Virumaateataja.postimees.ee: Kiri: valija, ära jäta võimalust kasutamata
06.09.2017MeediakajastusKalle Tark
klienditeenindaja Rakverest, SDE
Sel aastal toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised juba 15. oktoobril. Esimest korda saavad valida noored alates 16. eluaastast. Miks peaks neil tekkima mõte minna valima? Levinud seisukohad on järgmised: kõik on juba ette ära otsustatud, kõik poliitikud on ühesugused, minu hääl niikuinii ei loe. Proovin murda neid müüte ja lisada oma mõtteid. Võibolla leiab mõni lugeja alljärgnevast hea põhjuse, miks minna ja anda oma hääl sobivale kandidaadile.
2011. aastal sai reformierakond napi, vaid paarihäälse võidu keskerakonna üle. 2015. aastal sai ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja riigikokku, kuid pärast häälte ülelugemist kaotas ta oma koha Sven Sesterile. Asja edasise uurimise järel sai Ladõnskaja küll parlamenti tagasi, kuid vahe oli vaid üks hääl. Eelmistel kohalikel valimistel 2013. aastal jäi volikogudest välja inimesi, kes said sama häälte arvu või paar häält vähem. 368 kandideerijat jäi ukse taha. Kui enamik neist oleks kasvõi kaks häält juurde saanud, oleks volikogude koosseisud teised.
Kuid see pole ainus põhjus, miks valima minna. Teine ja mitte vähem tähtis on see, et tegu on väiksema kohaga kui Tallinn või Tartu. See on võimalus näidata, et ka mujal Eestis on elu. Et ka mujal hoolivad inimesed sellest, mis saab nende kodupaigast. Valima minnes näitame, et kohalik elanik ei ole ükskõikne tema tagaaias toimuva suhtes.
Kolmas põhjus, miks sügisel valima minna, on just need otsused ja töö. Et renoveerida ja ehitada kirikuid, haiglaid, noortekeskusi ja muud, korraldada haridus- ja kultuurielu, on vaja teha palju tööd. Kus, kuidas ja millal. Ning ka kui palju ja mis vahendite eest. Need küsimused ei halda aga mitte ühtegi maailmavaadet. Inimene on see, kes lõpuks töö ära teeb, ja kohalikel valimistel valitakse inimest, mitte nimekirja. Nii et kui keegi mõtleb, et ta ei lähe valima, sest talle meeldib see inimene, aga mitte see erakond või nimekiri, siis selle mure võiks kohe nurka heita. Kohalikel valimistel võidavad need, kes saavad rohkem hääli.
Tähtsaim põhjus, miks minna valima, on minu arvates see, et siis saab õiguse kritiseerida linna- või vallavalitsust, kui seal mingi jama kokku keeratakse. Need, kes ei vali, ei tohiks arvustada. Nad saavad kommenteerida, aga see ei tohiks lugeda, sest nad eelistasid mitte midagi teha, ja neil pole õigust arvustada seda, mida volikogudes ja kohalikes koalitsioonides tehakse. Rahvas on ülemus, kõrgem võimuorgan esindusdemokraatias. Valimistulemused kehtivad alati, kui ka ainult väike protsent kohalikest elanikest käis valimas. Kritiseerijad on kõik need, kes valimas käisid, ja need, kes ei käinud, on lihtsalt kõrvalseisjad, kes saavad kommenteerida, kuid mitte otsustada.
Üks hääl võib muuta seda, kuidas järgmise nelja aasta jooksul juhtima hakatakse. Valides näitad, et hoolid sellest, mis kodukohas toimub. Kui sina ei vali, siis valivad teised inimesed, ning hirm, et valituks saab keegi, kes on nimekirjas eespool, on mõttetu, kuna valitakse inimest, mitte nimekirja. See sõnum on kõigile valimisealistele. Lõppude lõpuks tahame kõik, et kodukohas oleks hea elada.