskasv ning riigieelarve tulud ja hoida riigieelarve pikas perspektiivis tasakaalus, tehes vajadusel ka ette vaatavaid ja kasulikke investeeringuid, mis riigi tulu pikas vaates suurendavad.

Me soovime parandada Eesti inimeste heaolu eelkõige läbi majanduskasvu ning selleks peab valitsuse tegevus tervikuna toetama majanduskasvu. Kui valitsuse poliitika õnnestub, kasvavad palgad järgmisel neljal aastal üle 5% aastas. Kahe liikmega pere, kus mõlemad vanemad saavad täna 600 eurot palka kätte, aastane palgatulu kasvab nelja aastaga ligi kolme tuhande euro võrra. Majandus- ja palgakasv tähendab omakorda ka suuremat maksutulu ja võimalusi riigieelarvele.

Meie põhifookuses on madalamate palkadega inimeste sissetulekute suurendamine – selleks on kokku lepitud täiendav iga-aastane kuni 900 euro suurune tulust sõltuv juurdemakse neile, kes töötavad aastas vähemalt 6 kuud alampalgaga. Soovime seaduse jõustada juba 2016. aasta alguses ning esimesed juurdemaksed saavad toimuma 2017. aasta kevadel koos tulude deklareerimisega. See samm motiveerib inimesi toetustest elamise asemel töötama ning koos maksuvaba tulu, lastetoetuste tõusu ja elatisraha fondiga üksikvanematele vähendab oluliselt vaesust ja ebavõrdsust, parandades just kõige raskemas olukorras olevate inimeste elatustaset.

Samuti peame oluliseks haridust ja eriti hariduse seda osa, mis parandab meie noorte võimalusi tööjõuturul läbi lüüa. Siin on valitsus kavandanud rakendada rohkem selliseid õppimisvorme, kus noored saavad osa õppest tulevastel töökohtadel ettevõtetes, sest see on muu maailma kogemusel kõige efektiivsem ning tagab noortele ka paremad töökohad ja paremad palgad.

Ühe majandust elavdava sammuna kavandab valitsus vähendada ka tööjõult makstavaid makse. Kavas on sotsiaalmaksu vähendamine 1 protsendi võrra. Tegemist on sammuga, mis ühelt poolt läheb riigile maksma 90 miljonit eurot ning teiselt poolt jätab ettevõtjatele veidi hingamisruumi palgatõusuks või tootlikkust parandavate investeeringute tegemiseks. See ei ole paljude hinnangul piisav, kuid igal juhul samm õiges suunas. Kavatseme seda sammu toetada aktiivsema ettevõtluspoliitika ja Euroopa toetusrahade suunamisega ettevõtluse toetamiseks nii keskustes kui maal.

Kavandatavate sissetulekute kasvu taustal on täna rohkem räägitud tarbimise, saastamise ja pahede maksustamisest. Loomulikult peame jälgima eriti seda, mis toimub kütuse hinnaga maailmaturul ning mida teevad meie naabrid. Peame olema paindlikud ja vajadusel otsuseid üle vaatama, sest kütuse hind mõjutab osaliselt ka muude kaupade hindasid poes. Samuti on mootorikütus maapiirikodades oluline kulu pere eelarvele ja meie ühistranspordikorraldus vajab autosõitudele asenduse pakkumiseks veel üksjagu arendamist, mida euroraha toel lähiaastatel ka teha kavatseme.

Valitsuse programmis on ka struktuursed reformid. Peamise sammuna kavandame haldusreformi, mis kasvatab omavalitsuste võimekust pakkuda elanikele paremaid teenuseid ning olla majanduskasvu ja uute töökohtade loomise initsiaatoriks. Haldusreform võimaldaks paremal tasemel korraldada iseseisvalt kohaliku elu küsimusi ning leida lahendusi alates tööstusparkide rajamisest kuni parema ühistranspordini kodude ja töökohtade vahel. Sellised tegevused aitavad ettevõtjatel uusi töökohti luua ja kindlustavad inimestele paremad töökohad.

Eelarvet tehes peame silmas pidama ka riigi kulude kokkuhoidu. Sellise lähteülesande saavad minult kõik ministrid.

Kokkuvõttes keskendub valitsusprogramm majanduskasvule ja inimeste sissetulekute suurendamisele. Tulevased mõõdukad hinnatõusud peavad olema kaetud suuremate sissetulekute kasvuga.