Videvik: Head mehed lubamagi! (Aare Kitsing, EPÜLi aseesimees)

06.03.2013Meediakajastus

Äsja leidsime postkastist värvitrükis õnnitlusi maamaksuvaba aasta puhul Urmas Reinsalult, Sven Sesterilt ja Juhan Partsilt. Paljud olid aga ebameeldivalt üllatunud õnnitlustele järgnenud maksuteatisest, millel mõnelgi juhul oli nõutav summa varasemast suu­rem.Nimelt saavad kaupluste, restoranide, büroode või muu­de ettevõtetega samas majas asuvate kodude omanikud mak­suvabastuse ainult maja juurde kuuluva maa elamumaana määratletud sihtotstarbeliselt osalt, mitte aga ärimaana mää­ratletud osalt. Et paljud oma­valitsused – Tallinn, Saue jt -tõstsid maksumäära, maksab elamumaa : ärimaa 75 : 25 suurema suhtega maatükil elav koduomanik varasemast rohkem.

Äripindadeta kõrvalmaja omanik saab aga täieliku mak­suvabastuse, pälvides naabrite kadeduse. Loogiline oleks, et ärimaa osa maksu tasuksid äriettevõtjad, elamumaa osa aga elanikud, saades seega ka vabastuse. Aga ei!

Selline on populistliku va-limislubaduse täitmiseks kiirus­tades läbi surutud, kehtivat maksustamiskorda selgeks tege­mata ja mõjudesse süvenemata ning süsteemselt läbi töötamata kehtestatud maamaksust va­bastamise seadus, mis eirab põ­hiseadusliku võrdõiguslikkuse põhimõtteid.

Elanikkond jagatakse Veskimöldres, Merirahus, Viimsis jt eliitrajoonides elavaks 1500 m2 maamaksu soodustusega osaks ja kortermajades elavaks liht­rahvaks, kes peab kinni maksma äriettevõtete maamaksu ja taluma nende tegevusest tulenevaid ebameeldivusi -klientide (sh eespool nimetatud maksuvabastusega eliitrahva) autode müra, restoranide-pubide poole ööni kestvat lärmi, rääkimata tänavate, trepikoda­de ja hoovide risustamisest.

Maatükkide sihtotstarve määratakse üld- ja detailplanee­ringutega, arvestades paikkon­nale vajalikku ja sobivat äri­pindade lahendust. Sihtotstar­beline määratlus on aluseks edasisel projekteerimisel ja ehituslubade väljastamisel.

Maa kui selline jääb nii kortermaja kui ka kõrval asuva korterärimaja all nii ühes kui ka teises elavale koduomanikule samaks ning õiguse eest pida­da äriettevõtet peaks ettevõtja maksma ka ärimaa osale määratud kogu maamaksu.

Eesti Pensionäride Ühendus­te Liit pöördus vastava ettepa­nekuga Riigikogu rahanduskomisjoni poole ja sai komisjoni esimehelt Sven Sesterilt vas­tuse, et “…muutmine toob kaasa … mastaapseid, kulu­kaid ja aeganõudvaid ümber­korraldusi… võivad vajada ülevaatamist nt kinnistusregister ja sellesse tehtud kanded, maa­kataster, kinnistuomanike õigu­sed ja kohustused.

Ma ei tea, kas Sven Sester pidas pensionäre ullikesteks, kes millestki aru ei saa, või ei ole ta ise asjasse süvenemata probleemist aru saanud.

Mingeid muutusi nimetatud registrites, kannetes, katastrites jne ei ole ju vaja teha, maa siht­otstarve, omandisuhted ja kõik muu jääb samaks.

Ainus, mida on vaja teha – jätta kõigile koduomanikele (ka liitsihtotstarbega maal) maksuteade väljastamata ja äri-ettevõtte maksuteatises asen­dada elamumaamaksu osa ärimaamaksuga. See on ühekord­ne tegevus ja vähendaks edasi­seks tunduvalt arvestuslikuks maksumajanduslikuks tegevu­seks kuluvat paberi- ja tööjõu­kulu omavalitsustes ja maksuametis.

Nii lihtne see ongi ja kui see tookski kaasa Sven Sesteri esitatud “mastaapseid raskusi”, tuleks siiski valimislubaduste nimel õiglus jalule seada!

Paljud korteriomanikud said tunduvalt suurema arve ka õue­nurgas asuva garaaži aluse maatüki eest. EPUL pidas õigeks ja tegi ettepaneku vabastada maamaksust ka koduomanike kortermajade õuedes asuv, üheksakümnendate aastate maareformiga, õuemaast garaažiomanikele erastatud garaažialune (30-50 m2 suurune) maa.

Oma vastuses Sven Sester “põhjendatust ei tunneta”, sest siis võiks kodu juurde pidada ka “… parkimisplatsi, paadi­kuuri, sauna, mänguväljakut, lehtlat, tiiki, mesitarusid, lau­ta… jms”.

Selline vastus on mõnitav, neid asju korteriomaniku maja­õues ei ole, neid maareformiga koduõuest ei erastatud, küll aga mahuvad need rajatised eliitrahva 1500-m2 maatükile ja saavad ka maksuvabastuse.

Seaduse muutmisega jäid lahendamata veel mitmedki küsimused, näiteks Nõmme elanike rohkem kui 1800-m2 krundid (eraldatud kruntide minimaalsuurus), mida vähen­dada, sinna midagi ehitada või mõnda puudki maha võtta ei tohi, sest krunt on Nõmme parkmetsa osa.

Selliseid, rohkem kui sadu tuhandeid “makšuvabastatud” koduomanikke pahandavaid küsimusi on ridamisi, kas või segadused maapiirkondades õuemaade määramisel.

Pikkamisi hakkab selguma tõde kodukulude vähendamise, maamaksust vabastamise, tasu­ta kõrghariduse jt müütidest.

EPUL pöördus nimetatud küsimustes vabariigi õigus­kantsleri poole. Jääme ootama!