Võrumaa Teataja: Ääremaastumisel on sees suurem hoog kui kunagi varem

30.11.2016Meediakajastus

Üleeile oli Põlva- ja Võrumaal rahandusminister Sven Sester (IRL), kes ütles õhtul kell pool seitse, et eks ole Kagu-Eestis ja terves riigis probleemiks ääremaastumine, üheks hoovaks selle vastu on riigiasutuste pealinnast väljakolimine.

„Koalitsioon on noor, valitsus ei ole töötanud veel nädalatki, paljud probleemid ootavad läbiarutamist,” ütles Sven Sester korduvalt, kui kohtus teisipäeva pärastlõunal Põlva maavalitsuse suures saalis Põlva ja Võru omavalitsusjuhtidega ning õhtupoolikul Väimelas Tsentris kahe maakonna ettevõtjatega.

Aastast 2018 tulumaksuvaba miinimum 500 eurot

Tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni kergitas omavalitsusjuhtides küsimuse, et kas siis ei laeku omavalitsustele tulumaksu peaaegu üldse või laekub väga vähe.

„Sellele on mõeldud, omavalitsuste tulubaas ei vähene, küll innustab see inimesi tööle ning neile jääb rohkem raha kätte,” rõhutas Sven Sester. Eelarves on omavalitsustele ühekordseks toetuseks ette nähtud 65 miljonit eurot, aastatel 2019-2021 baasrahastuseks 55 miljonit eurot.

„Kui omavalitsustele antakse üle ülesandeid ja kohustusi, siis kaasneb sellega kindlasti ka rahastamine. See on hetkel veel arutelu-teema,” märkis Sven Sester.

Põlva vallavanem Georg Pelisaar tundis huvi, mida toob järgmine aasta, sest jutt käib kogu aeg aastatest 2018 ja edasi.

Sven Sester tõdes, et järgmise aasta eelarve arutelu on väga kaugele jõudnud, kuid nimetas põllumeeste toetusi, õpetajate palgatõusu ja lasterikaste perede toetamist.

„Olen seda meelt, et rahastamise pilt tuleks avada täielikult ja ilma tabuteemadeta,” ütles Sven Sester.

Ettevõtjate mured

Ettevõtjatega saavutas minister Sven Sester kiiresti kontakti, kui meenutas oma ettevõtluses oldud tosinat aastat, ja soovis, et omavahel võiks öelda „sina”, sest Eesti on väike ja kõik ettevõtjad omavahel enam-vähem tuttavad.

„Tegutsesin ettevõtluses 12 aastat, kuid nüüdseks on poliitikas oldud juba 13 aastat,” meenutas Sven Sester.

Ettevõtjatele tegi muret, et eeskujulikust Eestist on saanud või saamas sabassörkija. Olgu siis tegu logistika, töötleva tööstuse või piiriäärse kaubandusega.

Ilmekaid näiteid ja nukraid numbreid tõi Põlva tarbijate ühistu juhatuse esimees Peeter Urman, kelle sõnul viib alkoholi kõrge aktsiis raha Lätimaale, ja kui juba seal poes ollakse, siis ostetakse ka sigarette ja toiduaineid.

Bussiettevõtja sõnul on sõitjatel pikalt ringreisilt tulles kindel soov jõuda Lätti õhtul enne kella kümmet.

„Väikeste maapoodide kahjumid ületavad taluvuse piiri, ja teadagi, milleni see viib,” rääkis Peeter Urman.

Ministri sõnul on Lätis keskmine palk mitusada eurot väiksem, sellest ka teistsugune aktsiisipoliitika ja anomaalia. Lihtsat vastust ja lahendust sellele ei ole.

Ääremaastumisel on sees suurem hoog kui kunagi varem. Postkontoreid suletakse, pangaautomaate viiakse minema, bussid liiguvad harva, rongiliiklust Võrus ei ole, maateed on kohati väga kehvad. Nüüd panevad aktsiisid raha Läti poole liikuma ning Eesti poolel poode sulgema.

Küllap jõulu- ja aastavahetuse joogid ostetaksegi Lätist.

Ettepanekud

Esiteks.
Võrumaa arenguagentuuri juhataja Taivo Tali tegi ministrile ettepaneku, et Kagu-Eestis võiks elektrienergiaaktsiis olla madalam, sest seda saab mõõta kohapeal ning see võiks ajendada ettevõtteid oma tootmist siia kolima ja töökohti looma. See oleks regionaalpoliitiliselt igati otstarbekas.

Minister Sven Sester lubas selle ettepaneku kõrva taha panna ja pealinna viia.

Teiseks.
Põlva valla volikogu esimees Kuldar Leis soovitas välja ehitada Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maantee. Tallinna linnahalli ei tasu riigi raha paigutada, See jäägu eraettevõtjate teha. Pärnu lennujaama ei tasu samuti raha uputada, sest tööle pole suudetud panna isegi Tartu lennujaama.

Euroopalik maantee Tallinnast Tartusse tooks rohkem rahvast Lõuna-Eestisse, muudaks kinnisvara atraktiivsemaks ja paneks elu käima.

Noppeid Sven Sesteri esinemistest

>    Lairibainternet peab maale jõudma ja kaugtööd võimaldama.

>    Kolmanda lapse sünniga kaasneb toetuse hüppeline tõus.

>    Kaitsepoliitika ei muutu.

>    Ees on maa korraline hindamine.

>    Diislikütuseaktsiis tõuseb järgmise aasta 1. veebruaril.

>    2018. aastal diislikütuseaktsiis ei tõuse.

>    Omnivat (Eesti Post) ei erastata.

>    Haldusreformis jääb viis tuhat viieks tuhandeks edasi.

>    Uus investeerimistrateegia pannakse paika järgmise aasta kevadel.

>    Sotsiaalmaksu ei langetata.

>    Kavas on luua bürokraatiavaba ettevõtluskonto mikroettevõtetele.

>    Piirialadel on anomaalia.

>    Hotellide käibemaks ei tõuse.