Virumaa Teataja: Töövõimereform tõstab tööpuudust ajutiselt kolmandiku võrra

19.04.2016Meediakajastus

Töövõimereformi tulemusena tööturule sisenevad osalise töövõimekaoga inimesed viivad 2020. aastal tööpuuduse ilmselt 9,8 protsendile, kusjuures ilma reformita oleks näitaja 6,4 protsenti.

Sellele järgnevatel aastatel hakkab näitaja aga prognooside järgi taas langema.

“Töövõimereformi mõju on suures pildis tervikuna kindlasti positiivne hõive kasvu kaudu, aga reformi esimestel aastatel on kindlasti probleeme,” ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

Kui eelmisel aastal oli tööpuuduse määr 6,2 protsenti, siis prognoosi järgi kasvab näitaja sel aastal 6,6 protsendile, järgmisel aastal 7,6 protsendile ja ülejärgmisel aastal 8,8 protsendile.

Aastal 2019 on näitaja praeguste prognooside järgi 9,7–9,8 protsenti, samas kui töövõimereformita oleks tööpuudus kõikidel aastatel 6,4 protsenti. Lõhmuste sõnul eeldab rahandusministeerium, et alguses hakkab tööpuudus kui statistiline näitaja kasvama töövõimetute inimeste tööturule tagasituleku tõttu.

“Praegu on pea pooled töövõimetud tööturul mitteaktiivsed,” märkis ta ja lisas, et praegune tööpuudus on seetõttu ilmselt niikuinii alahinnatud. Rahandusminister Sven Sester rõhutas, et töövõimereform toob statistilisse pilti inimesed, kes praegu tööturunäitajate arvestuses ei kajastu.

Töövõimereform tõstab esialgu tööpuudust seetõttu, et turule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele ja ettevõtete võimekus nende palkamiseks on esialgu madal.

Reformi positiivne mõju suureneb hõivatute arvu kasvu tulemusena järk-järgult, seisab rahandusministeeriumi prognoosis.